Modellikonkursi fotod

Modellikonkursi fotod

Modellikonkurss 2017

Konkursi idee on anda võimalus erinevate kehavormide ja suurustega tüdrukutele end modellina proovile panna. Konkursi üleskutsena jagasime sõnumit: “Ükskõik kui kurvikas, sale, blond või brünett oled. Sina oled parim kunst, mis planeet Maaga on juhtunud!“

Võistlustulle astusid 9 tüdrukut ning mitte ükski neist osalejatest ei ole olnud seotud ühegi modelliagentuuriga ega vastanud standardmodelli parameetritele, kuid see oligi üks tingimustest selle konkursi korraldamise osas. Uus põlvkond soovib näha autentset moodi ja tahab tavapäraste modellide asemel näha reklaamikampaaniates iseennast.

Modellide jumestamisega tegelesid Egle AinumäeTriinu Halliste ja Kärt Harolski. Soengute eest hoolitsesid Lille Lepik ja Susanna Eerik. Stilistikaga tegelesid  Lisann Salujõe ja Saara Steinberg. Fotograafideks olid Aliis SinisaluErika Renel ja Sander Antoniak.

MODELLIKONKURSS 2017

Laura

26 aastane, Tartu

MODELLIKONKURSS 2017

Kristiina

18 aastane, Vändra

MODELLIKONKURSS 2017

MODELLIKONKURSS 2017

Anni

18 aastane, Pärnu

MODELLIKONKURSS 2017

Radhika

18 aastane, Tallinn

MODELLIKONKURSS 2017

Maria

16 aastane, Saue

MODELLIKONKURSS 2017

Barbara

15 aastane, Pärnu

MODELLIKONKURSS 2017

Kerttu

15 aastane, Tartu

MODELLIKONKURSS 2017

Lisella-Beatrice

13 aastane, Tallinn

MODELLIKONKURSS 2017

Ellinor

14 aastane, Pärnu

MODELLIKONKURSS 2017

Katrin Siska moesoovitus

Katrin Siska moesoovitus

Gucci, Versace, Prada ja Armani on Katrin Siska vaieldamatud lemmikud. Maailmarändurist elustiiliblogija ei hoia enda teada, et armastab luksuslikke brände ja näitab seda ka oma blogis katrinsiska.com ja youtube’i kanali videotes.

Ma hindan eripära ja kvaliteeti ning olen selle eest nõus rohkem välja käima. Näiteks kandsin ma nahast ning punutud metallketielementidega mahukat Hugo Bossi käekotti aastaid, enne kui sellest tüdinesin! Minu Versace lohvakad t-särgid ei näita ka teisel aastal vähimaidki kulumisjälgi!

Selle asemel, et iga kuu endale uusi asju osta, armastan shopata siis, kui ma midagi tõesti vajan või kui juhuslikult reisil olles midagi eriti ägedat leian,” räägib Katrin.

Värskeimad leiud (vt pilte) pärinevad Itaalia tuntud külakesest Serravallest, kus on koos hulk maailmakuulsaid kalleid ja soodsaid rõivabrände nagu Calvin Klein, Diesel, Iceberg, D&G, Ralph Lauren, Nike, Adidas, Tommy Hilfiger, Desigual jpt kõik kaunites poodides.

Serravalle on hästi armas koht, kus on mõnus nii šopata kui ka niisama hea ilmaga jalutada ja mõnes restoranis sõpradega klaasike punast veini juua. Satun sinnakanti tavaliselt kaks korda aastas ja hoian oma lemmikbrändidel ikka silma peal.

Siin mõned lahedad leiud:

Prada kingad

Miumiu needijalatsid

“Selle hooaja moevärvideks on muuhulgas ka punane ja must, nii et aastavahetuseks end riietega ehtima asudes ei pea pikalt pead murdma!” teatab Katrin rõõmsalt.

Versace kleit

 

 

 

 

 

 

Versace punane seljakott ja pilt värskest Voguest) – järeldus Punane ja must on moes!

