Tallinna rakenduskunsti triennaal valis välja kuraatori ja teema

Tallinna rakenduskunsti triennaal valis välja kuraatori ja teema

Järgmise Tallinna rakenduskunsti triennaali kuraatoriks saab Taani klaasikunstnik ja kunstiajaloolane Stine Bidstrup, kelle pakutud kontseptsioon keskendub läbikumavuse fenomenile kaasaegses kunstis ja ühiskonnas laiemalt. 8. Tallinna rakenduskunsti triennaal avatakse Kai kunstikeskuses 28. mail 2021.  

Stine Bidstrupi kuraatorikontseptsiooni keskmes olev läbikumavuse idee saab aluseks triennaali peanäitusele “Kumab läbi”, kus teeb kaasa paarkümmend kunstnikku. Neljandik neist valitakse välja Eesti kunstnike seast, selle tarvis teeb kuraator suvel Eestisse ka stuudiovisiite.

Triennaali peakorraldaja Merle Kasoneni sõnul võlus välja valitud kontseptsiooni puhul, et teema võimaldab suhestumist erinevatel rakenduskunsti valdkondadel, ent samuti selle laiem ühiskondlik kõlapind. “Nagu Stine välja tõi, siis olenevalt kontekstist võib läbikumavus paljastada midagi varjatut või varjata midagi näiliselt nähtavat,” selgitas Merle Kasonen.

Näiteks viitab Stine Bidstrupi sõnul laialdane klaasi kasutamine ja läbipaistvuse taotlemine kaasaegses linnakeskkonnas võimule ja majanduslikule jõukusele ning läbipaistvus võrdsustatakse avatusega. Samas võib selle taga – olgu siis arhitektuuris või poliitikas -, olla hoopis soov midagi varjata. “Sisse ja välja vaatamine ei toimu alati võrdsetel tingimustel – väline läbipaistvus võib endas peita kinniseid võimustruktuure ning hierarhiaid. Ka läbipaistmatus võib olla väärtus ning vahel lausa hädavajalik,” selgitab Stine Bidstrup, kes soovib oma kuraatorinäitusel keskenduda nende kahe ala vahele ehk läbikumavusele.

Taani klaasikunstnik, kunstiajaloolane ja õppejõud Stine Bidstrup uurib oma loomingus optilisi fenomene ning tõlgendab ja loob klaasskulptuuride, -installatsioonide ning videote kaudu utoopilisi arhitektuurseid visioone. Teda huvitab taju, konteksti ja vaatenurga mõju visuaalse info mõistmisele ning ka see, kuidas inimese silm ja aju tegelevad pidevalt ümbritseva määratlemise ja mõtestamisega.

Bidstrup on lõpetanud Rhode Islandi disainikooli ja Taani Kuningliku Kunstiakadeemia disainikooli ning kunstiajaloo eriala Kopenhaageni Ülikoolis. Ta on õpetanud nii Taanis kui ka mujal riikides. Bidstrupi stuudio asub Kopenhaagenis, klaasi käib ta puhumas Rootsis. Teda esindavad Helleri galerii New Yorgis ja FUMI galerii Londonis.

8. Tallinna rakenduskunsti triennaal avatakse Kai kunstikeskuses Tallinnas Noblessneri sadamalinnakus 28. mail 2021 ning see jääb külastajatele avatuks 15. augustini 2021.

Tallinna rakenduskunsti triennaal on aastast 1997 toimuv rahvusvaheline kunstisündmus, mida korraldab MTÜ Tallinna Rakenduskunsti Triennaali Ühendus. Triennaali eesmärgiks on aidata kaasa kaasaegse aktuaalsete teemadega tegeleva probleemi- ja ideepõhise rakenduskunsti arengule.

Esmakordselt ajaloos toimub tänavune Piimapäev internetis

Esmakordselt ajaloos toimub tänavune Piimapäev internetis

Virtuaalne Piimapäev leiab aset esmaspäeval 1. juunil kell 18.00 Piimandusmuuseumi Facebooki lehel. Lisaks sellele, et see päev on lastekaitsepäev, on ta veel lisaks ka rahvusvaheline piimapäev. Just sellel pidulikul päeval avab Piimandusmuuseum virtuaalselt muuseumi uksed ning pakub lustakat meelelahutusprogrammi.

Piimandusmuuseumi juhataja Anneli Siimussaar: “Kui varasemad aastad on Piimapäev toonud muuseumi õuele ligi tuhatkond külastajat, siis tänavu, mil Piimapäev leiab esmakordselt aset virtuaalselt, siis miks mitte jõuda seekord ligi kümnete tuhandete inimesteni. Seda enam, et Piimapäev on järelvaadatav.”

