Youtube’i-võlurid

Youtube’i-võlurid

Tänapäeval on juutuuberiks olemine noorte seas väga populaarne. Eestis ja üleüldse maailmas on väga palju neid, kelle jaoks on see hobi või elustiil. Kui alguses vaadatakse Youtube’ist teiste videoid, siis hiljem soovitakse inspiratsiooni saanuna juba ise sisu luua.Youtube on tuhandete võimaluste maa. Kõigist, kel on vähegi pealehakkamist ja järjepidevust, võib saada juutuuber. Edukuse määrab see, kas ta suudab vaatajaid millegagi köita. Head ideed ja põnev teostus lahutavad hästi meelt ja tõmbavad vaatajaid ligi. Kuulsad juutuuberid teavad seda ja pingutavad jälgijate nimel kõvasti. Seepärast jääbki nende videoid ja vloge vaadates tihti mulje, et nad elavad unistuste elu, mis on täis kaasakiskuvaid seiklusi ja imelisi inimesi. Aga kui palju on videotes ja vlogides päriselu? Kas juutuuberite elu ongi selline, nagu Youtube’ist paistab?

Foto allikas rawpixel.com

Juutuubereid on väga erinevaid. Mõni näitab oma igapäevaseid tegemisi (nt kanal Meie Käopesa), teine aga teeb videoid ja vloge peamiselt oma hobist (nt Johannes Lilover). Kindlasti on ka neid, kes elavad Youtube’is täiesti väljamõeldud elu. Kas ja kui palju juutuuber oma videotes oma päriselu näitab, sõltub sellest, mis eesmärki tema kanal teenib, milline on kanali kontseptsioon. Üks on aga kindel — näidatakse vaid seda, mida vaatajatega jagada tahetakse. Kõik muu jääb ekraanilt välja. Seepärast ei maksa väga kurvastada, kui enda elu tundub juutuuberite oma kõrval natuke igav. Tegelikkuses pole juutuuberite endigi päevad alati algusest otsani põnevust ja nalja täis, vaid hea video või vlogi jaoks mõeldakse midagi välja, tekitatakse meelihaaravaid olukordi ja sündmusi, et oma kanalile huvitavamat sisu saada. Aga kas seda tehakse ainult põnevuse ja vaataja tähelepanu võitmise nimel?

Tihti ehitatakse sotsiaalmeediasse imetlusväärne elu just seepärast, et iseend selle najal paremini tunda. Põgenetakse argihalluse ja murede eest. Fännidega suhtlemine tekitab parema enesetunde. Palju häid sõnu tõstavad tuju ja annavad motivatsiooni tuua enda ja teiste ellu värve juurde!

Foto autor Christian Fregnan

Tõde on, et mitte kellegi elu pole täpselt selline, nagu ta seda oma Youtube’i kanalis paistab laseb. Halba tavaliselt avalikult ei jagata. Naerusuine juutuuber võib vahel vägagi kurvatoonilist elu elada. Kindlasti on kõigil ka isiklik elu, millest vaatajad midagi ei tea.

Youtube on illusioonide kaleidoskoop. Me näeme sealt inimeste eludest killukesi, mis videotesse kokkupanduna moodustavad küll imelisi mustreid, kuid kus tõde jääb ainult aimatavaks või sootuks varjatuks.

Foto autor Johannes Lilover

Autor Ingriin Tamuri
Toimetaja Kadri Toomsalu

Tee trennis käimine mugavaks!

Tee trennis käimine mugavaks!

Aina enam on hakatud eelistama tavalistele tantsu- ja poksitrennidele jõusaali. Igas spordiklubis võib ette tulla aga probleeme, millega külastajad rinda pistma peavad, kuid sellel on nüüd lõpp! Need nipid aitavad üle elada ka kõige ebameeldivama ja motivatsioonivaesema treeningu.

Punu juuksed patsi

Silme ees tolknevad juuksed takistavad sind endast maksimumi andmast, seetõttu on tark mõte punuda tugev pats või kasutada peapaela. Püüa alati käe ümber paari patsikummi hoida, siis saab üks kindlasti kaasa!

Foto allikas Pinterest

Imeliku lõhna vastu

Kui treeningkindad või elastiktugi lõhnavad higisest trennist halvasti ja sul ei ole aega neid pesta, siis pista need sügavkülma, sest külm tapab bakterid. Kõlab imelikult, kuid toimib!