Moes on ka tervislik eluviis, sellepärast jagab Katrin oma värskes retseptiraamatus “Rõõm toidust” lihtsat ja maitsvat menüüd igaks toidukorraks koos toitumisreeglitega. Kes tunneb, et ei tea, mismoodi kiire elutempo kõrvalt korralikult toituda, et heas vormis ja energiline olla, heitku raamatule pilk peale. Loe rohkem siit: http://katrinsiska.com/food/my-first-book-is-ready/

Neoon Must

Neoon Must

Olen kostüümikunstnik ning töötan reklaami-, teatri-, filmi- ja muusikavideode kostüümidega. Lisaks disainin näiteks pulmakleite ja –ülikondi ning talvemantelid. Suur osa mu tööst on stilistika ehk karakteritele vastava garderoobi kokku mõtlemine ja hankimine sellest, mis maailmas juba valmis on. Kui satub tegelane, kelle karakterile vastavat kostüümi kusagilt võtta ei ole, tuleb mul see välja mõelda ning organiseerida see valmiskujuna vähemalt nii hästi, kui ta ette kujutatud ja kavandatud sai. Töö on iseenesest äärmiselt lõbus ja vaheldusrikas. Olen õnnelik inimene, sest armastan oma tööd.

Coopi keha making of

Äärmiselt vahva projekt! Üks neist tüpaažidest, kellele õiget kostüümi kusagilt võtta ei olnud ning sai selle ise valmis disainida ja teha. Fotol on võltsmusklikeha valmimisjärgus, kui alles voolin ja õmblen lihaseid. (Projekti teostaja: Allfilm; rež: Arun &  Kõpper; kostüümikunstnik: Neoon Must)

Elephants From Neptune muusikavideo “Oh No” making of

See on vaieldamatult mu elu kõige vastutusrikkam töö ning kõige pingelisem võttepäev, mil filmisime muuhulgas stseeni, kus mu disainitud ja valmistatud kaskadöörikostüüm koos kaskadööriga ka reaalselt põlema pannakse. Sellise kostüümi disain ja valmistamine tähendab koostööd ja teste suurepäraste kaskadööridega, kelleks olid Roman Neso Laupmaa ja Margus Terasmees! (Rež: Maria Reinup, kostüümikunstnik: Neoon Must).

Kapten Eesti

Samuti kostüüm, mis ka kaskadööritrikkide jaoks disainitud, kuid põlemiskostüümi kõrval on suhkruklaasist läbi hüppamiseks vajalikud nõuded palju pingevabamad ja mängulisemad. (Rež: Oskar Lehemaa; kostüümikunstnik: Kristiina Ago, Kapten Eesti kostüümi disain ja valmistamine: Neoon Must)

Karlsonson

Suveteatris Tõstamaal on mul mitmed suved õnnestunud teha koostööd suurepärase lavastaja Gerda Kordemetsaga, kellega loominguline usaldus on väga sujuvalt tekkinud. Karlsonsoni lavastuses on kostüümikunsti töö selline, kus olen hiigeltiibadeks teinud lugematu koguse valgeid ja roosasid sulgi ning itsitanud Schnelli pargis rulluiske roosa glitteriga üle värvides, et see ongi mu töö! (Lavastaja: Gerda Kordemets; osades: Kersti Tombak ja Veikko Täär; kostüümikunstnik Neoon Must).

Moraal

Lavastuse suurim ja lõbusaim väljakutse oli see, et näitlejad Adeele Sepp ja Rait Õunapuu teevad laval olles kokku umbes 30 kostüümivahetust, mida kõike ei saa kolmas inimene laval ehk Kaarel Kuusk ajaliselt muusikaga täita. Lavastuses on kõige kiiremini ja mängulisemalt publiku silme all vahetatavad kostüümid. (Ugala, Lavastaja: Marika Palm; kostüümikunstnik: Neoon Must)

Väike Prints

Ka selle lavastuse kostüümide loomisel tuli arvestada kiirete vahetustega erinevates rollides mängivale Janek Joostile, kuid lavastus ise läheb mu personaalsesse kostüümiloome ajalukku eelkõige kõige suurejoonelisema peakatte poolest, mis olen kunagi disaininud ja teinud – Roos! (Tartu Mänguasjamuuseum; Lavastaja: Marika Palm, osades: Adeele Sepp ja Janek Joost; kostüümikunstnik: Neoon Must)

Tõeajastu lõpp

Selle lavatuse kostüümid segunesid kokku eri ajastutest ning pidid kannatama ka mööda katuseid kui ka ka köisi ronimisi. (Tõstamaa Suveteater; Lav: Gerda Kordemets; Osades: Kersti Tombak, Veikko Täär, Märt Koik, Triin Tenso; Kostüümikunstnik: Neoon Must).