Virtuaalne Piimapäev on meelelahutussaade kogu perele. Saab seiklust ja nalja. Sekka pillimängu ja laulu armastatud lõõtsamängjalt Henrik Hinrikuselt ja Sander Kahult. Tutvustame Piimandusmuuseumi põnevaimaid eksponaate.
Vaatajad saavad vastata erinevatele tähelepanu küsimustele ja piimapäeva lõpus loositakse rikkalikud kinkekotid erinevate piimasaadustega meie piimatööstustelt.

Piimapäevast võtab osa uus Piimapiiga, kes varakevadel Mulgimehele külje alla tikkus, kuid viimasel on teised väljavaated. Piimapiiga uue silmarõõmuga saate tutvuda virtuaalsel piimapäeval 1. juunil kell 18.00.

10 põhjust miks kodulehtede tegemise oskus on tulevikuoskus

10 põhjust miks kodulehtede tegemise oskus on tulevikuoskus

Olen turunduse valdkonna töötanud rohkem kui 15 aastat ning kõige väärtuslikumaks oskuseks pean kodulehtede valmistamise oskust. Loomulikult arvan vajalikuks ka reklaammaterjalide kujundamise, turundustekstide kirjutamise või reklaamikanalite analüüsimise oskust.

Siiski, kui peaksin täna nullist alustama, õpiksin esimese asjana ära kodulehtede tegemise. 

Miks ma arvan, et kodulehtede tegemise oskus on tulevikuoskus?

Puhtalt enda kogemusele tuginedes võin leida vähemalt kümme põhjust. Arvan et see nimekiri läheks veelgi pikemaks, kui lisada siia ka teiste inimeste kogemused.

Kodulehe tegemise oskus on universaalne. Seda saad rakendada peale ettevõtluse ka teistes valdkondades. Näiteks CV tegemine, portfoolio loomine, ideede visualiseerimine ja esitlemine. Kokkuvõttes aitab see oskus kaasa kommunikeerimisele veebis, mis on vaieldamatult üks suurimaid vajadusi täna ja ka homme.

Võidad nii ajas ja kui ka närvikulus. See kõlab ehk uskumatult, et kuidas ise tehes on võimalik ajas võita? Väga lihtne! Olen olnud olukorras, kus kommunikatsioon teenusepakkujaga on võtnud päevi, et lõpuks mõned lihtsamad muudatused kodulehel sisse viia. Mõnikord ei tea isegi täpselt mida tahad või mis võimalusi üldse saadaval on. Mõnikord on teenusepakkuja lihtsalt nii hõivatud, et saaks kohe reageerida. Igal juhul tähendab see närvikulu ja vahepeal võib turundamise isu ära minna.

Kodulehtede tegemise oskus annab võimaluse enda idee selgemaks mõelda. Veebi ehitamise protsessis mõtled enda jaoks rohkem läbi. Näed kuidas tekst või pilt omavahel kokku mängivad ning seeläbi võivad tekkida täiesti uued mõtted, mis lõpuks käiku lähevad.

Pidev vajadus enda veebi edasi arendada. Koduleht on nagu Tallinna linn, mis ei saa kunagi valmis. Kui oskad ise veebi teha, saad iga kell vajalikke muudatusi testida ning neid ellu viia. Nii ei pea sa maksma sadu eurosid kellelegi, kes ainult lühiajalist abi pakub.

Minu jaoks võibolla kõige olulisem põhjus on sõltumatus. Ausalt öeldes, mulle väga ei meeldi oodata. Eriti kui on tegemist asjadega, mis juba eile tehtud pidid olema. Kodulehti ise tehes saan iga kell teha vajalikud muudatused ja mõjutada tulemusi kiiremini.

Võimalus tellida vabakutselistelt arendajatelt tükiti abi. Kindlasti tuleb ette asju, millega Sa ise hakkama ei saa, selleks on olemas Eestis vabakutseliste arendajate Facebooki grupp kus saab abi asjadega, millega ise hakkama ei saa.

Saad kasutada enda turunduseelarvet targemini. Miks mitte panustada raha hoopis reklaami? Muidugi alles siis, kui oled kindel, et koduleht on turunduslikult läbimõeldud ning ei hülga klikke, mis reklaamirahaga lehele toodi. Kodulehe valmis tegemine on üks asi, teine asi on sinna liikluse saamine. Vot just see viimane võib osutuda tõsiseks väljakutseks!

Kodulehe tegemine on lihtsam, kui oskad arvata. Tänapäeval on valmislahendused, drag and drop meetod ning palju muud, mis teeb kodulehtede tegemise väga mugavaks ja lihtsaks. Koodi tundma ei pea.

