Noorjuuksurite salong Tallinnas

Noorjuuksurite salong Tallinnas

Tuuletuka salongis on palju särasilmseid ning tugeva töötahtega noorjuuksureid, kes värskete teadmistepagasiga imesid korda saadavad.

Äsja õpitud tarkusi on noorjuuksurid ka lahked jagama. Esmalt juuksuritooli istudes on võimalik saada täiendavat infot: mida võiks peale hakata ning mis kõige paremini juukseid turgutaks. Ka jooksvalt tekkinud küsimustele on noorjuuksurid rõõmsad vastama.

 

 

Teenuste nimekirjast võib leida kõike alates soengutest, lõpetades keemiliste lokkidega. Sinna sisse kuulub ka Joico 4 astmeline juuste intensiivhooldus, mis on suurepärane valik kiharate turgutamiseks. Noorjuuksuri poolt on iga järgnev etapp, mis ette võetakse, selgelt ning arusaadavalt lahti seletatud.

Hoolduses kasutatud tooted jätavad juuksed säravaks ja siidpehmeks. Samuti on salongis kasutatavad professionaalsed ning kvaliteetseid juuksehooldustooted kättesaadavad ka Tuuletuka kodulehel.

 

 

Juuksuritooli on oodatud nii naised, mehed kui ka kõige pisemad. Salongi meeskond annab omalt poolt kõik, et saaksid lahkuda juuksuritoolist positiivsete elamuste ning kaunite kiharatega.

Ka salongi Facebooki lehel tasub silma peal hoida, noorjuuksurid on pidevalt modelliotsingutel ning just Sina võid olla abiks noorjuuksuritele tööturule sisenemisel.

 

Tuuletuka on avatud E-R: 9:00-20:00 ja L: 11:00-17:00. Oma järgmist juuksurikülastust on võimalik broneerida väga mugavalt Tuuletuka koduleheküljelt läbi online broneerimissüsteemi: www.tuuletuka.ee

Autor: Annabel Jürgenson

 

Carol Leiste: teletöö on nagu pidevad Ameerika mäed…

Carol Leiste: teletöö on nagu pidevad Ameerika mäed…

Televiisori vaatamine on enamiku jaoks muutunud tavapäraseks mõnusaks ajaviiteks ning teletööd kirjeldatakse tihti glamuurse ja kadestusväärsena. YU püüdis kinni teletöötaja Carol Leiste ning võttis sihikule just need küsimused, mille üle noored televaatajad tihti mõtisklevad.

Kas glamuurist pakatab ka kulissidetagune tööelu? Kellele seesugune intensiivne töö iseloom sobib, kellele mitte? Millised isikuomadused aitavad telemaastikul läbi lüüa?

Carol jagab näpunaiteid, kuidas võiks unistuste töö poole püüelda ja milliseid samme ette võtta kui sinu kirg on teletöö.

 

Pildil Carol (paremal) ja Kristel Kuklase (vasakul)

Pildil Marian Ilves (vasakul) ja Carol (paremal)
Foto: erakogu

 

Räägi natuke endast ja sellest, kuidas sattusid telemaailma?

 

Olen väikelinnast pärit tüdruk, kes on alati tundnud kirge tele- ja filmimaailma vastu. Esialgu küll teise nurga alt – olin keskkooli lõpuni aastaid kindel, et minust saab näitleja. Seetõttu sidusin ma end tasapisi telega juba suhteliselt varakult – käisin eri seriaalide ja filmide võtetel, kuid tol ajal olin ise pigem kaamera ees kui taga. Pärast lavaka katseid aga miski mu sees muutus ja hakkasin vaikselt vaatama hoopis kaamerataguse elu poole.

 

Töö teles sai alguse veidi üle kolme aasta tagasi, kui sattusin tööle Toomas Kirsi teleseriaali “Pilvede all”. Peale seda olen osalenud mitmetes tema mängufilmide ja seriaalide projektides. Minu peamine vastutus on olla lokatsioonijuht, kuid mõnes projektis olen teinud ka rekvisiitori tööd. Lisaks olen vahepeal osa võtnud teiste produtsentide projektidest, näiteks kaasa teinud mõne reklaami loomises, samuti kas lokatsioonijuhi või rekvisiitorina.

Viimased poolteistaastat olen tegutsenud põhitööna ka TV3 otsesaates “Duubel”, kus minu peamine roll on administreerimine ja sotsiaalmeedia postituste toimetamine. Ühtlasi olen jooksvalt toimetusele abiks, mis tähendab, et pakun ideid, aitan külalisi leida, nendega kontakteeruda jms. Tänu tööle TV3 majas on mul olnud võimalus ka mõnes teises TV3 projektis kaasa lüüa, näiteks hiljuti avalikuks tulnud meelelahutussõu “Suure pühapäeva” juures olen saanud administraatorina abi pakkuda.

Kusjuures aasta aega olen õppinud ka BFMis filmikunstnikuks, kuid hetkel olen sealt akadeemilisel puhkusel ja arendan end läbi kogemuse. Telemaailma sattusin ühe väga toreda projekti kaudu. Nimelt olin Eesti Noorte Muusikaliteatris näitleja. Selle teatri koreograaf, kes töötas Toomas Kirsi tiimis rekvisiitori ja lokatsioonijuhina, kirjutas mingil hetkel meie teatri gruppi, et kes omab autot ja on huvitatud teletööst, võtku ASAP ühendust.

Huvi oli suur, autot küll polnud, aga muidugi kirjutasin ja proovisin end maha müüa! Hakkasin siis kohe ka autot otsima, väga palju raha just kogutud ei olnud, kuid isu see ametikoht saada oli lihtsalt nii suur!

Nädala-kahe pärast sai üks auto soetatud, pöidlad peos, et nüüd ka tööle saaks! Sain prooviülesandeks otsida Marile ja Indrekule uus kontor ja kuna see sai vist edukalt täidetud, siis kutsuski produtsent mind kontorisse ja ütles, et “hakkame siis tööle!” Oi, ma olin happy!

 

Milline nägi välja sinu esimene tööpäev ja kas mäletad, millised emotsioonid sind valdasid?

 

Ma küll ei nimeta seda otseselt esimeseks tööpäevaks, kuna tegemist oli proovipäevaga, kuid sel ajal töötasin ühes teises kohas päevatööl ning mõte sellest, et saaksin nüüd ja praegu keset päeva minna mujale, ei tundunud reaalne. Ütlesin, et lähen arsti juurde, et saaksin endale 2–3 t vaba aega, sest no nii väga ju tahtsin saada seda teletööd ja olin kõigeks valmis!

