Kudumine arendab ruumilist mõtlemist, lubab luua isikupäraseid asju ja aitab jõuda omaenda stiilist arusaamiseni.
Anna Verschik sai kudumise põhivõtted oma emalt. Lapsepõlves proovis ta küll kududa, see meeldis talle, aga siis tulid muud tegemised peale. Kui Anna tütar koolis kudumistunni jaoks lõnga vajas, mindi poodi ning naine avastas üllatusega, milline on kontrast võrreldes nõukogude ajaga. Tõsisemalt hakkas ta kudumisega tegelema 2008. aastal ning kohe tekkis ka soov teha enda moodi, mitte järgida teiste õpetusi. Nii mõtleski Anna, et võib kududa õmblusteta, mitte osade kaupa. Ta katsetas variante ning esitles oma tööde tulemust kudumisfoorumis, mispeale hakkasid inimesed talle kirjutama ning õpetusi soovima. Juba 2010. aastal avaldas ta oma disaini ajakirjas Käsitöö. Anna kudumisõpetusi on avaldanud ka Soome ja Leedu ajakirjad. Ta on välja andnud raamatu „Õmblusteta kudumid. Seamless knitting“ ning õpetab oma konstrueerimismetoodikat regulaarselt nii Tallinna rahvaülikoolis, lõngakauplustes kui ka välismaal.
Miks tahtsid teha just õmblusteta kudumeid, mitte osade kaupa?
Huvitav on teada, et ajalooliselt on õmblusteta kudum vanem kui õmblustega. Traditsioonilised Kihnu troid, inglise ja iiri kalameeste sviitrid on õmblusteta. Kui leiutati kudumismasinad ja tekkis vastav tööstus, siis ei saanud kududa ringis. Nüüd on kindlasti uuemaid tööstusmasinaid ja saab, aga ma ei oska selle kohta rohkem öelda, sest see pole minu ala. Siis tekkis kahemõõtmeline filosoofia: kõigepealt koome kangatükid (kahemõõtmelised detailid), seejärel paneme kudumi kokku. Aga käsitsi kudumine võimaldab kohe kolmemõõtmelisust. Milleks teha kahemõõtmeliselt, kui saab kohe kolmemõõtmeliselt? Pealegi saab siis kudumise käigus vahetult selga proovida. See on mulle oluline, sest koon alati peast, alguses on olemas üldine idee ja strateegia, aga korrigeerin töö käigus. Õmblusteta kudumine on paindlikum ja annab rohkem konstrueerimisvabadust. Minu kui disaineri jaoks on see oluline.
Kui kaua kulub ühe kampsuni kudumisele keskmiselt aega?
Oleneb muidugi suurusest, mustri keerukusest ja muudest asjaoludest. Kui läheb libedalt, siis nädal (naistele suurusele S-M). Mõnikord on nii, et on peaaegu valmis, aga miski häirib, siis harutan. On ette tulnud, et harutan peaaegu valmis sviitrit või jakki kaks või kolm korda. Sellisel juhul läheb muidugi rohkem aega.
Mis on kudumise juures kõige tähtsam?
Oleneb, mis otsast vaadata. Kui keegi koob õpetuse (ka minu õpetuse) järgi, siis on oluline, et mudel sobiks. Lisaks on tähtis korrigeerimise ja modifitseerimise võimalus, sest ükski disainer ei suuda kõiki figuure oma õpetuses ette näha ja kehakujud on üpris erinevad. Kui rääkida disainist, siis muidugi on tähtis idee (konstruktsioon ja muster), aga ka disaini, kaasa arvatud mustri ja lõnga kooskõla. Mõni lõng on kapriisne, tahab ainult teatud mustreid, mõni ei lase midagi peale labase koe üldse midagi teha. Lõng dikteerib. Siis on veel oluline proportsioon, näiteks kui avar ja sügav on kaelus antud kehatüübile, kui palju istumisvabadust lubada (mulle ei sobi stilistilistel kaalutlustel oversized kampsunid, olen tuvastanud, et mulle läheb istumisvabadust kõige rohkem kümme sentimeetrit) ja nii edasi.
Sa koostad ka kudumisõpetusi. Kust leiab sinu koostatud juhendeid?
Alates 2010. aastast olen pidevalt avaldanud neid ajakirjas Käsitöö, mida tõlgitakse ka soome keelde. Samuti tegutsen rahvusvahelises kudumisfoorumis Ravelry (www.ravelry.com), seal on enamasti ingliskeelsed õpetused. Olen avaldanud ka soome ajakirjas Moda ja leedu ajakirjas Rankdarbių kraitelė (meil ilmus see Minu Käsitööd nime all), kahjuks on viimane pankrotis. Kui mõni õpetus huvitab, võib ka mulle otse kirjutada.
Sa õpetad ka konstrueerimismetoodikat. Kus loengud toimuvad ja keda loengutele ootad?
Juba kolmandat aastat õpetan Tallinna rahvaülikoolis. Seal on mul lühikursus õmblusteta kudumitest. Olen õpetanud ka Tallinna poes nimega Domus Linum, kus oli loengusari. Samas kohas olen õpetanud ka üksikuid teemasid näiteks soomlastele, sest teatavasti õitseb meil lõnga- ja käsitööturism ning soomlased on agarad lõngaostjad ja kudujad. Vilniuses teen suviti ühe tunni ühes armsas lõngapoes, kus käib koos meeldiv kudujate seltskond ja kus perenaine ise talviti mitut koolitust korraldab. Veel on olemas selline žanr nagu käsitöökruiis. Ajakirja Burda Soome toimetus korraldab näiteks juba hulk aega Helsingi-Stockholmi käsitöökruiise, laevas on mitu töötuba. Sel aastal õpetasin rätikute konstrueerimist ja sain kutse ka järgmiseks aastaks.
Kuidas saab sinu kudumeid osta või tellida?
Mu põhitegevus on pigem disain, aga olen teinud ka tellimistöid tingimusel, et minu stiil ja lähenemine tellijale meeldib. Minu töid saab vaadata minu blogist, Facebookist või kudumisfoorumist Ravelry (registreerumine on tasuta, minu kasutajanimi seal on Kuduja) ning mulle võib kirjutada.
