Klimbisupp on ehtne lapsepõlve maitse. Küll sai klimpe taga aetud nii piima- kui ka kanasupist ning aeg-ajalt lihtsalt puljongi seest. Meie peres ei pakkunud ema kodus klimbisuppi kuigi tihti, kuid maal vanaema juures võis seda saada pea iga päev!

Sugukonnas, kus on karjakesi lapsi, kes kõik suveks maale komandeeringusse saadeti, oli ikka oodata kaklusi parima supikausi üle ning enne söömist klimpide ülelugemist, et kõik ikka ausalt söönuks saaks ja keegi oma portsus lisasupipilvekesi juurviljade alla peitnud ei oleks.

Kiire valmimise ja koduse maitse tõttu on nostalgiline klimbisupp leidnud oma tee lapsepõlvest tänapäeva ning täidab iga päev mõnd kõhtu. Klimbimaterjal ehk muna, jahu, piim ja sool on köögikappides püsielanike kirjas, seega võib potitäie supi tegemine päästa jalavaevast poeni ja tagasi.

Retsept

Suppi saab mitu korralikku kulbitäit kahele. Väiksema isuga seltskonnas saab suppi veel külmikussegi panna ja kiirel päeval soojendada.

Koostisosad:

  • 400 g (külmutatud) köögivilju
  • 1,5 l vett
  • 2 muna
  • 1 tl soola
  • jahu
  • piima

Valmistamine:

Kui kasutad supipõhjana külmutatud köögivilju, pane need potti vaikselt sulama ning valmima aeg-ajalt kuuma vett lisades, kuni juurikad on üleni veega kaetud ning pajas on ligikaudu 1,5 liitrit vett. Kohe, kui vesi korralikult keema läheb, on aeg hakata klimpe potti kukutama!

Kokates värskete juurviljadega, lisa need kohe koos veega potti ning lase keeda, kuni on peaaegu valmis. Siis saab hakata klimpe lisama!

Klimpide valmistamine ei ole just suurejooneline kunstivorm, kuid vajab siiski harjutamist ning katsetamist, enne kui kõige õigem taina konsistents käppa saab.

Esmalt tuleb lüüa munad kaussi, lisada torts piima ning need siis segamini kloppida. Järgmiseks tuleb lisada kuivained ehk jahu ja sool. Jahu soovitan lisada paari supilusika kaupa ja aeglaselt sisse segada – nii saab vältida ebameeldivate jahuklimpide tekkimist tainasse. Klimbitaina segamisel tasub kasutada lusika või vispli asemel hoopiski kahvlit.

Kui supipõhi on potis juba mõnda aega keenud, on aeg kätte haarata teelusikas ja tainakauss ning asuda klimpe vorpima. Väikeste jaoks võta pool teelusikatäit tainast ning suurte jaoks terve lusikas. Kuna klimbitainas on kiire küpseja ning tahab end teinekord sooja lusika külge jätta, tasub kõrval hoida klaasi külma veega, et iga paari klimbi tagant lusikat jahutada.

Klimbisupp ei nõua väga palju segamist, siiski võib kulbiga mõned tiirud teha, et anda igale klimbile võrdne küpsemisvõimalus. Kui tundub, et kõik supipilvekesed on pinnale tõusnud, on aeg haarata supikausid ja lusikad ning võtta aega, et süüa koos köögilaua taga või mõnuleda sooja nostalgiatoiduga diivanil.

Head isu!

 

Teksti ja foto autor Greetel Kala
Toimetaja Anna Leontjeva