Mäletan, et olin küll pabinas, kuid kuna noor ja julge, siis ei kartnud ma väga hullusti. Võte toimus kohas, mille ma prooviülesandena ise leidnud olin, seega oli paik juba tuttav. Veidi piinlik oli, et ma ei teadnud, milline meie produtsent Toomas Kirss välja näeb.

Loomulikult olin ma kursis, kes ta on ja kui oluline roll on tal telemaastikul, kuid nime taha nägu ei osanud panna. Selleks et aga enam-vähem kursis olla, olin teda ennist guugeldanud, kuid sattunud vist pildi otsa, mis oli 10–20 aastat vana. Niisiis kui ma tähtsat bossi esimesel päeval nägin, siis ma ausalt öeldes ei teadnud, et just tema on Toomas Kirss, kellele end esmajoones viisakusest tutvustada.

Arvasin, et ehk kõrvalosatäitja, kes platsile tulnud, ning ütlesin lihtsalt möödaminnes tere. Ma ei ole seda talle endale veel muidugi kordagi maininud, et nii oli … no nii igaks juhuks.. ☺

Carol tööpostil
Foto: Külli Rummel

Kas teletöö kaadrite taga on sama põnev nagu tulemus, mida vaatajad näevad ekraanilt?

 

Muidugi on see kõik põnev! Eriti kui sulle see maailm meeldib. Aga see, mis jõuab lõpuks eetrisse, on väga väike osa protsessist. Eeltöö ja kõik, mis selle taga toimub, on ikka väga kirju. Mõeldes seriaalitööle, siis kogu protsess algab juba suhteliselt varakult, kui saad kätte stsenaariumid.

Peale seda hakkad neid läbi töötama, seejärel hakkab igaüks eeltööd tegema. Kuna täna olen seriaali lokatsioonijuht, siis enamus mu tööst saabki tehtud enne võtteperioodi. Tavaliselt on meil nelja osa peale kuskil seitse võttepäeva, mille pikkused keskmiselt 15 t. Kui kõik on purgis, läheb kogu materjal veel järeltöötlusse, mis tähendab, et nelja osa umbes 4×45 minuti eetriaja kohta on eeltööd tehtud sadu tunde.

 

TV3 uudistesaates on samuti pikk protsess enne seda, kui saade eetrisse läheb. Õhtuse saate pikkus on umbes 20 minutit. Toimetus on kohal aga varahommikust saati ja töötab väga kiire tempoga viimse minutini. Kusjuures enamjaolt algab eeltöö, st kokkulepete tegemine, saatekülaliste leidmine jms, juba päevi varem.

Kokkuvõttes jõuab eetrisse väga väike osa kogu tööst, mis selle taga tegelikult on. Protsess ise ei ole alati lõbus ja meelelahutuslik, aga kuna mulle see maailm nii väga meeldib, siis naudin sajaga!

 

Mis on sinu töös siiani olnud kõige suurem õnnestumine ja kõige suurem läbikukkumine sinu enda meelest?

 

See on päris raske küsimus. Ma ütleks pigem nii, et see töö on nagu pidevad Ameerika mäed – erinevaid takistusi ja samas õnnestumisi tuleb ette kogu aeg. Tegelikult tunnen õnnestumist iga kord, kui mu ülesanded on tehtud. Kui tuua siiski mõni näide, siis viimatine teleseriaali “Sinu, minu, meie” tegemine oli päris mahukas. Lokatsioone oli väga palju, mida pidin leidma: 20 kanti, millest umbes 5–6 korterit pidid välja nägema suhteliselt sarnased, et sisulises mõttes asuksid justkui samas majas, reaalsuses aga mööda Tallinnat laiali.

Polnud kõige lihtsam leida, eriti praegusel koroona ajal, kus võib-olla igaüks meid avasüli oma koju filmima ei oota. Ma jäin võtteperioodil veel nii haigeks, et suutsin ainult pikali olla. Sihuke korralik stressamine selle üle, kas kõik ikka saab tehtud, ja teisalt selle üle, et haigus saaks seljatatud. See on võib-olla olnud minu töö kõige madalam punkt, kus tajusingi ebaõnnestumist. Lõpuks said siiski kõik kohad leitud ja seriaal nägi teleeetrit. ☺

 

Kas teletöös on kõikide inimeste rollid ja vastutusalad nii kindlalt paigas, et loominguks eriti ruumi ei jää? Või saab ka välja käia enda ideid, mis teostuse leiavad?

Ma sõnastaks seda pigem nii, et teletöö ise ongi üks suur looming. Iga ametikoht on ju osa protsessist ja tulemusest. Isegi kui oled montaažirežissöör, siis loometöö on see ju ikka. Tõsi ta aga on, et igaühel oma vastutusala. Mina näiteks režissööri töösse sekkuma ei lähe. Küll aga on võimalik kõrvalt uudistades lihtsalt tutvuda ja õppida tundma ka teisi ametikohti.

Vabadus ideede välja käimiseks on aga alati olemas. Seriaali stsenaariumi puhul otseselt mitte, kuid näiteks uudiste toimetuses on ideed pigem väga teretulnud – nii leiabki kõige vahvamad teemad ja saatekülalised, kui levitada informatsiooni. ☺

Foto: Carol Leiste

Kas pinget on teles palju või on kõik nii hästi planeeritud ja sujub nagu kellavärk? Igav ei hakka?

 

Igav ei hakka kindlasti! Pinge on ka alati üleval. Ma ütleks, et teletööd tehes on justkui alati kiire … Nagu ennist mainisin, siis TV3 saate “Duubel” toimetus tuleb majja juba varahommikul, kuid kui õhtul kell 19.25 on saatel aeg eetrisse minna, siis ikka kõik veel jooksevad ja tormavad ning täidavad kiiresti oma ülesandeid. Aga mulle meeldib see kiirus.

Niisama olemine ei ole töö tegemise viis, mis mulle sobiks, see väsitab kordades rohkem kui pikad ja ülesanneterohked tööpäevad. ☺

 

Kirjelda oma tavapärast tööpäeva.