 

Birgit Õigus

Birgit Õigus

Olen Birgit Õigus, stilist ning üks firma Stiilitarid loojatest. Minu igapäevane (ja enamasti just nädalavahetustel) töö on personaalne stilist. Aitan Eesti naistel tuttavaks saada oma kehakujuga (mis lõiked ja värvid sobivad, kuidas erinevad tegumoed nende keha mõjutavad jne) ning annan nõu, kuidas saavutada funktsionaalne ja kergesti kombineeritav garderoob. Enamasti kaasneb sellega ka natukene psühholoogi mängimist ning klientide hingeelu ja elustiili mõistmist. Ja muidugi ka shoppamist.

Kuidas meie kliendikohtumised välja näevad?

Kui inimene meie poole pöördub, saame esmalt tuttavaks tema endaga – mis on tema mured, mis soovid, missugune on tema elustiil ning mida peab riietumise puhul kõige olulisemaks. Selle mahuka info põhjal koostame talle personaalsed materjalid, mis aitavad tal edaspidi paremini valikuid teha.

Kohtumine kliendiga on enamasti tema enda kodus – seal tunneb ta ennast kõige mugavamalt. Mis seal toimub? Arutame koos läbi tema personaalse materjali, tutvume tema garderoobiga ning arutame koos – mis jääb, mis läheb ja mida annab ümber teha. Oma tegevusaastate jooksul oleme näinud igasuguseid garderoobe – suuri, väikseid, brändirikkaid, kaltsukaleidudest koostatud.

Enamike naiste suurim mure on kombineerimine. Minu tööks on anda uusi ideid ning juhtida inimest nii, et ta iseseisvalt ka kombineerida oskab. Igapäevaselt ei ole ju stilisti käepärast. Jookseme kliendiga edasi-tagasi peegli ja kapi vahet, et rõivaid proovida ning leida uusi kombineerimisvariante. Nii kinnistub ka kliendi arusaam sellest, mis ja miks töötab tema kehal ning mis mitte.

Minu töö “tagajärjena” jääb peaaegu alati järele hunnik riideid, mis ei sobi kas kliendi kehakujuga, stiiliga, on katkised-vanad või on aegunud ning tõenäoliselt ei panda neid enam kunagi selle inimese poolt selga. Sageli on see puhastav kogemus ka kliendile – teeme ruumi uue ja parema jaoks.

Mis saab nendest riietest, mis kliendi garderoobist lahkuvad? Mõned kliendid soovivad kasutuskõlblikud rõivad annetada, teised aga maha müüa. Selle viimase sammuga aitame oma kliente – nimelt lõime suvel Stiilitarid Store’i, kus müüme edasi oma klientide kasutatud rõivaid. Pildistame need üles, loome neist komplekte ning aitame nendel rõivastel uue omaniku leida.

 

Suur osa minu tööst on ka poodide valikut ning hinnaklassi tunda – sageli läheme pärast kliendi garderoobis möllamist koos poodi uusi rõivaid soetama. Käin ka lihtsalt klientidega shoppamas – pildil toodud komplektid on tehtud neiule, kellel oli olemas seelik ning vaja sellega peole minna. Otsisin talle juurde erinevad variandid, mis sobivad tema kehakuju ja stiiliga.

Lühitutvustus endast, tegemistest ja stilistikani jõudmisest:

Minu lugu on ilmselt klassikaline: väiksest saadik olen joonistanud, õmmelnud nukkudele kleite, vaadanud tundide kaupa vanaema moeajakirju. Kunagi unistasin, et oleks seesugune süsteem, mis tooks rõivad kohe sinuni – vajutad ajakirjas pildile ja ese ongi sinu ees.

EKAsse moestilistikat õppima minna tundus loogiline samm, kuigi proovisin ka teisi variante (aasta õppisin eesti filoloogiat ning unistasin hoopis näitlejaks saamisest). Koolis ja pärast kooli lõppu sain järjest selgemalt aru, et stilistikas köidab mind kõige rohkem inimeste aitamine. Unistasin välismaiste stilistide ja saadete eeskujul anda nõu tavalistele naistele ja näha seda rõõmu naise silmis sel sekundil, kui nad näevad, mida õige riie teeb. Viimase tõuke andis ilmselt mu oma ema, kellest sai esimene nö “testklient” – tema peal hakkasin katsetama oma teadmisi, mõtteid ning koostama materjale, mis oleksid mugavad ja loogilised kliendile kasutamiseks. Lõin oma firma Stiiltarid, tasapisi leidsin ka esimesed kliendid. Alustasime naistest, kuid nüüd töötan ka meeste, laste ning teismelistega. Aastate jooksul on tegemised muutunud, kuid põhiidee on kogu aeg sama: aidata inimestel hea välja näha. Ja üritada naisi õpetada nii palju, et need “emotsionaalsed” ostud ei jääks kappi seisma.