Jalatsite puhul aitavad tavalised teekotid. Lihtsalt aseta teekott jalanõusse ning lõhn kaob, proovi järele!

Foto allikas factrepublic.com

Meelelahutus tüütu kardiotreeningu ajal

Trenažööril joostes või rattaga sõites ei saa loodusel silmi puhata nagu vabas õhus ning jaks hakkab üsna pea vaibuma. Sarja või filmi vaadates möödub aga aeg kiiremini. Kuigi treeningruumi ei ole soovituslik telefoni kaasa võtta, siis kardio puhul see ei kehti. Aseta telefon püsivasse kohta, vajuta mõni video käima ja aeg lendab!

 

Väikesed pakendid suurte asemel

Tihtipeale taritakse trennikotis kaasas massiivseid treeningueelseid toidulisandeid ja proteiinipulbreid, mis kaaluvad palju ning võtavad tohutult ruumi. Mõistlikum on panna vajalik kogus minigrip kotikesse. Võtab vähem ruumi ega kaalu palju.

Autor Gloria Sibold
Toimetaja Kadri Toomsalu

K-pop — kas tõesti nii särav ja ilus, kui tundub?

K-pop — kas tõesti nii särav ja ilus, kui tundub?

Teismeliste ja noorte täiskasvanute seas on hetkel populaarne Korea popmuusika, lühendatult K-pop. K-pop artistid panevad suurt rõhku audiovisuaalsusele, olulisel kohal on isikupärane riietus ning pilkupüüdvad muusikavideod. K-popi tuntuimaks looks võib pidada artisti Psy lugu “Gangnam Style”.

K-pop koosneb pop-, tantsu-, hiphop-, rokk-, R&B ja elektroonilisest muusikast ning on pärit Lõuna-Koreast. K-popi populaarseimaks bändiks võib pidada 7-liikmelist poistebändi BTS, kelle liikmed valis ajakiri Time 2017. aastal 25 kõige mõjukama inimese hulka. 1

Bänd BTS, tuntud ka kui Bangtan Boys, Bulletproof Boy Scouts või Beyond The Scene.2 Foto autor Rich Fury

K-pop hakkas välja kujunema hilistes 1980ndates, aga tänapäevasem K-pop sai alguse 90ndate teises pooles, kui 1996. aastal hakkas tegutsema poistebänd H.O.T.. Kuigi tänapäevane K-pop ei olnud oma algusaastatel menukas, toimus 2003. aastal läbimurre, kui K-pop’i artistid TVXQ ja BoA vallutasid Jaapani muusikaturu. Sellest ajast peale on võrsunud palju uusi K-popi artiste, kes on palju tuntust kogunud. 3

K-popi kuningannaks tituleeritud artist BoA. Foto allikas @boakwon

K-popi populaarsuse kasv on suurendanud ka üldist huvi Korea ja Aasia moe, stiili ning kultuuri vastu. Korea popmuusika on populaarne kogu Aasias ja levib ka väljaspool Aasiat kiiresti.4

Kuigi K-pop tundub säravate kostüümide ja pealtnäha igavesti nooruslike artistide poolest põnev, siis pahatihti peitub glamuuri taga karm reaalsus. Surve enda välimust ilukirurgia abil muuta on suur. The Atlantic väidab, et üks Korea naine viiest on läbinud iluoperatsiooni või mitu, samas kui USA-s on see näitaja üks kahekümnest.5 Eelkõige Korea popmuusika naissoost artistide seas on au sees välja näha europiidse rassi esindaja moodi, säilitades samas asiaatide tunnused. Hinnatud on väike näokuju, suured silmad, väiksed ninad, defineeritud lõuajoon, terava otsaga lõug ja laiad põsed — ühesõnaga anime tegelastele omased tunnused. Seetõttu on üpris levinud näiteks valus protseduur, kus ümar nägu muudetakse kitsamaks, lihvides lõualuu V-kujuliseks. Väga levinud on ka silmalaugude korrigeerimine. Kuna surve omada teatud tüüpi näojooni on meeletu, näevad paljud K-popi artistid sarnased välja. Pole ebatavaline, kui mänedžer ütleb lauljale, et iluoperatsiooni(de) läbimine on vajalik, et muusikatööstuse jaoks piisavalt ilus olla, ja artist operatsiooni(d) ka läbib. Näiteid artistide muutustest võib näha siit.
Kurb, et kindlat tüüpi välimus on K-popis nii suure au sees, et ei väärtustata isikupära ja seda, mis loodus on andnud.

