Põnevusromaanilik krüptoraharalli

Põnevusromaanilik krüptoraharalli

Maailma tuntuima krüptoraha bitcoini nime on tänaseks kuulnud praktiliselt igaüks. Kui paluda keskmisel eestlasel paari lausega kirjeldada, millega täpsemalt tegu, saame üldjuhul vastuseks kohmetu mõttepausi. „Midagi kallist ja kättesaamatut“, leiaks vast enamik. „Midagi väga tehnoloogilist ja keerulist“, vastaksid pärast pikemat mõtlemist kindlasti paljud. Täpselt nii ju tegelikult ongi! Olen enam kui kindel, et plokiahelate süsteemist, millele krüprokulla kaevandamine on üles ehitatud, ei saa enamik isegi kaudselt aru. 

Maikuu keskel toimus kolmandat korda bitcoini ajaloos märgilise tähtsusega sündmus, kui kaevandamisest saadavate bitcoinide hulk vähenes poole võrra. Formaalse loogika kohaselt oleks see krüptomaailma suursündmus pidanuks bitcoini hinna hetkega kahekordistama, kuid viimast ei juhtunud. Koroonakriisi algusest rohkem kui 150% väärtust kasvatanud krüptokuninga hind jõudis kümne tuhande dollari piirini hoopis nädal varem ja kukkus seejärel ootamatult tunniga 15%, kui Bitfinexi kõige edukam kaupleja ootamatult kadus. Suur vaal, kes oli bitcoini kommuunis tuntud jamesbondiliku numbrinimega Joe007 jättis 7. mail oma Twitteri kontole ka hüvastijätukirja. Konto kustutamise tõttu pole krüptomaailma salaagendi sõnum küll enam nähtav, kuid paljud tema jälgijad jõudsid teatest screenshot´i teha. Salapärane vaal kustutas oma andmed ka Bitfinex´i avalikust statistikast, mistõttu haihtus ka info selle kohta palju ta teeninud on, aga ka selle tänase kursiga rahalisse vääringusse ümberarvutatuna on summa pehmelt öeldes üüratu. 

Olen enam kui kindel, et paljud krüptoinvestorid soetasid pooldumise eel arvukalt bitcoine lootuses need nüüd poole kallimalt maha müüa. Tõsi, ajutise languse tegi kuulus krüptoraha vahepeal küll tagasi, aga suures plaanis võib seda pigem paigaltammumiseks pidada, sest nädal enne pooldumist oli hind sama. 

„Elu nagu Hollywood´i ulmefilmis“, vastaks paljud, kel krüptoraha teema võõras, kui nad minu ülevaate lugemisega on jõudnud eelmise lõigu lõppu. „Oled ikka kindel, et selle salaagent Joe007 taga peitus üks inimene, mitte mõni internetikelmustega tegelev IT kuttidest pande?“, uuriks mõni terasem lugeja edasi. „Muidugi mitte!“, on minu kindel vastus. Kogu krüptomaailm on aastal 2020 veel üks suur metsik lääs, kus vaid nutikamad ellu jäävad. 

„Teadmised on võim“, kuulutas Francis Bacon juba seitsmeteistkümnendal sajandil ühte elu põhitõde, mis sobib ideaalselt ka krüptorahamaailmas toimuvat iseloomustama. Fakt on see, et valdava enamiku jaoks jääb plokiahelate süsteem tuumafüüsikaks ja ka kogu krüptorahamaailm hoomamatuks ulmefilmiks, mis tundmatusse valdkonda investeerimise asemel kannab põgusalt kokku puutuja jaoks pigem meelelahutuse eesmärki. Järgmine bitcoini poolitumine toimub alles nelja aasta pärast, aga seni kuni te ise veel krüptovaluutasse investeerida ei julge, kutsun üles lugema esimest eestikeelset põnevusromaani „Instagrami identiteet“, mille keskseks teemaks ongi just krüptoraha ja sotsiaalmeedia.

Allan Keian

kirjanik, krüptoraha ekspert

Lastemood üllatab: murueidetütrekestest on sirgunud tuusad telestaarid

Lastemood üllatab: murueidetütrekestest on sirgunud tuusad telestaarid

Pikka aega romantikalainel kiikunud lastemood on justkui unest ärganud. Bullerby lapsed on suureks kasvanud, linna kolinud ja dressid selga tõmmanud. Lastemoe stilist Kirsi Altjõe harutab lahti trendipusa.

