Puutusin esimest korda oma elus hobustega kokku kui olin 10-aastane ja ema viis mind ratsutamistrenni. Meie peres ei ole ühtegi ratsutajat varem olnud, nii oli üsna ebatavaline, et ma sinna üldse sattusin. Nimelt oli ema lugenud lehest, et selline võimalus on meie väikses maakohas asuva maja lähedal olemas ning ta lihtsalt viis mu kohale, et ma saaksin proovida ja vaadata, kas meeldib. Esimesest hetkest, kui talli astusin ja hobust nägin, olin lummatud. Käisin ratsutamas kaks korda nädalas peale kooli. Alguses oli füüsiliselt üsna raske ja õppida oli väga palju, eriti selle kohta, et kuidas hobusega käituma peab, mida teha ja mida mitte teha. Nüüdseks olen ratsutanud ja hobustega tegelenud peaaegu terve oma elu. Mõnel eluetapil vähem, mõnel pisut rohkem.

Ratsutamine kui füüsiline tegevus sunnib liigutama kogu oma keha lihaseid. Eriti hästi mõjutab ta kõhu-, selja-, reie-, tuhara- ja säärelihaseid. Ka rühile mõjub see hästi, sest ratsaniku halva rühi korral ei saa ka hobune korralikult oma keha liigutada. Selg peab olema sirge ja pilk ei tohi maha vaadata vaid ette kaugusesse. Traav ja galopp nõuavad juba tugevalt arenenud kõhu- ja seljalihaseid, nii et kes nii kaugele jõudnud on, teavad, kui kiiresti ja kui hästi tekib ratsutades hea kõhulihas. Tugeva lisakoormuse saavad kindlasti sääre-, reie- ja tuharalihas, sest just tänu nendele lihasgruppidele reguleerid sa hobuse liikumiskiirust ja ka seda, kui hästi püsid hobuse seljas. Ratsutamine arendab ka tasakaaluhoidmist, sest hobuse keha liigub sinu all, kuid Sinu keha peab olema pidevalt otse ning ei tohi vajuda kuskile poole. Kätele tekivad lihased lisakohustusest, näiteks sadulate ja varustuse tassimisest, käru, luua ja heinahargi kasutamisest, veega täidetud ämbrite tassimisest jne.

Lisaks füüsilisele küljele treenib ratsutamine inimest ka psühholoogiliselt. Kui oled hobuse seljas, pead sa unustama kõik muud mõtted ja olema hetkes. Sa ei saa mõelda, mida poest osta ja mida homme selga paned, vaid pead kogu oma tähelepanu keskendama hobuse juhtimisele. Kui Su all on 500 kilo toorest jõulist looma, siis ei ole sul aega ega luksust unistada kõrvalistest asjadest. Lisaks tekitab hobuse eest hoolitsemine, tema kammimine ja paitamine ülimat õnnetunnet. Need suured loomad on siirad, armsad ja neist kiirgab rahu. Pole paremat tunnet, kui panna enda põsk hobuse pehme nina vastu, või siis kui on mõni mure, saab tasakesi hobusele laka sisse nutta ja ta kuulab su alati ära.

Ratsutamine on üks väheseid spordialasid, kus vanus ei ole oluline. Võistlustel sõidavad kõrvuti 15-aastased ja 55-aastased ja kõrvalt vaadates ei märka nende vahel mingit erinevust. Algõppega võib alustada 5-aastaselt. Soovitan kõigil ratsutamist proovida, kui mitte intensiivse trennina, siis kasvõi aeg-ajalt jalutamas käia. Ratsutamine virgutab keha ja vaimu ning need armsad neljajalgsed võtavad su alati rõõmsalt vastu, eriti kui su taskus ka mõni mahlane porgand leidub.

Share this...
Share on FacebookShare on Google+Tweet about this on TwitterShare on LinkedIn
Kärt Harolski

Makeup artist