Tartus esitletakse kodumaist taaskasutusmoodi

Tartus esitletakse kodumaist taaskasutusmoodi

Tartu Kaubamaja keskuse uut hooaega sissejuhatav üritus Moekuulutaja on seekord fookusesse tõstnud taaskasutusmoe. Laupäeval saavad huvilised uudistada stilist Mariliis Niine poolt kokku pandud erietendust, kus eksponeeritakse kodumaiste moeloojate üllatavatest materjalidest loodud rõivaid. “Taaskasutusmood on looming, mis sünnib kasutatud materjalidele uut elu andes,” selgitab Niine. “Eestis on juba päris palju disainereid, kes oma kollektsioone sel põhimõttel loovad ning vägagi põnevat valikut saab sel laupäeval Moekuulutaja laval imetleda.” Üritusel eksponeeritakse moekunstnike Marleen AfanasjevaCärol OtiPille KüngaseEster Soidla ja Kairi Lentsiuse loomingut. Afanasjeva kollektsiooni materjalid on ostetud kaltsukatest ning nende ribastamise teel loodud uued kangad ning mustrid, millest seejärel rõivad õmmeldud. Ka Oti kollektsiooni “Kõik on TROIS” rõivad on valmistatud kasutatud materjalidest, lisaks on kangaste tegemisel kasutatud vanu niidijuppe ja lilli Nurmiko laost. Pille Küngase ja Ester Soidla looming on valminud zero waste põhimõtetel ning Kairi Lentsiuse looming näitab, kuidas vanadest telkidest on võimalik teha kantavaid jakke ja mantleid. Moekuulutaja üritus toimub 8. ja 9. märtsil Tartu Kaubamaja keskuses. Lisaks moeetendustele on avatud pop-up kauplused, esinevad ansambel Öed ja Uku Suviste, uudistada saab ka EKA moetudengite poolt Liisi Eesmaa juhendamisel valminud näitust „Pulss”. Üritus on kõigile tasuta. Ajakava ja lisainfo https://www.facebook.com/events/322681368374649/    

Stilist Piret Sootla: just need on kõige olulisemad trendid

Stilist Piret Sootla: just need on kõige olulisemad trendid

Tahad algaval kevadel trendikas olla? Tegelikult ei eelda uue hooaja algus sugugi seda, et kogu garderoob tuleks välja vahetada ning kõik eelmise hooaja riided taaskasutusse viia. Täiesti piisav on enda komplekte mõne üksiku trenditootega täiendada ning nii ka enda meeleolu kevadiselt värskeks muuta. Moekuulutaja stilist Piret Sootla soovitab, milliste valikute poole oma moeuuenduste käigus võiks kiigata.

Töörõivastest inspireeritud rõivad – mugavus on moes ning kõige hipimad rõivad on inspiratsiooni ammutanud töömeeste tunkedest, jakkidest ja pükstest. Jah, vabaaja nn. combat püksid on tagasi – seekord küll mitte militaarsete mõjudega, vaid veidi šikimad. Teksakombinesoon ja suured anorakid – aeg on ka need kunagised moehitid kappidest taas välja otsida.

Päikesetoonid – kõige moodsamad värvid on laenatud päikeselt – kollased, punased ja sekka roosatki. Eriti trendikad on komplektid, mis pandud kokku selle värvispektri erinevatest toonidest – näiteks oranžikas laiaservaline kaabu, veidi punakam pluus ja tumekollased mugavad püksid. Ning aksessuaarid on samuti päikesepai saanud. Mida erksamad ja kirkamad need värvid on, seda parem!

Smoking – me elame ju ometi võrdõiguslikkust austavas ühiskonnas! Naised võivad sel hooajal pika kleidi asemel endale hoopis smokingu selga tõmmata ning selle klassikaliselt elegantse look’iga kõiki jalust rabada. Ja valitud komplekt ei pruugi alati must olla – väga värskelt mõjub ka üleni valge rõivastus. Muidugi on ülikonnad lubatud ka igapäevaselt ning kindel on see, et moodsat energiat kiirgab šikk power suit nii kandjale kui imetlejatelegi.

Asümmeetria – kõige moodsamad lõiked on asümmeetrilised. Ühe varrukaga kleidid ja topid, asümmeetrilise joonega seelikud, ühe-õla kudumid – igati mugavad ja samas elegantsed valikud, mis pakuvad loomingulisi kombineerimisvõimalusi.

Piret Sootla nägemust kevad-suvistest trendidest saad uudistada Tartu Kaubamaja keskuse Moekuulutaja üritusel 9. märtsil kell 13.00.

Publiku soovil jõuab dokumentaal Westwoodist veelkord kinolinale

Publiku soovil jõuab dokumentaal Westwoodist veelkord kinolinale

Täna lõppev MoeKunstiKino moefilmide festival on nautinud publiku suurt huvi ning enam kui pooled linastustest on läinud täissaalidele. Külastajate soovil lisati kavasse lisaseanss filmile “Westwood: punkar, ikoon, aktivist”, mida näidatakse viimast korda 21. oktoobril.

