Paljud inimesed ei suudaks uskuda, et muusikaprojekti NOËP taga olev Andres Kõpper, kelle debüütsingel “Move” on Youtube´is kogunud üle 100 000 vaatamise, on pidanud end loomu poolest laulmise osas üsna andetuks. Lapsena ei tahetud teda muusikakooli vastu võtta, sest ta ei pidanud mitte mingil määral viisi. “Mu vanemad ning ka vanaisa olid tol ajal pühendunud koorimuusikud, ema on siiani. Ükskord põhikooli lõpus märkas isa, et tinistasin kodus venna kitarri ja krooksusin laulda. Sel hetkel otsustas ta rääkida oma koori hääleseadjaga, sest nägi, kui väga ma tahan. Ta uuris Leelo Talviku käest, kas saab ehk minuga midagi ette võtta. Sai. Hakkasin enamvähem regulaarselt Leelo juures käima ja arenema,” räägib Andres.

Laulmisega hakkas Andres tegelema alles gümnaasiumi ajal. Mõne aja pärast sai loodud ansambel Tenfold Rabbit, mis viljeles indie-rock muusikat. Võeti osa konkursist Eesti Laul 2012, kus saavutati kolmas koht. Käidi ka kontsettuuril Lätis, Leedus, Poolas, Tšehhis ja Saksamaal. Eesti Muusikaauhindae jagamisel 2013. aastal kuulutati album Travel The World parimaks alternatiivmuusikaalbumiks.

“Kuidagi läks aga nii, et muusika liikus juba mõnda aega elektroonilisemas suunas. Tekkis tunne, et Tenfold Rabbiti kuvand ja uus muusika enam omavahel ei mätšinud,” lahkab Andres kodumaise armastatud menuansambli lahkumineku põhjust. Loodus aga tühja kohta ei salli ning Andres tuli välja uue muusikaprojetiga NOËP.

12031638_739768486135621_1041078206381013502_o

Foto: Anette Palmik

Muusik ise peab debüütsingel “Move” edu põhjuseks asjaolu, et see on sündinud eheda emotsiooni pealt. “Kui ma kindlat vastust teaksin, siis teeksin ju neid järjest. Mõnes loos jääb lihtsalt sisse see X-faktor. “Move” on siiani esimene ja ainukene lugu, millega 100% rahul olen. Võin seda julgelt kuulata nii, et mul ei teki mingit kripeldust,” arutleb Andres hittloo edukuse üle. “Selle lindistamisega oli ka tore lugu. Tegin vokaaliga umbes 50-60 duublit, kuni sain kõik häälenüansid ja emotsioonid kätte. Siis tundsin järsku sisimas, et lugu peaks pisut aeglasem olema. Hakkasin uuesti lindistama. Uputasin arvuti oma vokaaliträkkidega üle. Peale 60-70 duublit panin loo kõrvale ega kuulanud enam. Mitu kuud võttis aega enne, kui “Move” päris valmis sai.

Kui uurin Andreselt, kas tal on muusikapalade lõpliku versiooni jaoks tarvis sõprade toetavat kinnitust või usaldab noormees pigem oma seisetuunet, vastab ta, et vajab mõlemat. “Mul on välja kujunenud seltskond inimesi, kaasa arvatud mu vend, kellele oma lugusid ette mängin. Tihti vajan tõestust, sest mõnikord olen laiskusest jätnud mõne nüansi loo juures muutmata, kuid siis on hea saada tagasisidet, et see või teine varjund ei sobi. Mõne momendiga nõustun, mõnega vastandun. Ometi aitab sõprade kriitika mul endas tõhusamalt selgusele jõuda,” räägib Andres.

Kõlapildilist inspiratsiooni ammutab Andres peamiselt teistest lugudest. “Vahel istun kohvikus, kus taustaks mängib mõni vaikne lugu. Hakkan ise aga kuulma meloodiat, mida seal loos konkreetselt pole. Ümisen viisijupi diktofoni ning töötan sellega hiljem edasi. Eks ma otsin enda muusikamaitsele sarnaseid kõlavärve,” räägib Andres, kuid lisab, et lugude tüpaažid on tal sisuliselt erinevad. “Mõni lugu valmib puhtalt hetke emotsiooni põhjal. Näiteks Tenfold Rabbiti esimese plaadi lood sündisid konkreetsete mälestuste uhal. Mõne loo tekkimist võib õhutada arutlev, kritiseeriv või unistav mõte. “Move” helipilt sündis kahest erinevast loost. Vähemalt 2-3 kuud ümisesin erinevaid variante. Lugu “Early September” valmis aga kõigest kolme tunniga. Viisijupp mis pähe tuli, sai koheselt salvstatud ja ära produtseeritud. Mõne loo valmimisele võib kuluda aga suisa mitu aastat,” räägib Andres.