 

Kuna mul on erinevaid töökohti, siis on minu tavapärased tööpäevad ka erinevad. Tooksin välja kaks. Töö TV3 uudistesaates algab kodukontoriga. Olen arvuti taga ja teen õhtuseks saateks ettevalmistusi. Peamiselt tegelen eelpromoga, et inimesed saaksid sotsiaalmeedia vahendusel teada, millest õhtul räägime ning kes külla on tulemas.

Sinna kodukontori aega mahub ka uute päevade ettevalmistus, ideede jagamine, koosolekud.. kõik selline, mis valmistab saadet ette. Õhtul lähen stuudiosse kohale, et võtta vastu külalised, tegeleda vajalike rekvisiitidega ning toota sisu meie Instagrami ja Facebooki. 21.00 on tavaliselt sellise tööpäeva lõpp.

 

Seriaali puhul algab võttepäev üldiselt äratuskellaga kella kuue paiku. Päevad on erinevad – me kas liigume erinevate võttekohtade vahel või oleme päev otsa ühes kindlas paigas. Tööülesandeid on mitmeid, kuid peamiselt pean vastutama lokatsiooni eest: olema kindel, et me saame igale poole õigel ajal sisse-välja; vastutama, et võttepaik oleks korras ja kõik hoiaksid seda hästi. Kui oleme ajast ees või maas, pean informeerima järgmisi võttekohti vastavalt olukorrale.

 

Ühesõnaga päevad ei ole vennad ja iga kord on väga erinev. Teinekord on näiteks võttekoha maja taha suur kraana tellitud – siis on minu ülesandeks ehitajatega leida sobiv diil, et äkki nad saaksid vaba päeva ülemuselt välja kaubelda, sest mürisev kraana meie akna all on paraku täiesti välistatud. 😀 Tihti peab näiteks paluma möödujatel minutikese oodata, sest muidu kõnnivad meile kaadrisse. Sellega on alati seiklusi. Kelle jaoks on see okei, kes hakkab karjuma, kes näitab rusikat … ☺ Ühesõnaga seiklusi on kogu aeg ja selliseid huvitavaid olukordi võikski välja tooma jääda. Seriaali võttepäevad on umbes 15 t pikad, mis tähendab, et koju jõuan enamjaolt 22–23:00 kandis.

 

Tihti öeldakse, et teletöö kõrvalt ei jää aega eraeluks. See veidi ongi nii. Kui töötad teles, siis justkui oledki oma elu telele andnud. Aega eraeluks ei ole jalaga segada, kuid iga hetk on seetõttu äärmiselt väärtuslik ning minu jaoks on kindlasti oluline enda pere ja lähedastega koos olla. Muide, just hiljuti sai kokku loetud mu töötunnid kuu aja jooksul, umbes 320 t juures läks lugemine sassi … 😀 Samas on ka väga rahulikke perioode, kus terve nädala vältel on heal juhul kaks tööpäeva. Seega see varieerub, kuid jah, kaaslane, pere ja sõbrad peavad olema teletöötajate puhul valmis selleks, et elukorraldus on veidi teistsugune.

 

Mis tunne oli päriselus suhelda näitlejatega, keda me oleme harjunud teleekraanilt vaatama? Kas nende teletöö karakter erineb väga palju sellest, kes nad tegelikult inimestena on?

 

See oli alguses minu jaoks veidi naljakas. Esialgu on ikka tunne, et kui nüüd päriselus näed seda näitlejat, siis ta ongi oma olemuselt just selline nagu sarjas. Eriti huvitav oli aga näha vahet, et sarjas ebastabiilset närvilist meesterahvast mängiv näitleja on tegelikkuses naeratav, sõbralik ja äärmiselt heatahtlik inimene. Kusjuures võingi üsna kindlalt väita, et mitte keegi ei ole päriselus selline, nagu ta on oma rollis. See näitab, et nad teevad oma tööd eriti hästi! ☺

Pildil Ain Lutsepp (vasakul), Marian Ilves (keskel) ja Carol (Paremal)
Foto: erakogu

Kas sul on mõni lemmik telenägu ja miks?

 

Tead, mulle ausalt öeldes väga meeldib Anu Saagim. Mind üleüldse võluvad inimesed, kes julgevad olla nemad ise ega lase end mõjutada ühiskonna survel ja teiste arvamusel. Leian, et Anu on just selline. Muidugi kui ma pidin esimest korda Anu Saagimile kõne võtma, siis ausalt öeldes olin VÄGA pabinas.

Ilmselt seetõttu, et ta oli mulle meedias jätnud mulje, nagu tegu oleks ehk liigagi otsekohese inimesega, kellega suheldes peab ettevaatlik olema. Vestlus läks aga väga toredasti. Peale seda, kui olen tööalaselt temaga mõned korrad kokku puutunud, siis saingi aru, et reaalsuses on ta väga meeldiv naisterahvas, kes on avatud, sõbralik ja aldis kõigiga suhtlema. Mulle meeldib! ☺

 

Mis on sinu unistus karjääri osas? Mida soovid oma elus kindlasti ära teha?

 

Tunnen, et tele on see, mis mind sütitab. Ma tunnen, et tahan seda tööd teha, selles maailmas olla ning aina areneda ja areneda. Ma jätan selle hetkel saladuseks, mis on unistustes siht, kuhu poole püüelda, kuid kindlasti tahaksin veel end kaamera ees proovile panna … ☺

Foto: Mihkel Maripuu.

Mida soovitad noorele, kes on huvitatud teletööst? Kust alustada?

 

Kui tõesti tunned, et just see pakub sulle huvi, siis tasub juba varakult hakata uurima, milline ametikoht kõige rohkem meeltmööda oleks. Seejärel minna näiteks töövarjuks – näed ja tunnetad, kuidas see kõik päriselt on!

Kui on ikka õige tunne, et jah, seda ma tahan, siis tuleb olla sihikindel, ennast igal võimalikul moel arendada ning igast võimalusest kinni haarata. Kui leiad et teletöö on päriselt see õige ja tugev kirg sinu elus, siis usun, et mitte miski ei saa sind takistada, et oma sihti saavutada! ☺

Carol pildistab. Poseerivad Rita Rätsepp ja Liis Haab
Foto: Andrus Muuga.