Veebilehtede tegemine on lõbus, sest näed kohe tulemust. Põllumehelt nõutakse kannatlikust, enne kui ta esimese tulemusi nägema hakkab. Kodulehe võid püsti panna ühe päevaga ja õhtul sõprade ees sellega uhkeldada.

Säästad reklaamiraha. Olgem ausad, ei ole ühtegi mõistlikku põhjust, miks sa peaksid suunama potentsiaalsed kliendid veebilehele, kus ta järgmise kolme sekundi jooksul lahkub. Reklaamiraha on läinud, aga klienti ei tulnud. Enne kui panustad reklaamirahale, tee palun enda veeb korda!

Kokkuvõttes soovitan, võta see aeg ja tee endale kodulehtede tegemine selgeks. Selleks võib kuluda vaid mõni päev, kui olulisemad asjad on selged ning saad edaspidi tasapisi ennast täiendada. Usu, see oskus tasub end üsna pea mitmekordselt ära!

Lõpetuseks üks hea uudis. Olen loonud privaatse Facebooki grupi, kuhu postitan TASUTA e-koolitusi, mis aitavad Sul turunduslikult toimiva kodulehega algust teha. Tutvu infoga ja saa osa tasuta e-koolitustest: https://prouaekspert.ee/kodulehtede-ja-kampaaniate-tegemine/

Mingeid kohustus sellega ei kaasne, tegu on testkoolitustega, seetõttu kogu kraam on piiratud aeg tasuta saadaval!

Loodan, et suutsin Sind veenda ühes vajalikus tulevikuoskuses ning võtad aja ning teed endale selle lihtsa asja selgeks.

Autor:  Marika Juusu alias  Proua Ekspert

 

Eesti Jazziauhindade jagamine toimub esmakordselt digitaalse otseülekandena

Eesti Jazziauhindade jagamine toimub esmakordselt digitaalse otseülekandena

Aprill on rahvusvaheline jazzikuu ning traditsiooniliselt ka festivali Jazzkaar toimumisaeg. Seoses eriolukorraga maailmas jagatakse kodumaa olulisimad jazziauhinnad sel aastal 26. aprillil, nii nagu algselt planeeritud. Digitaalne otseülekanne Jazziklubist Philly Joe’s algab kell 19.00. Eesti Jazzliidu ja Jazzkaare poolt välja antavatele Eesti Jazziauhindadele saab kaasa elada Delfi portaali ja Jazzkaare Facebooki vahendusel.

Eesti Jazziauhindu antakse välja 14. korda viies kategoorias: Aasta Jazzmuusik, Aasta Jazziedendaja, Aasta Jazzansambel, Noor Jazzitalent ning Aasta Jazzihelilooja. Sündmus toimub sümboolses paigas – 2016. aastal Aasta Jazziedendaja auhinnaga pärjatud pealinna ainsas jazziklubis Philly Joe’s. Kohapeal viib õhtut läbi Eesti armastatud näitleja ja jazzisõber Sergo Vares, kes teeb võitjad teatavaks ning helistab kõigi kategooriate võitjatele virtuaalselt – nii jagub põnevust kõigi säravate nominentide ja heade vaatajate jaoks viimase sekundini. Kuid mis oleks jazzklubi muusikata? Nii pannakse klubiruumis muusika helisema ning otseülekande vaatajate ja kuulajate rõõmuks kõlavad klubilavalt ka muusikapalad.

Igakevadine oodatud suursündmus, Eesti Jazziauhindade jagamine, viiakse sel korral läbi turvalise eriformaadina. Auhindade eesmärk on toetada ja tunnustada väljapaistvate saavutuste eest muusikuid, noori talente, heliloojaid, ansambleid ja jazzivaldkonna edendajaid. “Usun, et Eesti Jazziauhindade jagamine on oluline motivaator seni aset leidnud sündmuste keskel ja võimaldab meil välja saata ühiskonnale olulise sõnumi kultuuri edasikestvusest ning väärtustest, mida selle kaudu loome. Seetõttu otsustasime jätkata plaani meie aasta kõige olulisemate auhindade väljaandmisel ning õnnitleda vääriliselt meie laureaate ja loodetavasti seeläbi leevendada meie artistidele osakssaanud kriitilist olukorda,” tutvustab Eesti Jazzliidu tegevjuht Ave Tölpt auhindade olulisust.