“Lastemood on sel hooajal inspiratsiooni ammutanud tuntud seriaalist “Miami Vice”,” tutvustab Altjõe. “Kui veel hiljaaegu olid kõik disainerid justkui lummatud seriaalist “Väike maja preerias”, siis nüüd on sisse lülitatud spordikanal ning ideid leitud NBA-st, NY tänavastiilist ja kõigest, mis on silmapaistev, aga ka mugav.” Stilisti kinnitusel on hetkel lastemoes palju 90ndate mõjutusi, aga pilk on ettepoole suunatud. See tähendab, et seekordne kevad tuleb üle pika aja teistsugune: murueidetütrekestest on sirgunud tuusad telestaarid.

Taani kannab disainilippu

“Euroopa lastemoe vankrit veab Kopenhaagen – Taani brändid MOLO ja Soft Gallery on popimad kui eales varem,” tutvustab Altjõe. “Nende seekordsed kollektsioonid on segu vanast ja uuest: leidub elemente 90ndatest, aga ka tulevikuvisiooni.” Naise kinnitusel on mugavatest dressidest saanud igapäevarõivad, diskosaalist pärit litreid ja sära ei peljata kanda ka argipäeval.

Geomeetriatund

Stilisti sõnul on põnevad mustrid seekord mitte romantiliselt lillesülemid, vaid hoopis konkreetsed ja geomeetrilised. “Teadus on popp ja seda nii poiste kui tüdrukute seas,” teatab Altjõe. “See väljendub ka lastemoes – kleitide ja pluuside peale on roninud kõiksugu molekulid ja kolmnurgad. Samas on kõik mõnusalt mugav, prindid on suured ja silmatorkavad.”

Aplikatsioonide triumf

Prossid, lipsud, narmad ja muud aplikatsioonid on lastemoes väga tähtsal kohal. “Aga seekord on kõiksugused aksessuaarid pisikeste riietele kohe peale õmmeldud, ikka selleks, et komplekt oleks lõbusam ning mängu käigus miski ei pudeneks,” lausub stilist. “Mulle tundub, et lastele võiks see trend väga meeldida. Mõtle kui äge, sinu lasteaiariided on nagu kostüüm – jõuad hommikul lasteaeda kohale ja teater võib alata! Ei pea miskit juurde lisama, kohe ongi sada stsenaariumit käimas.” Naise sõnul on aplikatsioonidega lihtne ka ise oma lapse rõivad ümber disainida. Mustikamahlaplekile peale suur luik ning aukus püksipõlvele värviline Rubiku kuubik!

Kirsi Altjõe nägemust moodsatest lasterõivastest saab uudistada järgmise nädala laupäeval, 9. märtsil kell 15.00 Tartu Kaubamaja keskuse Moekuulutaja üritusel.

Moedisainer Perit Muuga esitleb oma uut kollektsiooni “Põhjavalgus”

Moedisainer Perit Muuga esitleb oma uut kollektsiooni “Põhjavalgus”

Perit Muuga uus kollektsioon ´´Põhjavalgus“ on inspireeritud põhjamaade pikkade pimedate talveööde müstilisest valgusest. Kangaste abstraktsed mustrid peegeldavad virmaliste lummavat ilu. Ka Periti rõivastelt tuntud hundid on seekord läinud kosmosesse rändama. Kasutatud materjalid on kehahellitavalt pehmed ja mugavad. Soojad kampsunikangad, luksuslikud sametid ja sillerdavad litrid loovad küllusliku ja põneva terviku. Kollektsioonist leiab nii igapäevaseks kandmiseks sobivaid riideid, kui ka tõeliselt pidulikke õhtukleite, samuti isikupäraseid naturaalsetest kividest ehteid.

Kollektsiooni esitlus toimub 14. novembril Triinude Toiduministeeriumis aadressil Masina 20, Tallinna bussijaama lähedal.

Uksed avatakse kell 18.00, show algus 19.00.

Laulab imeline Laura Põldvere.

Müstilise LED tulede showga esineb Kelfirius.

Üritus on tasuta.

Palume eelnevalt registreerida perit.muuga.fashion@gmail.com.

Kollektsiooniga tutvumise salongiõhtu toimub 20. novembril kell 17.00-20.00 aadressil Masina 22, Tallinn.

Uudo ja Sissi laulavad taas ühel laval

Uudo ja Sissi laulavad taas ühel laval

Sel laupäeval Tartu Kaubamaja keskuses toimuval Moekuulutaja üritusel astuvad üles ka “Eesti otsib superstaari” saate võitja Uudo Sepp ning teisele kohale tulnud Sissi Nylia Benita. See on esimene kord, mil noored peale saatesarja lõppu taas koos lavale astuvad.

