Kuidas sattusid juuksuri töö juurde?
Nii kaua kui ennast mäletan olen alati tahtnud saada juuksuriks. Diplomi omandasin kohe peale keskkooli, seega 1988. aastal sai minust diplomeeritud juuksur. Kooli lõpetasin kiituskirjaga ja olin äärmiselt uhke, et nüüd olengi valmis juuksur ja tean kõike. Aga võta näpust! Kõik on tulnud aastate jooksul kogemuste ja püsiva edasiõppimisega. Mida aeg edasi, seda enam tunnen, et ei tea midagi. Ihkan aina rohkem.
Osates oma eriala perfektsuseni annab tööle tõelise naudingu ja iga päev lõpeb rahulolutundega. Oskus teha inimesed õnnelikuks ja nende enesekindlust kordades tõsta on tegelik juuksuri eriala, nagu ma ligi kolmkümmend aastat töötamise järel aru olen saanud. Kui juuksuritooli satub klient, kes ei ole veel leidnud “oma juuksurit”, kes suudaks ta juuksed hoidma panna nii, et need ka iga päev “vormis oleksid” ning juuksed oleksid ta ehe nagu hea kvaliteetne juveel, siis alles saad näidata tõelist juuksurikunsti.
Kus oled oma eriala omandanud?
Lõpetasin 1988. a Tartu Heleen Kullmanni nimelise Kutsekooli juuksuri erialal. Täna on selle kooli nimi TTHK
Kas oled nii meeste kui naiste juuksur?
Olen omandanud jah nii mees-, kui naistöö eriala. Aga mitte ühelgi päeval oma elust ei ole ma meeste juukseid lõiganud. See oli algusest peale minu valik, kuna kooli teisel õppeaastal osalesin ENSV Koolinoorte meistrivõistlustel ja võitsin seal esikoha.
See võit kindlustas mulle töökoha Tartu Teenindusmaja naistöö salongis. 1988 oligi Eestis vaid kaks salongi. Üks Tallinna Teenindusmajas ja teine Tartu Teenindusmajas. Kõik ülejäänud riiklikud juuksurid olid “Juuksurid”. Juuksuriametis valitses tol ajal tõeline hierarhia. Käsi pesi kätt ja sugulane sillutas teed sugulasele. Kooli lõpetajad leidsid ennast pahatihti maakondade vahet sõitvalt juuksuribussilt, kus ilma veeta ja peapesuvõimaluseta tuli pakkuda kvaliteetset juuksuriteenust. See sarnanes natukene buss-poodidega, mis külast külla sõidavad. Kui olid heas kirjas, võisid saada töökoha linna või asulasse meesteärisse. Naistejuuksurite töökohad olid kulla hinnas ja ühelt kursuselt ( kuni 30 inimest) sai naistööjuuksuri töökoha vaid käputäis tüdrukuid. Seega mina olin ikka õnnesärgis sündinud. Asusin kohe tööle naistejuuksurina ja veel SALONGIS!
Kuidas sünnib juuksurist juuksur?
Juuksureid on erinevaid. On “paadunud juuksureid”, kes ei suuda ilma selle elukutseta eksisteerida. Peale puhkust tööle minnes naudid igat lõikust nii, et ei raatsi seda lõpetada. Need on fanaatilised juuksurid, kes soovivad alati anda enda parima ja soovivad midagi oma tööga muuta. Olgu see siis kellegi hallisegune emotsioonitu päev, mis uue hingamise saab või kellegi ebaõnnestunud lõikus-värv, mille korda tegemisega inimesele eneseusu tagasi annad. Ning loomulikult siiras rõõm näha iga kuu oma püsiklienti ning ikka ja jälle talle komplimenti teha. Sest see on sinu loomuses. Seda ei saa õppida. Ma räägin alati, et inimesi tuleb võtta tööle isikuomaduste järgi, mitte käeliste oskuste järgi. Sa võid olla maailma kõige täpsema käega juuksur, aga kui sul puudub isikupära, ei saa sinust kunagi tõelist juuksurit.
Teine äärmus on juuksur, kes vaikselt nurgas nohiseb ning oma leiva teenimise eesmärgil tööd teeb ehk “lõikab siis, kui ta nii väga tahab”. Sa võid anda ära endast kõik oma teadmised ning kogu oma energia, aga mitte kunagi ei saa sa seda tagasi. Justkui tühja auku läheks kõik. Kliendile naeratamine ja talle rõõmsalt salongis vastu tõttamine tundub nii ületamatult raske. Ma ikka sel juhul soovitan võimalusel midagi oma elus muuta, esmajärjekorras elukutset.
Mida pead soengu valmistamise juures kõige olulisemaks? 
Head lõikust ja värvi enne viimistlust ja peale seda õigeid ning kvaliteetseid tooteid. Ilma professionaalse värvi ja lõikuseta ei aita ka puhas kuld, kui seda pähe raputada. Lõikusel ja lõikusel on uskumatu vahe. Ja seda ei saa enne teada kui pole head kätt tunda saanud.
Kas Sul on eeskujusid?
On. Väga erinevaid. Vaatan alt üles paljudele maailma esijuuksuritele, samuti erinevate eluvalkondade esindajatele. Igast nüansist proovin õppida. Viimati käisin SEB panga innovtasioonikonverentsil ning sain oma lauakaaslastelt sellise motivatsioonilaengu, et olen sellest toitunud juba peaaegu terve aasta. Ootan uut konverentsi 🙂 Laua ümber oli arvutispetsialist, toitlustusasutuste omanik ning puidukahjurite tõrjega tegeleva ettevõtte omanik. Uskumatult palju sain nende teadmisi üle kanda oma juuskurisalongide valdkonda. Kiiresti viisin ka paar head mõtet ellu, mis töötavad siiani.
Vahel on mulle ka eeskujuks minu enda verinoored juuksurid. Ka nemad võivad tulla lagedale ideedega, mille puhul ma hetkeks seisatun ja elu üle järele mõtlen.
Ma usun, et kui oleks motivatsioonikriis, suudaksin õppida kust iganes ja kellelt iganes. Paigalseis on tagasiminek ja see ei ole minu loomuses.
Mida pead enda suurimaks saavutuseks?
Noored, kelle silm särab kui nad näevad õnnelikku klienti lahkumas. Minu enda meeskonnaliikmed, kui nad mulle aitäh ütlevad. Tean, et see tuleb südamest. Naeratus mu kliendi näol ja fakt, et nii mõnigi neist kes teisest linnast või isegi teisest riigist teekonna ette võtab, et minu “kääride alla saada”:-)
Mille kallal praegu töötad?
Ettevõte laieneb. Oman valdkondi, millega varem kokku puutunud ei ole. Olen ju juuksur, lihtne ja vahetu, aga läbi oma ettevõtete olen trüginud valdkonda, kus tuleb osata arvutada ja vastu võtta ka ebapopulaarseid otsuseid. See on kohati päris põnev, kuigi raske ka.
Mida soovitad algajatele juuksuritele?
Iseloomu olla kohviuba. Kui kuuma vette visata, tulevad välja kõik aroomid ja maitsed. Mis ei tapa teeb tugevaks, kui oled õigest puust. Oskust hinnata seda mis sul on ja mitte igatseda seda mida sul ei ole.
Kuhu oled jõudnud 10ne aasta pärast?
Saan endale lubada pika puhkuse oma perega ja saan olla uhke, kui vaatan tagasi tehtud tööle.
Toimetas: Raili Salvet
