Olen nii palju oma tutvusringkonnas kuulnud, kuidas tahetakse ühel või teisel viisil moevaldkonnas läbi lüüa. Nimelt on eriti tuntuks saanud moblogijad ja youtuber’id, samuti ka moedisain ja moeajakirjandus. Oma tutvusringkonnat nägin eriti 2015.-2016. aastatel, kuidas netis “kuulsaks” saamine oli nii paljudel eesmärgiks saanud. Järsku olid kõik moeasjatundjad ja tahtsid näpunäiteid inimestele jagada. Ikka jälle ja jälle nägin sotsiaalmeedias oma tutvusringkonnast inimesi, kes olid hakanud videosid tegema või oma kirjutusi jagama. Esialgu tundus see päris normaalne, aga poole aastaga muutus see maailm nii suureks, et oli tahtmine peast kinni haarata. Mina olen blogimisega tegelenud kolm aastat ning sel hetkel tuli ka endal soov moeblogijaks hakata, mida ma lõpuks ikkagi ei soovinud teostada.

Olen aru saanud, et moes ei ole reegleid ning iga inimene on justkui omaette moeguru, kuid on siiski inimesi üle maailma, keda võetakse eeskujudeks ning kelle mõtted ning ideed tunduvad kõike ekslusiivsemad, kas või näiteks Marilyn Monroe. Nende öeldu on justkui jumala sõna ja kui neid mitte jälgida, siis oled moeühiskonnast väljas. Minu eakaaslaste seas on neid, kes üritavad olla võimalikult originaalsed ja midagi uut välja mõelda.  Samas on ka neid, kuhu kaldun ka mina, kes järgivad suurkujusid, stilistika  koha pealt saab kindasti välja tuua Rihanna.

Fotod: Rihanna Instagrami konto @badgalriri

Paljude seas on arusaam, et tuleb alustada tasa ja targu: kui sa Eestis tuntuks saad, siis on suurem võimalus ka mujal maailmas läbi lüüa. Mina olen, kuid samas ei ole ka selle väite poolt. Ühest küljest ma nõustun, sest kui sul on suur toetajaskond, siis võidakse võtta sinu sõna rohkem kuulda ka mujal maailmas. Kui kellelegi on juba sinu töö sümpatiseerinud, siis miks ei peaks see ka meeldima teistele inimestele?

On nii palju inimesi, kes on just laias maailmas tuntuks saanud ja alles siis teevad eestlased silmad lahti ja avastavad, et tõesti, see inimene on talendikas. Näiteks Liina Stein sai tunnustust Prantsusmaal ja Inglismaal ning siis alles Eestis. Temast olid inimesed juba kuulnud Eestis küll, kuid looming ei olnud nii tunnustatud. Iris Janvieriga oli just vastupidi: alguses löödi läbi Eestis ja nüüd on tuntuks saadud ka mujal maailmas. Nii on ka noori, kes üritavad Eestis alguses läbi lüüa, nagu on selleks üks mu klassiõde Helen Truuverk , kes on mitmetel moešõudel auhinnalisi kohti võitnud. Kuid on ka sõbranna Birgit Veegen, kes on modellindusega mujal maailmas, eriti Aasias, hea nime teinud, kuid Eestis teda väga ei teata. Nii ongi raske öelda, kuidas noored otsustavad, kuid tundub, et pigem üritatakse kodumaal midagi saavutada ja siis edasi liikuda suure maailma poole.

Moemaailmas proovitakse viimasel ajal läbi lüüa eriti sotsiaalmeedias. Samuti tahetakse ennast erinevalt arendada, aga ei olda kindel, kas parim on Eestis seda teha või mujal maailmas, kus konkurents on mitmeid kordi suurem. Sellegipoolest, kuigi uksed on valla, on väga palju talendikaid noori jäänud kodumaale ning üritavad kuulsust koguda siin. Ehk varsti märkavad eestlased kõiki meie moetalente ka enne, kui muu maailm neid avastab.