12045306_739768216135648_5735021552619318561_o

Foto: Anete Palmik

Kui Tenfold Rabbiti koosseisu kuulus vanade olijatega kokku 7 liiget, siis NOËP projekti veab Andres üksinda. Mitmekesi bändi tegemisel on noormehe sõnul omad plussid ja miinused. “Tenfoldi ajal oli tore see, et teinekord, kui ideed otsa said, oli tihti mõnel bändikaaslasel ettepanekuid, mille toel sai jälle edasi liikuda. Teisalt on omamoodi mõnus ka omaette nokitseda. Üksinda musitseerides jäävad aga siiani mõned palad kõrvale, millega pole osanud mingil hetkel edasi minna,” räägib Andres.

Huvitava kirjapildiga NOËP kujunes sõnast nööp. “Saatsin Eesti Laul 2015-le ühe loo, mis küll edasi ei saanud, ent artistina oli mul kiiresti nime tarvis. Olin tol hetkel Restardi võttel, kus koos kaasrežissöör Aruni ja operaator Heikoga nuputasime. Keegi meist pakkus selle nime välja, kuid lihtne kirjapilt mulle ei meeldinud. Hakkasime leiutama, kuni jõudsime valikuni, milleks oli täppidega E. Mitmed tuttavad pidasid nime liialt hardcore hipsterlikuks, kuid sellegipoolest jätsin NOËP´i justnimelt erilise kirjapildi tõttu alles.”

Kui muusikategemist võtab Andres pigem hobina, siis film on noormehe jaoks töö. Väljakujunenud käekirjaga noor ja andekas režissöör loob ekraaniteoseid koos kaasrežissöör Arun Tammega. Poisid teavad üksteist esimesest klassist saati. Juba kooliajal tegid nad pisut teatrit ning täitsid vahel ka õhtujuhi rolle. Veidi aega sa käidud ka muusikateatris “Peegel”. Esimesed filmikatsetused leidsid aset kooliajal seitsmendas klassis, kui Andres ema kaamerale näpud taha sai. “Filmisime põhiliselt actionit. Kuigi tagantjärele vaadates tegime totaalset jama, rõhutas sisetunne tol ajal vastupidist,” naerab Andres filmikarjääri algusaegade üle.

Pärast gümnaasiumi lõpetamist ei osanud Andres teha muud, kui minna Balti Filmi- ja Meediakooli. Õppetöö käigus oli tarvis tuntud stsenarist ja režissöör Hagi Šeinile teha dokumentaal- või lühifilm. “Esialgne eesmärk oli kogu grupiga teha dokumentaalfilm teemal “topless laulukoor”. Grupp vajus aga laiali. Selle tulemusena otsustasin hoopis lühifilmi kasuks, mis valmis mõne kursakaaslase ja Aruniga. Edu on minu puhul vist pigem joppamise asi, sest järgmisel hetkel saime kõne Šveitsist. Helistajaks oli Andres Poom, kes on ühtlasi ka Vasaku jala reede produtsent ning ütles, et nägi meie videot Youtube´is ning pakub koostööd,” meenutab Andres aega, mil võimalusteuks tema ja Aruni ees lahti lükati. Poisid kutsuti lavastama Eesti kriminaalkomöödiat, mida 2012. aasta jooksul käis kinodes vaatamas ühtekokku 32 990 inimest. “Vasaku jala reede” oli esialgse stsenaariumi järgi tõsiselt võetav draama. Me Aruniga töötasime materjali kallal üsna julgelt ning muutsime ta komöödiaks, mis tagant järele vaadates tundub ainuõige otsus” räägib Andres.