“Saalid on tõesti olnud moehuvilisi täis ning kino telefon helisenud lakkamatult isegi nädalavahetusel,” tunnistab festivali korraldaja Helen Saluveer. “Mitmetele filmiseanssidele ei ole kõik soovijad mahtunud – seetõttu otsustasime moedisainer Vivienne Westwoodist rääkiva filmi veelkord kinolinale tuua.”

Film jälgib Westwoodi tõusuteed edu ja kuulsuseni, tema loojameisterlikkust, ühiskondlikku aktiivsust ja kultuuriloolist tähtsust. Lahti rullub Vivienne’i enda sõnadega räägitud avameelne lugu moemaailmast, mis vaheldub arhiivikaadrite ja värskelt filmitud materjaliga ning liigutavate intervjuudega tema lähikondsete, sõprade ja koostööpartneritega.

„Westwood: punkar, ikoon, aktivist” on esimene film Vivienne Westwoodist, mis kujutab ääretult kaasakiskuvalt meie aja tõelise moeikooni võitlust enda loodud brändi aususe ja rikkumatuse, oma põhimõtete ning moepärandi nimel. Filmile teeb sissejuhatuse Vivienne Westwoodi moemajas töötanud moedisainer Xenia Joost.

Film “Westwood: punkar, ikoon, aktivist” linastub ingliskeelsena 21. oktoobril kell 16.15 kinos Sõprus. Piletid (hind kõigile 6 eurot) on müügil Piletilevi müügipunktides, veebilehel www.piletilevi.ee  (https://www.piletilevi.ee/est/piletid/film/kino-soprus/moekunstikino-2018-westwood-punkar-ikoon-aktivist-266045/) ja kino Sõpruse kassas.

MoeKunstiKino esitleja on Viru Keskus, sponsor Mionetto, toetajad ja koostööpartnerid on Eesti Kultuurkapital, Rahva Raamat, DHL Estonia, GET, AD Angels, ETV2, Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Kultuuriamet, kino Sõprus, Tartu Elektriteater ja ajakiri Säde. Eriüritust toetasid ka Evian ja Balbiino.

5 soovitust, kuidas oma naha eest suvekuumuses hoolitseda

5 soovitust, kuidas oma naha eest suvekuumuses hoolitseda

Suvi on jõudnud oma kõrgpunkti – nauditakse imelist ilma ja ihatakse kaunist kuldset päevitust. Päikesekiirte püüdmisel tuleb aga erakordselt kuuma suve tõttu eriti ettevaatlik olla. Suvine intensiivne päike kipub nahka liigselt kuivatama, mistõttu on kasulik kõrva taha panna mõningad lihtsad nipid, millega enne või pärast päikese käes viibimist oma nahka turgutada. Dove’i brändijuht Kertu-Kai Põldvere jagab alljärgnevalt igapäevaseid ja lihtsaid ilusoovitusi, millega oma naha eest suvekuumuses hoolitseda.

 

Käi jahutava duši all

Soovituslik on käia duši all iga kord pärast päikese käest tulekut või suurest palavusest higistamist. Kuum dušš kuivatab kuumavat nahka, kuid temperatuuri vähemaks keerates teed oma nahale mitmeti head. Jahutav dušš aitab näiteks palavusest pidevalt higistavat nahka klaarina hoida, vähendades akne väljalöömist. Keha pesemisel proovi näiteks mitsellaartehnoloogia abil loodud dušigeele, mis on päikesest paitatud tundliku naha vastu eriti hellad.

 

Koori, aga mitte liiga tihti

Üks parimaid viise oma nahk tervelt ja suviselt kumavana hoida, on regulaarselt koorida. Koorimine tagab sileda ja särava naha ning aitab hoiduda palaval ajal tavapärastest muredest nagu sissekasvanud karvad, kuivad kohad nahal ja ebaühtlane jume. Samuti aitab koorimine hoida puhtana poorid, mis võivad suvekuumuses pidevalt päikesekreemi kasutades kergelt ummistuda. Suvel tuleks koorida üks-kaks korda nädalas, mitte rohkem.

 

Niisuta nahka

Päike vähendab naha niiskustaset ja aeglustab loomulikku koorimisprotsessi, mis jätab naha kuivaks ja karedaks. Põldvere soovitab kohe pärast duši all käimist niisutavat kehakreemi kasutada, sest pesemast tulles kaotab nahk veest saadud niiskuse ja kuumal ajal võib seda veel oluliselt kuivatada. Jume parandamiseks tasub aga lisaks päikesekaitsevahenditele enne ja pärast päikese käes olemist nahka toitvate kehalosjoonidega poputada. Keha kreemitamine pärast päevitamist hoiab nii ilusat jumet kui annab ka mõnusa värskustunde.