Intervjueeris Marika Juusu
Toimetas Kadri Toomsalu

Jalgratas – keskkonnasõbralik ja tervisele kasulik liiklemisviis

Jalgratas – keskkonnasõbralik ja tervisele kasulik liiklemisviis

Jalgrattasõit on mõnus ajaviide ja tervislik viis linnaruumis ringi liikumiseks. Aga kuidas valida enda jaoks sobiv jalgratas? Sobiva ratta otsinguid alustades tuleks esmalt mõelda, milleks sõiduvahendit kõige sagedamini tarvis läheb ja kus sellega liigeldakse. Kas ennekõike sõidetakse linnatänaval või kruusateel? Kas rattaga sõidetakse poodi või tehakse trenni? Kas tähtsam on kiirus või keerulise maastiku läbimine? Vaatame erinevaid jalgrattaid lähemalt.

Linnaratas

Linnaratas sobib eelkõige neile, kes soovivad aeg-ajalt nautida rattasõitu ning ei kasuta seda treeningu eesmärgil. Linnaratas sobib suurepäraselt transpordivahendiks, näiteks tööle, kooli või poodi sõitmiseks. Linnaratas on disainitud kulgema asfaldil ehk linnatänavatel ning metsas ja külade vahelisel kruusateel võib sellega liikumine olla tülikas. Püstise istumisasendi tõttu on rattasõit mugav isegi siis kui seljas on näiteks kleit.
 

Hübriidratas

Hübriidratas on hea valik siis, kui sõidetakse pikki vahemaid ja liigutakse näiteks kruusateedel või metsas. Tegemist on kõige universaalsema jalgratta tüübiga. See pole küll mõeldud sportimiseks, aga sobib sportlikule inimesele pikema teekonna läbimiseks. Hübriidratast iseloomustab käikude rohkus ning suuremad rattad, mis võimaldavad saavutada linna- ja maastikurattast suuremat kiirust.
 

Maastikuratas

Maastikuratas sobib nii lastele kui ka täiskasvanutele, kes hindavad sportlikku eluviisi. Maastikurattal on laiad mustriga rehvid, mis annavad eelise raskel rajal sõites – nii mäkketõusul kui ka ebatasasel metsateel. Samas jääb maastikuratas teistele alla kiiruse poolest. Mõistlik hind ja sobivus pea igasugusteks teeoludeks on peamised põhjused, miks maastikurattaid ostetakse Eestis kõige sagedamini.
 

Maanteeratas

Maanteeratas on kõige spetsiifilisem ja reeglina ka kõige kallim rattatüüp, mis on mõeldud eelkõige sportimiseks ja liikumiseks asfaldil. Erinevalt maastikurattast on maanteeratas kergem, kiirem ja dünaamilisem. Selle rehvid on kitsad ja siledad, mistõttu metsamaastikule sellega seiklema minna ei tasu. Maanteeratta puhul tasub arvestada, et ebatasase tee peal sõites võib sisekumm katki minna.
 

Millest sõltub jalgratta hind?

Jalgratta hind sõltub nii tehnilistest omadustest kui ka erinevatest tarvikutest ning erilahendustest, mis mõjutavad sõidu mugavust ja kvaliteeti. Samuti mõjutab ratta hina brändi nimi, mis võib, kuid ei pruugi olla kvaliteedigarantiiks. Tasub meeles pidada, et sageli on välimuse järgi raske otsust langetada – kvaliteetsematest komponentidest ja sellest odavam ratas võivad visuaalselt paista sarnased, kuid nende erinevus tuleb välja alles rasketes tingimustes sõites.

Jalgratta sõiduomadustes ja mugavuses mängib suurt rolli selle raam, nii geomeetria kui ka materjalid. Õige raami suurus on väga tähtis nii laste kui täiskasvanute jalgrataste puhul.
 

Lapse jalgratas

Lapse jalgratas tuleb valida vastavalt lapse kasvule. Väike varu võib olla, aga suure varu puhul ei ulatu laps pedaale väntama. Kasvule mittevastavat ratast kasutada ei tohiks, sest lisaks ebamugavusele on lapsel sellega ohtlik liigelda.
 

Kvaliteetne hooldus pikendab jalgratta eluiga

Selleks, et jalgratas püsiks töökorras aastaid, tuleb seda järjepidevalt hooldada. Üldjuhul piisab hooldusest 2 korda aastas – kevadel enne sõitmise alustamist ning sügisel, kui ratast enam ei kasutata. Samas sõltub jalgratta hooldamise sagedus ka sellest, millistes tingimustes sõidetakse. Kvaliteetne hooldus tasub usaldada professionaalide hoolde, kuid on hooldustöid, mida igaüks saab ise teostada.
 

Jalgratta hoolduse meelespea:

  • igal kevadel tuleb ratta pidurid ja käigud üle kontrollida.
  • on oluline jälgida, et rehvides olev rõhk oleks optimaalne. Kui rehvis on õhku liiga vähe,siis kulub see kiiremini, kui aga rehv üle pumbata, võib see kergesti puruneda.
  • jalgratta kett vajab regulaarset puhastamist ja õlitamist. Pesemiseks sobib kasvõi vana hambahari, aga õlitamiseks kasutada kindlasti spetsiaalset ketiõli.
  • aeg-ajalt on soovituslik viia ratas professionaalide kätte hooldusesse. Kui rattaga sõidetakse igapäevaselt, siis vajab ratas sagedasemat hooldust.
Lacy Pretties- Poeetilisus läbi pesu

Lacy Pretties- Poeetilisus läbi pesu

”It is what is worn underneath that really inspires a woman to feel beautiful”

Iga naise jaoks on oluline tunda ennast enesekindla ja seksikana, kuid samal ajal mugavalt ning salapärasena. Seda tunnet aitab luua üha enam tuntust koguv bränd Lacy Pretties, mille algatajaks on Viljandist pärit Laura Erm. Laura, kes varasemalt oli aktiivne tantsupõrandal, on ehtne näide sellest, et kui soovid luua midagi erilist, ei ole vaja eelnevat kogemust ei õmblemises ega kunstis, vaid kõik on pealehakkamise küsimus.

”Paljud kirjutavad mulle, et oskaks ma vaid õmmelda”, mille peale Laura nentis, et tema alustas täiesti tühja teadmiste- ja oskustepagasiga. Harjutamisega tulevad ka oskused ning et alustada, ei piisa ainult visioonist, vaid tuleb asuda nokitsema. Kui hetkel on Laura loomisprotsessis enamjaolt üksi, siis tulevikuperspektiivis on plaan keskenduda enamjaolt disainile, jättes õmblemise kellegi teise hooleks.