12022570_739771469468656_7239541950450149354_o

Järgmiseks Kõpperi filmiprojektiks said Nurjatud tüdrukud, mis oli kodumaine sari ning tõi vaatajateni elu raskestikasvatavate tüdrukute õppeasutuse – Vaigistu erikoolis, ning pisut süngema alatooniga ent suurepärase näitlejate valikuga seriaal Restart. Uurin, kuidas sünnivad filmid, mis Kõpperi ja Tamme puhul nii selgelt eristuvad ülejäänud kodumasest ekraniseeringust ning saan vastuseks, et stsenaariumi lugedes tekib mõlemal tihti sarnane visioon ning näitlejate näol hopsavad pähe analoogsed tegelased. Sisuga toimub pikem protsess. Seda peavad poisid kõigepealt seedima. Alles seejärel jõuavad nad omavahel arutledes välja teatud punktini kus on tarvis mingisugust muutust. “See on üsna orgaaniline areng. Stsenaarium on ju algselt kirjaniku beebi ning kui keegi teine seda beebit kasvatama hakkab võib see stsenaristi emotsionaalselt rabada. Loodan siiralt, et nad liialt pahased pole, et me Aruniga nende materjalide osas sedavõrd pikantseid muudatusi oleme teinud,” räägib Andres ning lisab, et mingil määral muudavad algteksti siiski kõik režissöörid.

Stsenaariumite kallal töötamise puhul kimbutab režissööri tihti ajapuudus. “Eriti panin seda tähele “Nurjatute tüdrukute” puhul. Enne võtteperioodi oli valmis 6 episoodi. Ülejäänud said küpseks siis, kui olime juba võtteplatsil. Päris hektiline oli, kui pärast 12-tunnist võttepäeva tuli võtta lahti järgmise päeva stsenaarium ja seda veel muutma hakata,” räägib Andres.

“Restarti” puhul kandis noore lavastaja sõnul esialgne versioon nime “Lahutaja”. Käisime projekti Kanal 2-le esitlemas, kuid tol hetkel ei võetud seda töösse. “Lahutaja” stsenaariumiga olid seotud mitmed teisedki režissöörid, kes lõpuks ühel või teisel põhjusel ära vajusid. Poolteist aastat hiljem pakuti meile seda lugu lavastamiseks uuesti,” kirjeldab Andres teles jooksnud kodumaise põnevus-draamasarja sünnilugu. Kuigi sarja lõppedes jäid loos mitmed otsad lahtiseks, siiski teist hooaega Andrese sõnul “Restardile” ei tule. “See oli küll kirjutatud nii, et sellele peaks järgnema teine hooaeg ent ilmselt jäi sarjale publikust puudu. “Restart” on ju üsna sünge alatooniga lugu ja see narratiiv kestis läbi terve hooaja. Võib olla, et nii mõnigi vaataja jäi vahepeal rongist maha ega saanud süžeele enam pihta. “Pilvede all” ning “Kättemaksukontor” on kindlasti lihtsamini seeditavad,” räägib Andres.

Siiani on stsenaristid või produtsendid Kõpperi ja Tamme ise üles otsinud ning poistele lugusid lavastamiseks pakkunud. “Kui kellelgi on häid stsenaariume tagataskust võtta, siis võib meiega julgelt ühendust võtta!” julgustab Andres andekaid suleseppasid temaga kontakti otsima.

Enne “Restarti” käis Andres ühe aasta muusikaakadeemias. Õppis helirežiid. Tänu sarja võtetele jäi kool aga pooleli. “Võib olla sel aastal jätkan. Ma olen tegelikult kõikides ülikoolides käinud ainult ühe aasta. Tavaliselt on esimene aasta kõige ägedam,” lausub Andres ning lisab täienedavalt, et pigem tahab ta osa võtta filmiga seotud erinevatest koolitustest. “Tahaksin arendada stsenaariumi kirjutamist kusagil välismaal.”

Filmimaailmas tegutsemise tulevikuplaanidest rääkides teatab Andres, et Eestis on küll tore filmi teha, aga ka võõrkeelsete näitlejatega projekt kusagil Skandinaavias oleks põnev. Hetkel arendavadki Kõpper ja Tamm ise täispika filmi stsenaariumit, millega loodetakse jõuda rahvusvahelisele areenile. Peaosatäitja rolli  osas ei ole poisid Eesti näitlejate seast siiani sobivat tüpaaži leidnud. See sunnib vägisi heitma pilku piiri taha. “Meie salasooviks on olnud film enda stsenaariumi järgi teha. Siis pole lõpptulemuse osas kellelgi midagi ette heita. Saame ise võtta täisvastutuse, olgugi et see tähendab suuremat pinget,” räägib Andres.

Kes teab, võib olla on siit tulemas Eestile teine Oscar!

 

Toimetas: Marlen Mais

Artikkel ilmus YU esmanumbris (Sügis 2015)

Soovid olla kursis Eesti muusikamaastikul toimetavate andekate musategijatega? Uus muusikalugu uue persooniga juba YU Talvenumbris.  Telli soodushinnaga 2,95 € täna SIIN