 

Päikesekuldne jume ilma päevitamata

Suviselt kuldse jume saamiseks on lisaks nahale ohtliku päikese ka muid alternatiive. Isepruunistavad kreemid annavad nahale samuti kauni kuma, mis jätab mulje, nagu oleksid just nädalavahetuse rannas veetnud. Nahka tooniva ja niisutva kreemi kasutamine on ideaalne variant ka neile, kellel pole suvel aega puhata või peavad palavad päevad kontoriseinte vahel veetma.

 

Joo ohtralt vett

Suvel higistame rohkem ja et keha niisutatuna hoida, tuleb tarbida ohtralt vedelikku. Kanna endaga alati veepudelit kaasas ja ära unusta päeva jooksul pidevalt juua. Nii hoiad ära veepuuduse, vabaned kehasse kogunenud jääkainetest ja püsid palavaga ärksana.

Kalle Palling: “Vii end kurssi blokiahela tehnoloogiaga!”

Kalle Palling: “Vii end kurssi blokiahela tehnoloogiaga!”

Kohtusime Kalle Pallinguga ajaloolises Lutheri Masinasaalis Tallinnas, Äripäeva raadio salvestusruumis. Eesmärgiks oli planeeritavale Arvamusfestivali arutelule “Otsi lolli, kes ei kardaks kolli, kui on kollil krüptomaitse suus” esimene hoog sisse lükata. Arvamusfestival toimub 10–11. augustil Paides ja toob kokku eeldatavasti taas ligi 10 000 inimest üle Eesti. Kahe päeva jooksul toimub seal sadu arutelusid, leiab palju head toitu ja mõnusa seltskonna.

Milline on tuleviku valuuta? Mida me peame teadma krüptorahadest? Kuhu täna investeerida, et tulevikus oleks hea? Mida täna õppida, et tulevikus edukas olla?

Äripäeva raadio täispikka salvestust tuleviku raha teemal saad kuulata siit!

Videointervjuus andis Kalle Palling noortele soovituse esmalt ennast kurssi viia blokiahela tehnoloogiaga, mida saab kasutada mitte ainult rahamaailmas, vaid mistahes valdkonnas. Tehnoloogia võimaldab andmevahetust turvaliselt ja läbipaistvalt. Sama tehnoloogia peal põhineb ka krüptoraha. Küsisime Kalle Pallingult mõne küsimuse.

Mida peaks noor teadma krüptorahadest?

Ma arvan, et kõige olulisem — ja mitte ainult noortele — on end blokiahela tehnoloogiaga kurssi viia. See on uudne lähenemine andmete vahetamiseks. Blokiahela kaudu saab liigutada veel väga palju andmeid turvalisel ja läbipaistval viisil. Ja ma ennustan, et see tehnoloogia saab olema tulevikus üks enimkasutatavaid tehnoloogiaid üldse.

Millised on tänased ohud ja võimalused krüptoga raha teenimiseks?

Ma arvan, et ohud ja võimalused teenimiseks võrreldes täna teadaolevate konventsionaalsete valuutade või rahadega on täpselt samad. Kui hakkad kuhugi investeerima, on igal juhul vaja endale selgeks teha, millese investeerid ning mis on selle objekti üldised väärtused. Niisamuti tuleks läbi mõelda, kuhu tahetakse jõuda ja mis on lubadused tootluse osas. Ma arvan, et tänase investeerimise ja krüptomaailma vahelei ole mingeid sisulisi erinevusi. Ainus erinevus peitub tehnoloogias. Ühel puhul on andmete liikumise läbipaistvus oluliselt lihtsamini saavututav ja järgitav. Taustatööd tuleb teha mõlemal puhul. Soovitan mitte nii kergelt slogani-laadsete ütlemistega kaasa minna.

Kas krüptoraha on tuleviku valuuta?

Kindlasti on ta tulevikus üks osa sellest. Ja jällegi, me ei oskagi täna ennustada, milliseid lahendusi blokiahelale veel ehitatakse. Ettevõtjad, kes kasutavad ka oma muudes tegevustes blokiahelat või tegutsevad kommuuni baasil töötavas ettevõttes, kasutavad kindlasti krüptovaluutat. Tekib oma kommuuni sisene vääring, nimetatagu seda siis kuidas tahes. Selliseid lahendeid on juba väga palju. Näiteks meie lõunanaabritel on täitsa huvitav lahendus nimega Lympo, kus on nii, et mida rohkem sa spordid, seda rohkem kantakse sulle krüptoraha ehk ka tervisliku eluviisi eest on võimalik raha teenida. Blokiahel annab väga palju uusi võimalusi ja see ongi vast noorte jaoks kõige huvitavam.

Oma äri skaleerimine muutub tulevikus oluliselt lihtsamaks. Võib olla täna ei ole see veel piisavalt lihtne ja kättesaadav. Väikesel ettevõttel on blokiahela abil oluliselt lihtsam riskikapitali kaasata, kommuun on hästi suur ja seal ei ole piire. See on tänapäeva uuele põlvkonnale ehk kõige olulisem.

 

Toimetaja Kadri Toomsalu