Foto allikas kpop-map.com

Vähem teatakse orjalepingutest, mis tihti K-popiga kaasas käivad. Orjaleping tähendab ebaausat ja pikaajalist lepingut, mille sõlmivad K-popi artistiks pürgija ja tema agentuur. Lauljakarjääri ihalejad sõlmivad lepingu tihti 12- või 13-aasta vanusena ja sellest hetkest saab alguse treening, mis võib aega võtta kuni 10 aastat, et artist saaks laval oma debüüdi teha. Enamiku lepingute järgi peavad d agentuurile tagasi maksma oma elamiskulud, laulu- ja tantsuõpingutele ning muudele väljaminekutele kulunud summad. Selle asjaolu tõttu on tavaline, et lauljad teenivad oma muusikukarjääriga äärmiselt vähe. K-popi iidolid ja artistiks pürgijad magavad tihtipeale kasinate tingimustega magalates ja nende toitumisharjumusi, käitumist ning romantilisi suhteid kontrollitakse. Kolm poistebändi TVXQ liiget kaebasid 2008. aastal oma agentuuri SM Entertainmenti kohtusse, öeldes, et 13-aasta pikkune leping oli liiga pikk ja piirav egaandnud neile peaaegu midagi kasumist, mille edukas karjäär ometigi tõi. Järgneval aastal kehtestas Korea ausa kaubanduse komisjon (KFTC) reegli, mille järgi võivad lepingud olla kuni 7 aasta pikkused. 2017. aastal muudeti reegleid uuesti, mille käigus vähendati trahve, mida maksavad noored siis, kui nad peaksid liiga vara oma lepingu üles ütlema, samuti muudeti firmade jaoks keerulisemaks pealesurumine, et lauljad oma lepinguid järjepidevalt uuendaks. 7

 

Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi muusikatööstus ja sellega kaasnev jätab tihti väga glamuurse, paeluva ja särava mulje, on võimalik, et välise hiilguse taga võib peituda kole ning isegi ränk reaalsus. Seepärast on oluline säilitada realistlikku ja kriitilist meelt.

 

Kasutatud allikad:

1 https://et.wikipedia.org/wiki/K-pop

2 https://et.wikipedia.org/wiki/BTS

3 https://en.wikipedia.org/wiki/K-pop

4 https://buduaar.tv3.ee/Article/article/k-pop-tuleviku-popmuusika-1

5 https://www.theatlantic.com/health/archive/2013/05/the-k-pop-plastic-surgery-obsession/276215/

6 https://www.grunge.com/92002/disturbing-truth-behind-k-pop-music/

7 https://en.wikipedia.org/wiki/Slave_Contract

 

Autor Helena Karu
Toimetaja Kadri Toomsalu

 

Lühifilmid, mis sündisid nädalavahetusel…

Lühifilmid, mis sündisid nädalavahetusel…

Neljanda Improfilmimaleva osalised kogunesid lühifilmide loomiseks Illuka mõisakooli Ida-Virumaal. Uhkest mõisakompleksist said malevlased augusti viimaseks nädalavahetuseks enda kasutusse seminarimaja, mis nimetati kohe ümber staabiks. Just sellest ruumist sai koht, kus ideed algasid ja samas ühiselt ülesvõetud filmide vaatamisega ka lõppesid.

Tänu Tarvo Metspalule ja SPARK Makerlabile täitus staap väga rikkaliku filmitehnikaga. Malevlased said kätt proovida gimbal’iga, drooniga, kraanaga ja helitehnikaga. Vaja oli vaid ideid ja inimesi, kes neid teostaksid. Juba reede õhtul moodustati tiimid, jaotati rollid ning töö hakkas pihta. Igaüks sai valida kõige enam meeldinud idee ja haakuda sobiva meeskonnaga. Kes hakkas kunstverd valmistama, kes asus lokatsioone ette valmistama järsku olid kõikide osaliste käed tööd täis.

Kuigi esialgu tundus, et filmiideid on vähevõitu, tõestas maleva lõpupäev, et ideed sünnivadki kohapeal ning Improfilmi Malev IV sai lõpetatud rekordarvu lühifilmidega. Kokku sündis malevas neliteist lühifilmi, vaata neid siit.