Uurides Laura enda väljavaateid Lacy Pretties’i osas, soovib ta oma loominguga edasi anda klassikalist romantilisust, mida rõhutab pesu mugavus, kõrge kvaliteet ja silmaköitev välimus. Nagu ka brändi nimest võib eeldada, on pesu üheks olulisemaks materjaliks pits, mida võib leida rohkem või vähem pea igas eksemplaris. Lisaks pesule on suvekuudel Laura käed tööd täis bikiinide valmistamisega, sest mis oleks rannas pilkupüüdvam kui silmapaistvad ujukad? Lacy Pretties on muutnud Laura silmaringi mitmel viisil.

”Olles ise väikebrändi omanik, olen muutnud enda tarbimisharjumusi, eelistades kodumaist ja käsitööd suurtootjatele”

Artikli kirjutajana, olen ka ise Lacy Pretties’i fänn ja pesu omanik, võin südamest öelda, et olen tulihingeline imetleja. Kui juba korra Lacy Pretties’i pesu kanda, siis tagasiteed enam ei ole. Kõiki ootusi, mida olen alati pesu juures oluliseks pidanud, on Lacy Pretties kuhjaga ületanud.

Autor: Grete Rahnel

5 nippi industriaalstiilis kodu kujundamiseks

5 nippi industriaalstiilis kodu kujundamiseks

Uue kodu kujundamine võib olla põnev kui ka paras katsumus – läbi tuleb mõelda iga detail, mis vastaks Sinu ja Sinu pere maitsele ning oleks samas ka hubane. Tänapäeval eristatakse erinevaid stiile – moderne, industriaalne, antiikne ja paljud teised, kuid industriaalne disain on vaieldamatult üheks populaarsemaks stiiliks. Mis on industriaalstiil ning kuidas seda oma kodus saavutada?

 

Mis muudab industriaalstiili eriliseks?

 

Tööstuslikkus, kõrged laed ja maalähedased värvid. Tehaslik miljöö võib paljude jaoks esmapilgul kõlada ehmatavalt, kuid tegelikult tõmbab see stiil kõige enam just loomingulisi inimesi, kes ei ole vaid kinni tänapäeva trendides ja normides. Industriaalstiil tundub justkui lõpuni viimistlemata, mispärast see tõmbabki palju inimesi. Industriaalne ehk tööstuslik stiil on inspireeritud vanadest tööstushoonetest ja tehastest, mis hakkas populaarsust koguma 2000. aastate alguses. Stiil sai alguse juba 1960ndatel, kus suurlinnades tekkis puudus taskukohastest üüripindadest ja ettevõtjad hakkasid kohandama vanu mahajäetud lao- ja tehasehooneid üüripindadeks. Esmalt hakkasid tehastes asuvaid pindu rentima kunstnikud stuudioteks ning jooksvalt kohandati need elamispindadeks.

 

Kuidas kujundada oma kodu vastavalt industriaalstiilile?

 

Pööra tähelepanu pisidetailidele

Üheks industriaalstiili tunnuseks on konstruktiivsed elemendid. See tähendab, et kui vähegi võimalik jäta nähtavale erinevad detailid, mis rõhutavad ruumi ehitust – näiteks torud ja juhtmed. Kuigi see võib kõlada veidralt, siis tegelikkuses need ongi just need detailid, mis annavad ruumile tööstusliku ehk tehasliku mulje. Mööblit valides eelista samuti sisustuselemente, mis näevad välja tööstuslikud. Näiteks on hea nipp võtta kasutusele vana restorani köögimööbel või muu avaliku ruumi mööbel. Võimaluse ja soovi korral kasuta ka ratastel mööbliesemeid – lisaks stiilirõhutamisele aitavad need kaasa interjööri lihtsale mööbli paigutusele.

 

Moderne ja maalähedane

 

Üheks põhielemendiks industriaalse stiili juures on modernse ja maalähedaste elementide kooslus. Oluline on teada ka seda, et ei ole olemas reeglit kumba stiili rohkem rõhud – seega on Sul vabad käed kujundada oma kodu just nii kuidas ise soovid – rõhugu see siis rohkem modernsusele või maalähedasele stiilile. Näiteks võid jätta seinad pruunikamaks kui eelistad maalähedasemat stiili, kui muidu on modernses miljöö peamiseks iseloomujooneks valged seinad. Võid näiteks ühte stiili rõhuda vaid väiksemate elementide peal – näiteks jäta põrandate ja seinte välimus modernseks aga magamistoamööbliga sihi tööstuslikkust. Industriaalne stiil küll kombineerib nii modernset kui ka maalähedast stiili, kuid lõppude lõpuks otsustad Sina, millele rõhud.

 

Vali vastavalt selle ka õiged värvid ja materjalid

 

Industriaalstiili aluseks on naturaalsed värvid ja suures valikus tekstuure. Pruunid, valged ja mustad on selle stiili puhul põhivärvid – pruunid toonid aitavad tekitada ruumis lõõgastava tunde, valged loovad puhta esmamulje ning must toob tuppa kontrasti ja isikupära. Lisaks värvidele mängib ka tekstuur olulist rolli – näiteks nahast must diivan pakub suurepärast täiendust paljudele pruunidele värvidele. Samas puhas valge sein lisaks tuppa ka avarust. Mustad pisidetailid lisavad avarusse isikupära ning aitavad rõhutada erinevaid detaile. Musta värvi asemel võid kasutada ka tumedaid metalseid elemente, mis sobivad antud stiiliga eriti hästi kokku. Kokkuvõttes on ideaalne värvipalett industriaalstiili jaoks naturaalsete värvide kooslus, mis tekitab unikaalse lõõgastava hõnguga miljöö.

 

Avar planeering

 

Mõeldes industriaalsele disainile, mõeldakse alati linnapärastele loftidele – tavaliselt on see stiil levinud just seal. Üheks peamiseks loftide omadusteks on avatud planeering – midagi, mille võlu võiksid ära kasutada ka industriaalses stiilis. Nimelt ei ole ükski industriaalses stiilis elutuba täiuslik ilma köögi ja köögilauata. Pealegi, köögilaud sobib ideaalselt avatud planeeringusse täiendusena. Kui soovid ruumi veelgi, võid jätta avatuks ka magamistoa. Ühetoalises korteris saad näiteks nutikalt ära kasutada kardinaid või raamaturiiuleid, et eraldada voodi teistest ruumidest – need pakuvad magamisalale rohkem privaatsust ning samal ajal visuaalset täiendust kogu korterisse.