Lisaks publiku poolt armastatud superstaaridele esinevad üritusel ka väikesed lauljad – Uudoga koos laulavad Laulukarusselli võitja Krislin Sallo ja “Väikeste hiiglaste” saatest tuntud Gloria Raudjärv. “Ootan juba väga nii Sissi kui tüdrukutega esinemist – nendega koos laval olla on au ja meeletu rõõm!” tunnistab Uudo. “Esitlusele tuleb kindlasti uus singel “Sinule” ja muud kaasahaaravad lood.”

“Ootan Tartus esinemist juba väga!” rõõmustab ka end rahva südametesse laulnud Sissi. “Seal on nii äge rahvas, kes elab alati kaasa – viimati esinesin seal jõulude ajal, seega on viimane aeg jälle tartlaste ees üles astuda.”

Moekuulutaja üritus toimub Tartu Kaubamaja keskuses sel laupäeval 13. oktoobril ning on kõigile tasuta. Lisaks muusikale saab Moekuulutajal nautida värskeid moetrende tutvustavaid moeetendusi, teiste seas ka EKA moetudengite poolt bambuslehvikutest valmistatud moeskulptuure.

Kell 13-15 ootab festival “Avatud mänguväljad” kõiki lapsi 3. korrusele Lastemaailma ette meisterdama ja mängima. Toimuvad ka Jomon-Shindo näidistreeningud ning mitmesugust meelelahutust leidub kogu perele.


Moekuulutaja üritus on kõikidele tasuta. Vaata lisainfot www.tartukaubamaja.ee

Kinodesse jõuab film Peeter Volkonskist

Kinodesse jõuab film Peeter Volkonskist

Foto: Ken Mürk

Sel nädalal jõuab kinodesse Kaupo Kruusiaugu dokumentaalfilm “Viimane vürst”, mis heidab pilgu Eesti kultuurimaastiku ühe värvikaima tegelase Peeter Volkonski argipäeva.

Eeskätt on tegemist vaatleva dokumentalistikaga, kus portreteeritav avaneb oma tegevuse, mitte niivõrd teiste kirjelduste kaudu. “Kolme aasta jooksul sain jälgida kõrvalt Volgi loometegevust, aga ka tema argiaskeldusi, tundlikke vestlusi pojaga, operatsioonist taastumist, avatud korkide perioode ja paljut muud,” sõnas režissöör Kaupo Kruusiauk. “Volk on kahtlemata väga mosaiikne persoon ja filmi teatud fragmentaalsus teadlik valik, et avada tema jõulist natuuri uue külje alt.”

Auväärse sugupuuga Peeter Volkonski on eesti laulja, näitleja, lavastaja ja tõlkija. Punkbändiga Propeller kuulsaks saanud Volk jätkab praegugi laulmist Propelleris ja Rosta Akendes, lisaks mängib ta rolle Vanemuises ja annab loenguid Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias. Eelmisel aastal jõudis kaante vahele Volgi suur tõlketöö, vanaarmeenia keelest eesti keelde pandud Nareki Grigori “Nutulaulude raamat”. Hetkel on ta aktiivselt seotud projektiga “Sünnipaik”, mille tulemusel tekib ERMi kodulehele virtuaalnäitus meie suurkujude sünnikohtadest.

Foto: Ken Mürk

“Viimane vürst” esilinastub Tallinnas sel neljapäeval, 27. septembril Apollo Kino Solarises. Tartu esilinastus toimub reedel, 28. septembril Tasku keskuse Cinamonis. Huvilistel on võimalik filmi eelvaadata juba ka Raadio 2 eriseansil sel kolmapäeval, 26. septembril Coca-Cola Plazas.

“Viimane vürst” hakkab jooksma Eesti kõigis suuremates kinokettides (Apollo, Forum Cinemas, Cinamon), aga ka Artises, Sõpruses, Tartu Elektriteatris ja paljudes teistes kinodes ja kultuurimajades üle Eesti. Täpse linastusgraafiku ja planeeritud eriseansside info leiab filmi kodulehelt www.viimanevürst.ee.

Režissöör Kaupo Kruusiauk on varem teinud dokfilmi “Mängija” maletaja Jaan Ehlvestist ning mitu lühimängufilmi. Tema esimene täispikk mängufilm “Sandra saab tööd” jõuab kinodesse tuleva aasta sügisel.

“Viimase vürsti” tootjaks on Flo Film ja selle valmimist toetas Eesti Filmi Instituut ja Kultuurkapital.

Foto: Ken Mürk