Lisaks seminarimajale ja koolihoonele kuulub Illuka koolikompleksi ka mõisahoone, mis on nii inspireeriv, et juba esimesel ringkäigul, mil Ene Raudar mõisamaja tutvustas, hakkasid lühifilmi ideed sündima. Muidugi ei saanud mõisahoone suurustlevast hõngus kummituste teemat kasutamata jätta. Nii sündis maleva parimaks režissööriks tunnustatud Kerstin Tälli lühifilm “Vaimutus”.

Mõisakompleksi hoonete valik on niivõrd rikkalik, et eraldi toa suure ja ümmarguse aknaga sai endale terve autotäie tehnikat kaasa pakkinud Jaanus Karlson, kes lõi heli ja filmimuusika suuremale osale lühifilmidest, mis malevas valmisid.

Koolimajas sai igaüks endale mõned ruudud põrandapinda, kuhu oma madrats maha visata. Kõige rohkem said vist puhata madratsid ise, sest nii mõnelgi malevlasel kujunes teise päeva õhtu nii pikaks, et madratsi peal sai pikutatud vaid mõni tund.

Ka maleva viimane hommik ei andnud armu. Pärast varast hommikusööki alustasid nii mõnedki meeskonnad oma ideed nullist. Imekombel kogunesid aga kõik malevlased õigeks ajaks staapi, et lühifilmid üle anda. Vaatamata magamatusele oli õhus tunda ärevust ning iga järgmise lühifilmi esitlusega emotsioonid saalis kerkisid.

Sel aastal jagati tänu sponsoritele välja ka Oskarid. Parimaks meesnäitlejaks valiti Tarvo Metspalu, kes sai tänutäheks Võhandu Maratonil 2019 osalemise võimaluse. Parimaks naisnäitlejaks osutus esmakordselt malevat külastanud Susan Kolde, kellel õnnestus tänu meeskonnale visualiseerida enda erakordselt sügavamõtteline ja hingepuudutav luuletus, mida saab vaadata siit. Susan sai auhinnaks vabad pääsmed kiikingule.

Parimaks operaatoriks tunnustati Joel Laanemäe. Parima montaaži eest sai pärjatud Hans Hubert Sams, kelle käe all valmis näiteks lühifilm “Ülitundlik”.

Parima filmi ning parima stsenaariumi tiitel läks kõige enam malevlaste hääli kogunud filmile “Hingepeegel”. Seda ehk seetõttu, et lühifilmis “näidelnud” osatäitjatel polnud aimugi, et nad seesugusesse filmi satuvad filmis üles astunud inimesed arvasid süütult, et nendega tehakse intervjuu, mis eelmises malevas tegemata jäi. Selle võrra suurem oli kõigi osalejate üllatus, kui nad avastasid, et “Hingepeegli” stsenaariumi järgi olid nad Illuka psühhoneuroloogiahaiglasse ravile paigutatud.

Kokkuvõtteks võib öelda, et malevas tehtu ja nähtu on emotsioon, mis jääb kestma ka filmilindile.

Improfilmi malev IV raames sündinud lühifilme vaata siit (link).

Mis on improfilmi malev?

Improfilmi malev on kolmepäevane filmientusiastide kogunemine, kus tullakse kohapeal välja lühifilmide ideedega, mis veel samal nädalavahetusel saavad üles võetud ning lühifilmiks kokku pandud. Malev on ideaalne võimalus järgi katsetada rolle (nii kaamera ees kui ka taga), mida seni pole olnud võimalust proovida või on lihtsalt julgusest vajaka jäänud. Improfilmi malevas selliseid hirme tundma ei pea! Lisaks, ei pea muretsema seniste oskuste pärast, kuna me saame kõik teadmisi kohapeal jagades targemaks. Samuti ei pea muretsema tehnika puudumise pärast, kuna meil on võimalik kasutada kõiksugu põnevaid filmimisvidinaid.

SPONSORID:

Mo Almutawa — meister disainis!

Mo Almutawa — meister disainis!

Mohammad J. Almutawa on multidistsiplinaarne disainer, kellel on seitse aastat kogemust graafika-, toote-, teenuse- ja arhitektuuridisainis. Ta alustas oma karjääri Kuveidis, kust suundus töötama NADAAA heaks, mis on USA üks mainekamaid disainiettevõtteid. Nüüd elab ta Eestis ja töötab kunstilise juhina ettevõttes Brand Manual ning valgustab meidki brändiloomise tagamaadest!