Avatud planeering on ideaalne viis, et muuta kodu visuaalselt veelgi suuremaks. Seega, kui Sa elad väikeses korteris, teiste seinte mahavõtmine võib muuta Sinu elamist palju avaramaks ning ka loomulik valgus pääseb üle toa laiali Teine oluline faktor kodus on funktsionaalsus – isegi avatud planeeringu puhul on oluline eraldada erinevaid funktsionaalseid alasid. Selleks kasuta näiteks suuri vaipu maas, suuri kappe või raamaturiiuleid. Näiteks võid leida sobiva magamistoakapi siit. Need on vaid mõned visuaalsed strateegiaid, kuidas eraldada tube ilma seinte abita.

 

Fake it ‘til you make it

 

Kõik eluruumid ei ole samasugused. Kui soovid saavutada maalähedast disaini ruumis, mille planeering ja ülesehitus on täiesti erinev, moderne ja lõpuni viimistletud, siis suure võimalusega ei saa Sa tuua esile ka eelnevalt mainitud konstruktiivseid detaile nagu telliskivist seinad ja muud. See ei tähenda, et Sa peaksid oma lemmikust stiilist lahti ütlema – kõike on võimalik ise juurde tekitada. Näiteks telliskivi seinte jaoks kasuta telliskivi mustriga tapeeti või kleepse. Isegi torude ja kanalite olemasolu on võimalik tekitada, isegi kui need praktilist väärtust ei oma. Lisaks on neid detaile võimalik kasutada ka üürikodudes, sest neid on võimalik lihtsalt ja kergelt eemaldada. Tapeedi ja põranda vahetamisel peaksid sellegipoolest enne oma üürileandjaga nõu pidama. Kindlasti leiad veel aga samas stiilis aksessuaare, millega oma kodu isikupäraseks muuta.

 

Kuidas mitte unustada vee joomist?

Kuidas mitte unustada vee joomist?

Inimene koosneb umbes 70% veest. Kui kaotame vedelikupuuduse tõttu sellest 1%, tunneme suurt janu, 3% puhul muutume juba osaliselt töövõimetuks. Puhas joogivesi on ellujäämiseks vajalik, aga ometi kipume seda kiire päeva puhul ära unustama, kuniks esimesed märgid kuivumisest, näiteks naksuv suu, sellest märku annavad.

 

Talvisel ajal on lihtne vee joomist unustada

 

Öeldakse, et janu tundes oled ideaalse veejoomise aja juba maha maganud – juua tuleb siis, kui janu veel ei tunne, ehk pidevalt, terve päeva jooksul. Kui palaval suvepäeval või trenni tehes on janutunne kerge tekkima, siis jahedate ilmadega kipub vee joomine ununema. Jooma peaks keskmiselt 1,5–2 liitrit vett regulaarselt terve päeva jooksul, mitte ainult hommikul või õhtul enne magamaminekut. Vee joomine hoiab meid terve päeva jooksul energilise ja tegusana. Kui vett ei joo, väsime kiiresti ja halvemal juhul tabavad meid peavalud.

 

Kuidas teha regulaarsest vee joomisest harjumus?

 

Kehakaalu järgi saab välja arvutada, mis on ideaalne kogus vett, mida peaks päeva jooksul tarbima. Iga kilogrammi kohta on soovitatav juua 0,033 liitrit vett 1 Näiteks 65-kilogrammise kehakaalu juures peaks päevas jooma 2,1 liitrit vett, aga kogus sõltub väga palju ka päevakavast. Kas teadsid, et stressirohkel ajal vajab sinu keha vett kuni kolm korda rohkem kui tavaliselt?

Kui sinu päevakava näeb ette, et töötad kuni kella viieni kontoris ning sealt edasi lähed trenni ja toidupoodi, peaksid tööpäeval jooma ära vähemalt 1,4 liitrit vett. Võttes tööle kaasa näiteks 1,5-liitrise veepudeli ja seades endale eesmärgiks see tööpäeva jooksul ära juua, oled vähemalt esimese poole päevast kenasti järje peal. Trenni minnes käitu samamoodi: võta endaga kaasa vähemalt 0,75-liitrine veepudel. Peale trenni poodi jõudes võib juhtuda, et tunned juba uut janutunnet. Muide, üldiselt ei ole kauplustel selle vastu midagi, kui ostlemise käigus pudeli avad ja vett jood, aga arvestada tuleb iseteeninduskassadega, kus ostetud kaubad üle kaalutakse.

 

 

Devini tootevalikust leiab igaüks omale sobivas suuruses pudeli. Neile, kes vajavad päevas mitu liitrit, sobib hästi suur 1,5L pudel. Kaasa haaramiseks trenni, autosse või kooli on väga hea valik 0,75-liitrine spordikorgiga pudel. See sobib suurepäraselt kotti pistmiseks, sest vesi ei valgu välja kui kork jääb avatuks. Väiksem pudel on ideaalne kiireks janukustutamiseks või eine kõrvale. Devinil on ka väga maitsev mullivesi Devin Air mis on kõige aluselisem gaseeritud vesi.

Üks võimalus, kuidas mitte vee tarbimist unustada, on panna telefonile või kellale meeldetuletus. Eriti võiks seda kasutada kiirematel ja tegusamatel päevadel, kui vesi võib meelest ära minna. Samuti on hea harjumus juua klaas vett hommikul, kui ärkad, pool tundi enne ja pärast sööki, peale WC-s käimist ning peale kohvi joomist. Harjumusi luues hakkab keha ise vee joomist meelde tuletama.

 

 

Kas juua pudelivett või kraanivett?

 

Looduse ja keskkonna vastu aus olles, peaksime rohkem tarbima kraanivett. Või veelgi parem, kaevuvett ja looduses leiduvat allikavett. Kaevuvee kvaliteeti võiks lasta muidugi aegajalt kontrollida. Arvestama peab muidugi ka sellega, et kraanivesi, põhjavesi ja allikavesi on mineraalide vaesed veed. Keha aga vajab mineraale. Samuti puudub meil vahepeal ligipääs kraaniveele ning ringi liikudes tekib vajadus vett kaasas kanda.