Ethel Tamm

Ethel Tamm

  • Õppinud Eesti Kunstiakadeemias Moestilistika erialal 2011-2015
  • Töötanud AS Baltikas fotokoordinaatori assitendina, aastaid vabakutselise stilistina, House of Trends OÜ loovjuhina ja hetkel MYPRINT Galerii Juhataja

Kuidas leidsid tee moe ja stilistika juurde?

Mood on alati olnud minu elu koostisosa tänu vanaemale, kes töötas omal ajal Tallinna Moemajas konstruktorina, kuid ma kunagi ei arvanud, et võiksin ise selles maailmas töötada – nii kaua kui mäletan, siis unistasin arhitekti ametist. Tänu õnnelikule juhusele tekkis mul pärast keskkooli võimalus veeta üks päev ajakirja MOOD tolleaegse peatoimetaja Britt Samosoniga, kes avas minu jaoks moemaailma uuest vaatevinklist – läbi stilisti silmade. Sellest ajast alates olen teadlikult liikunud moe suunas.

Mis sulle selle ameti juures kõige rohkem meeldib?

Stilisti amet on justkui sõit Ameerika mägedel – iga päev kohtud uute inimestega, olen seotud uute projektidega, igavust on raske tunda. Üheks suurimaks käivitajaks minu jaoks on rahulolu pärast pingerikast tööd, mis aitab ületada kõik takistused. Tööpäevad võivad küll pikale venida, kuid positiivne on see, et eduka pildistamise või võttepäeva lõpuks peavad kõik probleemid olema alati lahendatud ja saad rahuliku südamega puhata.

Mis on raske või keeruline selle ameti juures?

Klassikaliselt moemaailmas töötavatad inimesed saavad öelda, et nende hobist on saanud nende töö, mis on ju tegelikult ideaalne. Niiviisi võib aga olla keeruline end sellest maailmast välja lülitada – oluline on vabal ajal tegeleda ka millegi muuga, akusid laadida ja inspiratsiooni koguda, muidu võib kiiresti läbi põleda.

 

Millega stilistid nädalavahetusel tegelevad?

Tüüpiline vastus oleks: “Töötavad!” Klassikaliselt on vabakutseliselt moemaailmaga seotud inimestel nädala algused rahulikumad, puhkepäevad ja nädalalõpud on aga kiired tööpäevad, sest paljud üritused, pildistamised ja võtted leiavad aset just nädalavahetustel. Kuid kui mul on vaba nädalavahetus, üritan tegeleda just nende asjadega, mis aitavd mul kõige paremini akusid laadida ja inspiratsiooni koguda.

Üheks minu suurimaks kireks on reisimine ja kui ma parajasti reisil ei ole, siis kas valmistan ette juba mõnda järgmist reisi või alles unistan erinevatest paikadest, kuhu võiks minna. Hetkel on järgmiseks sihtkohaks Argentiina ja sellepärast on hetkel mu öökapil “Minu Argentina” ja “Hispaania keel”

Kahjuks ei ole ma suurem asi joonistaja, sellepärast sketširaamatuid nii naljalt mul endaga kaasas pole, aga nii vabal ajal kui ka võtteplatsitel tööjärge oodates on heaks teraapiliseks meelelahutuseks värviraamatud.

Vähemalt korra kvartalis vaatan, mida pakutakse erinevates kaltsukates ja vintage poodides – tavaliselt leian küll rohkem asju kostüümilattu kui endale isiklikuks kasutamiseks. Hetkelemmikuteks on: Repeat, Fankadelik, Uuskasutuskeskus, Paavli Kaltsukas ja Elena Style Boutique.

Enda jaoks pean parimaks insiratsiooniallikaks Nõukogudeaegseid naiste- ja moeajakirju, kust on võimalik leida nii must-valgeid moefotosid kui ka värvilisi moeillustratsioone – neid käin otsimas vanaema kappidest, kasutatud raamatute poest ja raamatukogudest.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Traditsiooniks on saanud ka pühapäevased KUMU külastused, kus aina tihedamini on ka moealaseid näituseid. Hetkel aga on insipreerivamad kunstinäitused minu jaoks “Saksamaa metsikud” ja “Kurjade lillede lapsed”

 

 

 

 

 

 

 

 

Alati on hea olla kursis ka teiste töödega ja nautida kodumaised moeüritusi, näiteks Tallinn Fashion Week, Tallinn Design Festival ja Moekunstikino. Seekord külastasin Tallinn Fashion Weeki raames Vilve Undi show’d “PROMENADE”