Foto autor Kaie Böning-Almutawa

1. Mis on bränd ja milleks seda vaja on?

Bränd sisaldab elemente, mis määravad, kuidas organisatsioon või ettevõte ennast kliendile esitleb. See on nende identifitseerimisviis, ehitab lojaalsust ja lisab tootele väärtust. Näiteks Apple — neil on väga tugev bränd, mis ütleb, et nende tooted on värsked ja innovaatilised. Nad on ühed hinnatuimad maailmas, sest on brändi abil klientide usalduse võitnud.

2. Millest sa brändi loomist alustad?

Kindlasti uurimistööst! Järgin kindlat protsessi: avasta, defineeri, arenda, anna üle.

 

3. Nimeta mõni kuulus bränd, mille loomisega seotud oled.

Ma ei ole kindel, millest ma rääkida võin, sest mõned ei ole veel avalikustatud. Hiljuti disainisin Felixi tomatipüree pakendi, mis pole veel poeriiulitel, kuid ma olen selle üle üpris õnnelik. Ma olen kujundanud palju identiteete, kuid pole kindel, kas neid saab pidada kuulsaks. Olen samuti kujundust teinud Eesti presidendile. Viimati koostasin koostöös sotsiaalministriga konverentsi jaoks audiovisuaalse töö.

 

4. Kuidas sa otsustad, milliseid funktsioone oma tööle lisada?

Disainile ei lisata omadusi, vaid väärtusi. Võib ju leiutada purustamatu õllepudeli, millel on suurepärane funktsioon, kuid mis ei anna kliendi jaoks juurde mingitki väärtust. Samuti poleks pudeli purunematus tarbija jaoks otsustav faktor, kuna selline pudel oleks tavalisest palju kallim. Brändi loomisel on vaja mõista kasutaja vajadusi ning tõlgendada need millekski, millega tarbija saab lihtsalt kontakti.

 

5. Mis on sinu arvates brändiloomes järgmine suur trend?

Ma pole kindel. Raske on öelda midagi spetsiifilist, kuid arvan, et paljud brändid soovivad jääda asjakohaseks, omada üha kasvavat sotsiaalmeediavõrgustikku ja olla interaktiivne oma kasutajaskonnaga.

 

6. Millest inspiratsiooni leiad?

See tuleb erinevatest allikatest. Üldiselt leian seda uurimis- ja avastamisetapis.

 

7. Kuidas sa mõtteblokkidest üle saad?

Kindlasti rääkides teiste disaineritega, saades konstruktiivset kriitikat ja tagasisidet. Värskete silmadega oma töö üle vaatamine aitab lõhkuda selle piiratud nägemuse, mis aeg-ajalt tekib projektide väljatöötamisel. Nii näeb asju teisest perspektiivist!

 

8. Kuidas sa jääd organiseerituks, kui töötad mitme disainifaili ja ideega?

Meil on süsteem, kus failid on organiseeritud ja märgistatud nii, et neid oleks lihtne leida. Nii kaua, kuni kõik on otsinguga leitav ja õigesse formaati salvestatud, ei ole probleemi.

 

9. Milliseid küsimusi enne igat projekti esitad?

On tähtis küsida kõige kohta miks?, isegi kui arvad, et tead vastust! Seejärel kes? —kellele see suunatud on? Kes sellest kasu saab? Jne.

 

10. Mis on sinu lemmikosa päevast?

Hommikud. Ma tunnen end siis kõige produktiivsema ja värskemana, kuna mõtted ja ideed on juba öö läbi marineerunud.

 

11. Kuidas sa tead, millal projekt valmis on?

Enamikel juhtudel siis, kui see ärkab ellu! Projekt on lõpetatud, kui see on eesmärgipärases kasutuses, sest siis ei saa enam midagi muuta.

 

12. Kuidas käitud konfliktis, kus keegi sinu nägemusega ei nõustu?

Selge eesmärk aitab konflikte vältida, sest see käitub võrdlusalusena ja võimaldab hinnata, kas visioon on saavutanud oma eesmärgi või mitte. Ideedega peab suhtlema. Kui esineb siiski arusaamatusi, peab minema algusesse ning looma uue eesmärgi.

 

13. Kui mul oleks toode või ettevõte, millele ma sooviks brändi, mida ma tegema peaks?

Lihtne! Palka mind!

 

Suur aitäh, Mo, et nõustusid minuga seda intervjuud tegema! Disain nõuab rohkelt annet ja sul on seda tohutult!