Kui osta pudelivett, siis tasub vaadata mis pudeli etiketil kirjas on. Kas vesi sisaldab mineraale, nagu naatrium, kaltsium ja magneesium. Lisaks mineraalainete koostisele peab olema tootenimetusest aru saada kas tegemist on mineraalide rohke veega või on tegemist allika või mõne muu joogiveega. Lisaks mineraalide tähtsusele võiks tähelepanu pöörata ka vee pH tasemele, mis näitab kas vesi on happeline või aluseline.

 

Miks tasub juua aluselist vett?

 

Devini vesi aitab sportimise järel organismil paremini taastuda ning kaalust maha võtta. Enne magamaminekut tasub aluselist vett juua sel põhjusel, et see aitab vältida hambaaukude teket. Nii nagu ksülitooliga närimiskummi närimine peale sööki, aitab ka aluselise vee joomine peatada happerünnakuid suus. Põhjalikumalt aluselisest veest saad lugeda siit.

 

YUTALENT2021 saab tellida Devin e-poest veeplokke soodushinnaga -15%. Sooduskood kehtib kuni 30.aprill 2021

 

Ave Rüütel: mis on nude-jumestuse puhul oluline?

Ave Rüütel: mis on nude-jumestuse puhul oluline?

Modell: Meisi Volt

Foto: Marin Sild

Nude-jumestus on meigistiil, mis muudab ilme värskeks ning veatuks, kuid mida pole nahal märgata. Nude-jumestuse ehk naturaalse meigi eesmärk on välja tuua naise ilu ja omapära ning selle põhirõhk on loomulikkusel ja kontrastide hajutamisel.

Soovitan jumestustoodete valikul rõhku panna kreemjatele tekstuuridele, mida on hea hajutada ja mis näevad nahal loomulikumad välja. See tähendab oskust leida õiged värvitoonid, mis panevad näo särama ja toovad esile isikupära. Just seetõttu ongi nude mu lemmikuid stiile, mida tasub kindlasti katsetada.

 

Mis on nude-jumestuse puhul oluline?

* Hoolitsetud nahk
* Väga tähtsal kohal on toodete hajutamine  ja selgete joonte puudumine
* Mahedate, maalähedaste ja õrnade toonide kasutamine (beež, pruun, õrnroosa)
* Värsked õhetavad põsepuna toonid (lõheroosa, korall)
* Huulevärvi valides võiks toon olla läbikumav ja omadustelt pigem niisutav

Modell: Anastasija Jelisejeva
Fotod: Aliis Sinisalu

Küsisin Instagrami vahendusel enda jumestushuvilistelt jälgijatelt, mis neil nude jumestuse puhul kõige rohkem küsimusi või raskusi tekitab

 

Kuidas saavutada veatu meigipõhi?

 

Esiteks on väga tähtis igapäevane nahahooldus. Õhtuseks rutiiniks peaks kujunema meigi eemaldamine, näo pesemine puhta veega, näotoonikuga puhastamine ning vajadusel seerumi ja näokreemi kasutamine. Mida enam hoolitsed oma naha eest, seda kaunima meigipõhja saavutad. Nahahooldustoodete valimisel küsi kindlasti nõu spetsialistidelt, sest see mis sobib sõbrannale, ei pruugi sobida sinule.

 

Mis on soovitused ja nipid inimesele, kes proovib seda stiili esimest korda?

 

Vähem on rohkem. Pigem pane rõhku ilusale meigipõhjale. See on esimene, mida teised sinu juures märkavad.

 

 

Mis on kõige keerulisem ja tähtsam osa nude– jumestuse juures?

 

Kõige tähtsam on kontuuri, põsepuna ja lauvärvide hajutamine ilma et nähtavale jääks konkreetseid piirjooni. Jumestusest peaks jääma mulje, et tooteid on kasutatud minimaalselt.

 

Kuidas valida sobiv huuletoon?

 

Soovitan kõigepealt selgeks teha enda näonaha alatoon. Enamasti on selgelt näha, kas meie nahk on pigem kollaka või veidi roosaka alatooniga. Vastavalt sellele soovitan kollakale alatoonile õrnu koralle ja virsiku toone ning roosale alatoonile pigem puhtaid külmemaid roosasid toone. Kasutan tavaliselt nude-jumestuses huulevärvina kreemjat põsepuna, mida kasutan ka modelleerimisel põskedele. Nii muutub kogu jumestus kauniks ja ühtlaseks tervikuks.

 

Milline on minu lemmik jumestuskreem õrna meigipõhja saavutamiseks?

 

Üheks lemmikuks tooteks on mul väga kaua aega olnud M·A·C STUDIO FACE & BODY FOUNDATION. See on ehitatava katvusega niisutav jumestuskreem, mis jätab naha peal naturaalse mulje. Sobib üldjuhul kõikidele nahatüüpidele.

Minu kolm lemmikut kreemja tekstuuriga toodet jumestuspõhja tegemisel:

1. Kreemjas kontuur – Makeup Atelier cream concealer C/C1
2. Kreemjas põsepuna – Makeup Atelier HD blush, Natural pink
3. Highlight/Sära – SHISEIDO Synchro Skin Illuminator valgustpeegeldav särageel, Pure gold

 

„Ilma meigita meik“ on ajatu ning sobilik nii pidulikematele üritustele kui ka argipäevadeks.

 

Sportimine kui moetrend

Sportimine kui moetrend

Kas oled kuulnud lugu legendaarsest 61-aastasest Austraalia farmerist 1, kes šokeeris publikut, kui ilmus noorte lihaseliste maratonijooksjate hulka tavalise töövormi ja saabastega?

Kõigi üllatuseks ei tulnud ta iga-aastast 875-kilomeetrist supermaratoni pealt vaatama, vaid sellest jooksjana osa võtma. Tavaliselt osalesid jooksus ligi 30-aastased noored, kes kandsid Nike’i tosse ning olid maratoniks valmistunud mitu kuud. Nii sportlased kui ka maratoni kajastama tulnud meediaväljaanded usutlesid Austraalia farmerit Cliff Youngi ja palusid tungivalt loobuda mõttest maratonil osaleda.

Kui maraton algas, jäi Cliff kõigist teistest maha. Pealtvaatajatele pakkus nalja vana Austraalia farmeri jooksustiil, aga nii mõnigi muretses tema tervisliku seisundi pärast.

