Ionic2 on tootemark, mille sünni taga seisavad noor moegurmaan Iris Peil ja tema ema Tuuliki Peil. Esimeste ehete ning taaskasutatud materjalidest riiete loomisega alustas Iris muide juba 12aastaselt. Paar aastat hiljem kutsuti neiu Pärnus toimuvale moesõule. Irise valmistatud ehted ja mõned lihtsama disainiga võrkkleidid jõudsid müügile lausa Tallinna vanalinna riidebutiiki. Sel hetkel sai Tuuliki aru, et tütar on piisavalt võimekas koostööks tootemargi loomisel. Ja ega muud polnudki! Sündis Ionic2.
„Väikesest kollektsioonist sai midagi suuremat,“ lausus Iris naerulsui.
Tänaseks on perekond Peilide disain tootemargina turul olnud 9 kuud. Möödunud aasta aprillis sai klientide jaoks loodud veebileht. Kusjuures, firma oli tegelikult registreeritud juba varem, ent kulus aega, et leida õiged kontaktid ja tehased, kellega koostööd teha. Iris räägib, et kontaktide leidmine ei olnud nende jaoks väga keerukas, kuna nad on taaskasutusmaailmas päris pikalt sees olnud. Sestap tuli vaid õigeid niite tõmmata, et saada võimalikult odava hinna eest materjale, millest enda tooteid disainima hakata. Kuna materjale on aga järjepidevalt vaja, nendib Iris, et kontaktide hoidmise ja otsimisega tuleb tegeleda pea iga päev.
Kes on Ionic2 sihtgrupp?
Sihtgrupp on nooruslik ja mitmekesine. Idee on luua riideid inimestele, kes hindavad minimalismi, kuid tahavad ning ei karda teistest erineda.
Milline on tootemargi käekiri?
Praegu on läbivaks teemaks trükised, selget käekirja on aga raske välja tuua, kuna nii vähe tooteid on hetkel väljas ja oleme alles enda täieliku brändi loomise teel.
Kuidas näeb välja tavapärane Ionic2 uue disaini loomine?
Kõigepealt tuleb alati kavand ja lõiked, alles siis selle järgi kangad, kuna iial ei tea, milliseid materjale meile pakutakse. Lõiked konstrueerime mõnel juhul ise, kuid meie ümber on tekkinud ka õmblejate võrgustik, kes on töö juures väga suureks abiks. Rääkides aga toonidest, on meie disain hoidnud praegu pigem tuhmi joont. Sügisel keskendusime aga paljuski autori kollektsioonidele ning tekstuuride omavahelisele mängule.
Kui palju põhinete toodete loomisel taaskasutusele?
Ikka väga suures osas. Meil on eraldi ka Just One’i tootegrupp, mille eripäraks on see, et kõike on vaid üks ja midagi pole võimalik duubeldada. Riided on 80-90% taaskasutatud, vaid trukid ja lukud on sellised, mida meil alati ei ole võimalik leida. Just One’i poolele on tulemas lisaks ehteid, kotte, vöid ja teisi aksessuaare. Usume, et selline grupp on väga vajalik. Millal sa ikka leiad kaks samasugust kleiti, mida sarnaselt ümber disainida!
Milliste mustrite ja kangastega katsetamisest ise kõige enam unistate?
Kunagi tahaks ära proovida etnojoone. See võiks täiesti müügiartikkel olla, vähemalt minu arvamusel on erinevate kultuuride rahvusriided igati inspireerivad ja kütkestavad. Mida slaavi poole, seda kirkamaks ja lahedamaks! Muidugi Muhu mustrid ka. Kuid lemmikvärv on mul hetkel must ja sellel maal sõuan ma ilmselt veel kaua.
Kes on teie tooteid tänaseks ostnud?
Eks ostjaid on olnud igast vanuserühmast, aga kõige vanemad vist sinna 45 aasta kanti. Ostjate seas on nii meie tuttavaid kui ka täiesti võõraid inimesi, mis on väga positiivne aspekt.
Millest sõltub toodete hind?
Peamiselt materjalikulust, kuid tootmine ja disain võtavad loomulikult oma osa. Püüame hoida pigem kallimat joont selleks, et meie tooted jõuaksid nende inimesteni, kes neid tõesti soovivad.
Kas ja millise disaineri loominguid enda loometöös jälgite? Kas silmapiiril on ka konkurente?
Väga ei jälgigi kellegi oma. Eestis on ju kõik peamiselt autoriloome, nii et eeskujuks brände kui selliseid võtta ei ole. Varem kuulus konkurentide hulka kindlasti SWÄRK, aga neist ei ole viimasel ajal midagi kuulda ega märgata olnud. Aldo Järvsoo loome on ka kihvt.
Milline on teie tootemargi tööjaotus? Kes millega tegeleb?
Mina ja Tuuliki tegeleme ikka selle disainiga. Tooted õmblevad valmis tavaliselt õmblejad, aga kui midagi on vaja kiiresti teha, saame ka ise hakkama. Ise tegelen veel turunduse ja pildistamisega, kõik fotod ja veebidisain on minu tehtud. Tegelikult on abiks ka mõni väga hea sõber, kes näiteks kaamerat laenab, kui vaja on. Kõigil pildistamistel on samuti olnud hulgaliselt abikäsi, näiteks Anna-Liisa Himma, kes aitas meigi osas, või Aurelia Minev, kes on mulle algusest peale kõigega suureks abiks olnud. Kõiki, kes mind Ionic2ga edasi on aidanud ei jõua nimetadagi, neid on meeletult.
Mida arvate praegusest tänavamoest? Kas jälgite mõnda disainerit või moeblogijat?
Tänavamood võiks olla põnevam. Mulle tundub, et inimesed on liialt mugavuse peal väljas ja ei proovi uusi huvitavaid asju. Muidugi, kui see mugav stiil välja kantakse, on seegi kena. Kedagi erilist ma ei jälgi. Tundub lihtsalt, et Eesti tänavad ei ole nii kirkad, et leida seda inimest, kelle stiil mind jälgimiseks piisavalt inspireeriks. Ka moeblogijate seas ei ole selliseid tegijaid, kes astuks täiesti karbist välja ja üllataks millegi täiesti uuega. Kuna ma pole suur tänavamoeaustaja, ostan enda riideid kaltsukatest, harva mõne toote firmalt, keda tõesti usaldan. Üldiselt tunnen end paremini, kui enda ökoloogilist jalajälge selles valdkonnas väiksena hoian!
Kui saaksid valida moeajastu, kuhu tagasi minna, siis mis see oleks?
Olen mõned moeajalooraamatud läbi lugenud. Lemmikajastu jääb ilmselt sinna kuuekümnendate–seistsmekümnendate vahepeale. Tundub minu enda disaini lähtekohast küll huvitav kontrast, aga tegemist on nii põneva ajastuga, kuna selles oli nii glamuuri kui ka vabameelsust.
Mis sind inspireerib?
Elu. Abstraktne mull. Mõnes päevas tekib mõni tunne ja siis tekib kavand. Kui on loominguvaene päev, püüan loometööd vältida – nii lihtne see ongi. Kuid ka sõber Vogue aitab sageli hädast välja.
Mida tahaksid teistele moehuvilistele öelda?
Ärge kartke erineda! Ma olin väga noorena täiesti hulljulge, panin moealaselt palju pange. Alles hiljuti jõudsin järelduseni, et vähem on rohkem.
Intervjuu ilmus YU Sügis 2016
Tekst: Mari-Liis Koemets
Fotod: Kristiin Visuals
Modell: Merilin Ruus