Kui soovite oma ettevõttele brändi, minge aadressile https://thebrandmanual.com/.
Mo Almutawa isiklikke töid saab näha aadressil http://www.mjalmutawa.com/.

 

Intervjueerija Kerli Mark
Toimetaja Anna Leontjeva

Paavli veebikaltsukas

Paavli veebikaltsukas

Ettevõtted otsivad omanäolist viisi, et teiste seas silma paista. Paavli kaltsukas on üks esimesi taaskasutuspoode Eestis, kes on loonud võimaluse veebilehel poodlemiseks.

 

Paavli kaltsukast leiab taskukohaste hindadega jalanõusid, riideid, kodukaupu ja teisi põnevaid leide. Sobivaid rõivaid on igale maitsele. Müügil on ka erinevate tuntud brändide tooteid.

Outfit Paavli kaltsukast. Foto allikas @paavlikaltsukas

 

Endale sobiva outfit’i leiad leheküljelt www.paavlikaltsukas.ee.

Veebipoe uutel pakkumistel hoia silm peal Paavli kaltsuka Facebookis!


Autor Sandra Rätsepso
Toimetaja Kadri Toomsalu

Akvarellpliiatsid — head vahendid nii algajale kui ka staažikale kunstihuvilisele.

Akvarellpliiatsid — head vahendid nii algajale kui ka staažikale kunstihuvilisele.

 

Hea vaheldus tavalistele akvarellvärvidele.

Juba aastakümneid on kasutatud akvarellpliiatsid, kuid paljude jaoks on need vahendid üsnagi tundmatud. Tihti teatakse nimetust, aga mitte nende võlu ja kuidas neid kasutada saab.

Derwenti ja Derwent Academy akvarellpliiatsid on ideaalsed kaaslased nii lummavate portreede kui ka looduspiltide joonistamisel. Pliiatsikarbi hind ulatub 11 eurost 100 euroni. Eraldi ostes saab pliiatsi kätte 1 euroga. Tänu heale katvusele ja vastupidavusele on pliiatsid täielikult oma hinda väärt.

Pliiatsid on tippkvaliteedi ja pehme tekstuuriga. Neid saab kanda kas kuivale paberile ja hiljem veega hajutada ning värve omavahel segada — või otse märjale paberile. Esimesel juhul on tulemus ühtlasem.

Neid akvarellpliiatseid on ka väga mugav käes hoida, sest pliiatsid on kuuekandilised ja südamiku diameeter jääb 2,9 mm ja 4 mm vahele.

Vasakul akvarellvärv, paremal akvarellpliiats.

 

Akvarellpliiatsid on väga head tavaliste akvarellide asendajad, sest tulemus on enam-vähem samaväärne. Pliiatsite plussid on aga, et tööd saab teha detailsemalt, ei pea kasutama palju vett ning midagi ei voola laiali. Miinus võib olla see, et tööle ei jää akvarellile omast läiget.

 

Minu kogemus akvarellpliiatsitega

Olen kasutanud Derwenti akvarellpliiatseid ja Derwent Academy nahatoonides akvarellpliiatseid peaaegu aasta ning olen nendega ülimalt rahul. Pliiatsid on kvaliteetsed ja peavad üllatavalt hästi vastu. Näiteks on esimese karbi ostmisest möödunud aasta ja ma pole veel ühtegi pliiatsit lõpuni ära teritanud, kuigi olen neid kasutanud vähemalt kümne töö (mõõdus A5–A2) tegemisel. Minu arust on nende puhul mõnus, et ei pea kogu aeg vee ja pintslitega jändama ning kergesti saab teha detailseid kohti, mis on akvarellvärvidega keeruline, sest värvil on tavaks vee mõjul omasoodu liikuma hakata.

Akvarellpliiatsid on minu meelest head portreede joonistamiseks, sest algseid piirjooni ei pea kustutama, vaid need hajuvad veega sulatades kokku, teiseks jääb töö pind ühtlane ja loomulik.

 

Minu töö käik portreed akvarellpliiatsitega joonistades.