Juba järgmisel päeval tabas pealtvaatajaid üllatus

Teised jooksjad arvestasid juba varakult, et maratoni läbimiseks kulub viis tööpäeva, seega otsustasid nad joosta järjest 18 tundi ja siis 6 tundi vahepeal magada. Austraalia farmer sellise korraldusega kursis ei olnud ning pealtvaatajate üllatuseks oli ta järgmisel hommikul endiselt rajal, sest ta oli kogu öö jooksnud.

Cliffilt küsiti tema jooksuplaani kohta ning selgus, et tal oligi plaanis 875-kilomeetrine rada läbida ilma magamata. Viimaseks päevaks oli ta jõudnud järele kõigile teistele jooksjatele. Ta oli esimene, kes finišijoone ületas, püstitades samal ajal uue rajarekordi.

Kui Cliffi premeeriti 10 000 dollari suuruse auhinnaga, selgus, et ta ei tulnud jooksma raha pärast – õigupoolest ei olnud ta võidusummast teadlikki. Nii jagas ta võidu jooksjate vahel laiali. See tegu pani kogu Austraalia tema vastu sümpaatiat tundma.

Austraalia farmeri saladus

Kui Cliffi käest küsiti, mis on tema edu saladus, rääkis ta enda elust Austraalia farmerina. Ema sõnul ei olnud nende perel võimalust osta traktorit või hobuseid, mistõttu oli Cliffi ülesanne ajada mägisel ligi ühe hektarilisel maastikul iga päev kokku 2000-pealine lambakari.

 

Müüdid ja tegelikkus

Elame ajal, mil liikumine ja sport on küll populariseeritud, kuid tekitanud ka palju valearvamusi, mis tegelikult paika ei pea.

Spordipsühholoog Jorgen Mats on rääkinud kahe trennikorra ja 10 000 sammu müüdist. 2 Nimelt ei ole 10 000 sammu päevas üldsegi ammendav, kui need ei ole intensiivsed. Teisisõnu peaks 10 000 sammu sees olema ka osa, mis paneb meid hingeldama, näiteks treppidest või mäest üles liikumine.

Unusta e-poed ja toidutaksod

Spordipsühholoog soovitab unustada e-poed ja toidutaksod ning ise oma toidul poes järel käia. Toidukottide tassimine treppidest üles on just paras igapäevane koormus, mida vajame. Töö juures on eriti kasulikud trenažöörid või muud vahendid, mis aitavad vältida ühe koha peal istumist. Ka püstijala töölauad ei ole lahendus, kui inimene peab liiga kaua ühes asendis seisma. Kaks korda nädalas trennis käimine kahjuks igapäevast liikumist ei asenda.

Mis liigub, see kulub

Sotsiaalmeedia loodud moevoolud ajendavad meid jõusaalis käima ja smuutisid tarbima, et toituksime tervislikult ning liiguksime piisavalt. Aastaid tagasi asendas seda ellujäämiseks vajalik töörügamine, nagu selgitas ka Austraalia legend Cliff Young.  

Kui anname kehale koormust, tuleb seda varustada õigete toidulisanditega. Näiteks kollageenikadu intensiivistub füüsiliselt aktiivsetel inimestel, kes spordivad või teevad iga päev rasket füüsilist tööd. Lastel ja noortel uuenevad kollageenikiud pidevalt, kuid umbes 25. eluaastast alates hakkab organism igal aastal kaotama umbes 1,5% kollageeni. 35-aastaseks saades on organismis umbes 15% ning 45-aastaseks saades umbes 30% vähem kollageeni.

Rosena veebilehelt võib lugeda katse kohta, mis tehti 147 sportlasega, kes kogesid liigesevalusid. Uuringu käigus tarbisid nad 24 nädalat regulaarselt kollageeni ja tulemusena vähenes liigesevalu märkimisväärselt. 3

Miks meil on vaja kollageeni?

Kollageen on valk, mis moodustab 30% kehas olevatest ja tervenisti 70% nahas olevatest valkudest. See võib aidata spordivigastustest taastumisel ja suurendab füüsilist jõudlust. Samuti võib kollageen parandada luude mineraalide tihedust ja aidata kaasa kaltsiumi imendumisel. Seetõttu võib kollageen parandada üldist heaolu ning anda energiat.

Kust saame kollageeni, kui varud hakkavad vähenema?

Eestis toodetud Eternal Youth Liigeseampsud on mugav ja maitsev viis tarbida kollageeni, mis on liigestele kasulik nii sportijatele, suure koormusega töö tegijatele kui ka lihtsalt siis, kui vanust tiksub juba üle 30. aasta ja liigesed ennast tunda andma hakkavad. Päevane soovitatav kogus on 1–3 marmelaadi. Üks komm sisaldab üht grammi hüdrolüüsitud kollageeni ja lisaks C-vitamiini, mis toetab organismi kollageeni omastamist.

Internetist võib leida küllastumiseni erinevaid nõuandeid, kuidas liikuda, toituda ja elada. Mõni nõuanne on mõjutatud moevooludest, mõni mitte. Ka sport ei ole puutumata poolikutest tõdedest, mis ajas muutuvad. Talupojatarkus aga jääb – see sama, mis ka Cliff Youngi Austraalia legendiks tegi.

Kehale on vaja pidevat koormust, et terve ja tugevana püsida, kuid unarusse ei tohi jätta ka toitumist. Liikumine on vajalik, aga nii nagu auto ei sõida ilma kütuseta ja uks tiheda kasutamise peale kriuksuma hakkab, vajame toidule lisaks toidulisandeid.

Hea uudis on see, et toidulisandite tarbimine on muutunud järjest mugavamaks. Enam ei pea varahommikul metsa marju korjama minema ning kodus eri retsepte kokku miksima – piisab paarist klõpsust internetis ja juba päev hiljem ongi kuller ukse taga.

Eternal Youth Ilu- ja Liigeseampsud leiab rosena.ee e-poest, Tradehouse ja ProKosmeetika kauplustest. Sealjuures, Rosena.ee e-poes on ampsud Märtsi lõpuni eriti maitsvate hindadega

 

Lugu on avaldatud YU sisuturundusplatvormi kaudu, kus noored saavad luua oma lemmikbrändidele põnevat sisu, kas tekstide, fotode või video näol. Lugu, mis pakub lugejale väärtust, samal ajal teenides ka tellija turunduslikke eesmärke.