Aasta Jazzmuusik pälvib auhinnaks 3500 eurot koostöös Eesti Autorite Ühingu ja Viru Keskusega; Noore Jazzitalendi võitjat premeeritakse reisiga Euroopa suurimale jazzifestivalile North Sea Jazz – auhinna on välja pannud Telliskivi Loomelinnak; Aasta Jazzheliloojale on preemiaks 2000 eurot koostöös Eesti Autorite Ühinguga; Aasta Jazzansamblit tunnustatakse 1000 euroga koostöös eraisikust jazzisõbraga ning Aasta Jazziedendaja saab auhinnaks kõige nutikama Jura ENA8 Full Metropolitan Black espressomasina festivali peatoetajalt JURAlt ning vabapääsme Jazzkaare ja Eesti Jazzliidu kontsertidele aasta jooksul. Kõik võitjad pälvivad jazziteemalised taiesed hinnatud skulptorilt Tiiu Kirsipuult.

Kõigi nominentidega tutvu Jazzkaare kodulehel. Jazziauhindu annavad välja Eesti Jazzliit ja festival Jazzkaar koostöös eraisikust jazzisõbraga, Eesti Autorite Ühingu, Eesti Päevalehe, Viru Keskuse, JURA, Telliskivi Loomelinnakuga. Ülekannet aitavad teostada jazziklubi Philly Joe’s meeskond ning Babahh Media. Ela kaasa ja naudi kvaliteetset muusikat Delfi portaali ja Jazzkaare Facebooki vahendusel.

31. Tallinna Rahvusvaheline Festival Jazzkaar toimub 9.-15. oktoobrini 2020 üle Eesti ja 3. novembril Alexela Kontserdimajas. Sügisesse kolinud festivali Jazzkaar 2020 programmiga saab tutvuda siin. Eesti Jazzliidu üle-eestiline 17. hooaeg alustab kontsertidega septembrist, programmiga saab tutvuda alates maist nii kodulehel kui ka sotsiaalmeedias. 

Festivali peasponsorid on JURA, Jazz Pesulad ja Eesti Päevaleht. Aastatoetajad on My City Hotel, BMW, Tallink ja Aktaprint. Legendaarse jazzlaulja Dee Dee Bridgewateri kontserti esitleb Viru Keskus. Festivalikeskust aitavad püstitada Prike, Telliskivi Loomelinnak ja Fotografiska Tallinn. Toetavad Reval Café, Overall, MyFitness, Kodupaber, NOBE, ERR ja Eesti Autorite Ühing. Oma maade muusikuid aitavad Eestisse tuua Norra Suursaatkond ja Rootsi Saatkond. Festivali toetavad Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Tallinna linn ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.

 

ERKI Moeshow finalistid on selgunud!

ERKI Moeshow finalistid on selgunud!

ERKI Moeshow konkursile esitati tänavu 43 kollektsiooni 5 erinevast riigist. 10-liikmeline rahvusvaheline eelžürii valis nende seast välja 17 väljapaistvamat kollektsiooni, mis pääsevad 25. mail Eesti Kunstiakadeemias toimuva moeshow lavale.

 

11. märtsi õhtul kogunes žürii Solaris keskusesse, et valida konkursile laekunud tööde seast välja 17 finalisti. Nimekasse žüriisse kuulusid moeloojad Kristina Viirpalu, Joan Hint, Xenia Joost, Britta Laumets, Karl Korsar ja Kristel Kuslapuu, veebiportaali Portail looja ja peatoimetaja Aljona Eesmaa, online-ajakirja Häppening peatoimetaja ja loovjuht Kaisa Tooming, ajakirja Anne & Stiil peatoimetaja Mari-Liis Helvik ning tunnustatud Iisraeli sisearhitekt ja Tel Avivi mainekaima disainiülikooli Shenkar mitmete moeprojektide juhendaja Tal Segre.

 

ERKI Moeshow lõppetendusele pääsevad tänavu järgmised kollektsioonid:

 

Katrin Aasmaa “PROSTA KAPUSTA”

Una Berzina “STORIES. PART I” (Läti)

Kristiina Jeromans “EXTRUDE”

Mari-Ly Kapp “REXETIN”

Annika Kiidron “DUST”

Kertu Kivisik “(V)ALGUS”

Karin Kreek “KIPE”

Susanna Belinda Kõgel “THE MYTH OF THREE SISTERS: homewoods”

Karolin Kärm “NÄKIMADALAD”

Kotryna Lipkevičiūtė; Urte Vosyliūtė “SSTKMS” (Leedu)

Anzelika Mändmaa “VALGE/WHITE”

Anett Niine, Liisi Tamm “WEAWE”

Mariliis Niine “TRYPO”

Cärol Ott “MÖLU”

Karl-Christoph Rebane “Am I a joke to you?”

Kerttu Reinmaa “KÜÜ”

Triin Tint “NIMBY”

 

Lisainformatsiooni leiab peagi ERKI Moeshow kodulehelt. (https://erki.artun.ee/).