  1. Alustuseks otsin välja pildi inimesest, keda tahan joonistada.
  2. Panen silma järgi paberile piirjooned ja varjud.
  3. Järgmiseks teen terve näo õrnalt üle nahatooni akvarellpliiatsitega ning tõmban vee ja pintsliga kogu tehtud töö üle.
  4. Lasen portreel korralikult ära kuivada.
  5. Võtan ette kõik tumedamad kohad (varjud) ja värvin need tumepruuni või sinise pliiatsiga. Joonistan ka silmad ja kulmud ning jälle sulatan veega pliiatsiga tehtud töö ühtlaseks ja lasen kuivada.
  6. Lõpuks viimistlen kogu näo tavaliste ja akvarellpliiatsitega. Veega enam tehtut üle ei töötle.   
  7. Värvin ära tausta.
  8. Vajadusel lisan valge pliiatsiga portreele natuke läiget.       

Soovitan kõigil akvarellpliiatseid proovida, sest need on 100% seda raha, aega ja vaeva väärt.

Täpsemalt saab minu töödega tutvuda Instagramis @merccco/@mercccoo ja Facebookis Merilyn Lempu aka Merccco Portreede Maailm.

 

 

Teksti, joonistuste ja fotode autor Merilyn Lempu
Toimetaja Kadri Toomsalu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kuidas leida motivatsiooni sportimiseks?

Kuidas leida motivatsiooni sportimiseks?

Foto allikas fivensonstudios.com

Kas leiad end tihti internetiavarustes scroll’imas ja rämpstoitu söömas, ihates ise peenikest pihta? Üldse ei viitsi ennast liigutada, treenida, motivatsiooni pole? Aeg on muutuseks! Mida teha? Loe, annan sulle mõned nipid, mis mind on aidanud.

 

 

1. Leia oma iidolid!

Mulle on eeskujuks inimesed, kes tegelevad spordiga ning  motiveerivad tsitaadid ja mõtteterad. Viimaseid leian enamasti Pinterestist ning vaatan neid aeg-ajalt, kui mind on tabanud motivatsioonipuudus. Need tuletavad mulle meeldeeesmärke, mille poole püüdlen. Sportlasi meeldib mulle aga jälgida Instagramis, kuhu nad postitatavad pilte ja videoid oma treeningutest, millest võtan tihti eeskuju.

 

2. Ära otsi vabandusi!

“Ilm on halb”, “jõusaal on liiga kallis”, “ aga ma eile tegin trenni”, “ma ei viitsi”, “ma ei jõua joosta” … Kindlasti oled sinagi mõne vabanduse leidnud, miks treenimisest kõrvale viilida, kuid pea meeles, et …

 

  1. … halba ilma pole olemas, on halb riietus!
  2. … sa ei pea jõusaalis ja hantlitega treenima, võid seda vabalt ka kodus teha, täiesti tasuta! Kui soovid siiski raskusi kasutada, saad hantlite asemel appi võtta näiteks raamatud, veepudelid vmt.
  3. … kui treenisid eile, siis täna on uus päev, uus trenn. (Muidugi peab keha vahel ka puhata saama.)
  4. … keegi ei ole öelnud, et trenn ainult jooksmine on. Kui joosta ei jõua, siis on ju muidki alternatiive liikumiseks: kõndimine, rulluisutamine, ratta- või rulasõit … Alati on võimalus liituda kohalike huvitegevustega (kergejõustik, tantsimine, tennis jm).

Foto autor Svesla Tasla

3. Sea endale eesmärgid!

Need ei pea olema hiiglaslikud, vaid realistlikud!
Mõned näited:

  1. Nädalas liigun kokku vähemalt 30 km. Kui iga päev liikuda vähemalt 4,5 km, ongi juba tehtud! Lihtne? Aga proovi järele! 😉
  2. Käin nädalas vähemalt 3 korda jõusaalis. Kui jõusaal sobib sulle, siis lase tulla!
  3. Bussi või auto asemel käin jala või sõidan rattaga.
  4. Liigutan aktiivselt natukene iga päev. 

4. Tervis on kõige tähtsam!

Pole midagi paremat, kui oma tervisele head teha, ning seda saad sa just liikudes teha. Hoolitse oma keha eest. Just seepärast peaksidki tossud jalga libistama ja õue sportima minema või mati maha laotama. Kunagi pole liiga hilja. Ja usu mind: kui oled jalutuskäigu,jooksuringi või rattatiiru lõpetanud, tunned end pärast väga-väga hästi!

PS! Inimesed (eelkõige noored) peaksid liikuma päevas vähemalt 60 minutit viisil, et see pakuks kehale mõõdukat kuni tugevat koormust. (Allikas: novaator.err.ee)

Autor Merit Mäekalle
Toimetaja Kadri Toomsalu