Robert Idvani-Hirvedd: Igapäevaselt hakkasin kunstiga tegelema 12-aastaselt

Robert Idvani-Hirvedd: Igapäevaselt hakkasin kunstiga tegelema 12-aastaselt

Kirjelda ennast kolme sõnaga

Loominguline, praktiline ja sihikindel
 

Millal sai alguse Sinu teekond kunstimaailmas?

Ma olen põhimõtteliselt terve elu kunstiga tegelenud, aga umbes üheksa aastaselt avastasin, et oskan maalida päris realistlikult. Kui olin 12, hakkasin igapäevaselt kunstiga tegelema. Võtsin mõne kursuse, joonistasin, maalisin, tegin skulptuure jne. Teen seda kõike siiani.
 

Millal jõudsid ehtekunstini? Mis stiilis ehteid Sa valmistad?

Ehtekunstini jõudsin samuti umbes 12-aastasena. Ma ei leidnud endale sellist sõrmust, nagu soovisin ja siis otsustasin selle ise meisterdada. Valmistan ehteid Wire wrapping tehnikas ehk traati punudes. See on väga vana kunst.
 

Mida tähendab Sinu kunstnikunimi Hirvedd?

Õige nimi on Hirvet, aga kasutan ka Hirvedd, sest Instagramis olevat keegi seda nime juba kasutanud. See on mu hüüdnimi olnud pikka aega, isa pani selle. Ei oska öelda, kuidas see tuli. See võis tulla ühest laulust Olav Tryggvasonist ja kuidagi muutus see nimi Hirvetiks. Juhtumisi tähendab Hirvet soome keeles Hirvesid ja kuna nad on lahedad ja väga majesteetlikud loomad, otsustasin neid ka oma kunstis palju kasutada.
 

Millega Sulle veel peale kunsti meeldib tegeleda?

Mul on väga palju erinevaid huvisid, aga põhiliselt tegelen enda arendamisega vaimselt ja füüsiliselt. Sellest võiks omaette jutu kirjutada. Tegelen ka muusikaga- mängin kitarri, klaverit ja ukulelet. Enamasti mängin oma loomingut ja klassikalist muusikat, aga on ka erandeid. Mängime perega tihti lauamänge, sest sealt saab uskumatult palju teadmisi, aga samas on see ka lõbus tegevus. Tore on ka uurida ajalugu, eriti tsaariaegset Venemaad. Üritan ka õppida võimalikult palju keeli, praegu keskendun alles vene keelele. Kui ma kõik ära räägiks, siis kisuks see intervjuu üpris pikaks.
 

Kui raske või kerge on leida kooli kõrvalt aega loomingu jaoks?

Aja leidmine on alati raske, eriti nii paljude huvide kõrvalt, nagu mul neid on. Tänu sellele on mul peaaegu kõik päevad planeeritud, aga üritan ka leida puhkepäevi.
 

Kus kohast oled ehtekunsti õppinud, kas oled mõnel koolitusel käinud?

Õpin tavaliselt youtubest, aga ka erinevatest blogidest. Kursustel on ka hea käia.
 

Millised on sinu lemmik materjalid mida kasutad?

Mu lemmikmaterjal on vask, sest see on suhteliselt odav, aga väga ilus. Mulle meeldib lisada ka oma meisterdustele poolvääriskive.
 

Kus kohast või kellelt saad inspiratsiooni?

Mu elustiili peamine inspiratsioon on Arnold Schwarzenegger, aga on ka erinevaid filosoofe ja kunstnikke. Mulle meeldivad 19. sajandi kunstnikud, nt William-Adolphe Bouguereau. Ehtekunsti suureks iidoliks on Peter Carl Fabergé, kes lõi oma isa loodud firma ülemaailmseks kunstiimpeeriumiks. Tasub mainida, et ta isa oli Pärnust pärit. Samuti inspireerivad mind erinevad kunstnikud, kes teevad youtube õpetusvideosid. Tänapäeval võib igalt poolt inspiratsiooni leida.
 

Millised on sinu eesmärgid ja unistused? Kuhu tahaksid jõuda?

Minu elu põhieesmärk on osta endale mõis ja see võimalikult restaureerida. Teine on teha endale nimi, mida kuuldes vähemalt eestlased teavad, kellest on jutt. Teiste eesmärkidega hakkan siis põhjalikumalt tegelema, kui eelmised kaks on täidetud. Neid on palju. Mu eesmärgid on ka mu unistused.
 

Kus saab sinu tegemisi sotsiaalmeedias jälgida?

Mu tegemisi saab jälgida facebookis Hirveti Ehted leheküljel: https://www.facebook.com/Hirvedd
ja Instagramis hirvetart. Kavatsen luua ka interneti lehekülje.

Telliskivi Loomelinnakus toimus nädalavahetusel pöörane vintage riiete moeshow

Telliskivi Loomelinnakus toimus nädalavahetusel pöörane vintage riiete moeshow

Laupäeval, 15. augustil toimus Telliskivi Loomelinnakus Ööturg: Berliin-London-Tokyo. Aset leidis vintaažriiete poe Kopli Couture värvikas moeetendus “London is calling”, kus astusid ülesse nii näitlejad, tantsijad ja isegi poliitikud.

 

Suurlinnast inspireeritud moeetendus oli kummardus nii taaskasutusele kui vabadusele. Loomelinnaku murulaval toimunud show oli kantud Kopli Couture deviisist päästa maailm stiilselt. Unikaalsete kostüümidega astusid ülesse legendaarne fotograaf Herkki Erich Merila koos abikaasa Britta Laumets-Merilaga, näitleja Kaisa Selde, Rahvusooper Estonia esisolist Jevgeni Grib koos abikaasa Olgaga, keskkonna-aktivist Zuzu Izmailova koos abikaasa Joonasega, poliitik Raimond Kaljulaid ja paljud teised.

 

Metropolide mekiga ööturul kaubeldi nii vintaažriiete, vanavara ja tehnikaga. Tokyo-stiilis karaoket viis läbi Riina Rada Maidre, muusikad mängisid särtsakad DJ’d Kristel Aaslaid ja Gita Siimpoeg. Videomängude muuseum LVLup! avas oma Loomelinnakus asuva pop-up mängusaali ees bändi prooviruumi.

 


Tallinna rakenduskunsti triennaal valis välja kuraatori ja teema

Tallinna rakenduskunsti triennaal valis välja kuraatori ja teema

Järgmise Tallinna rakenduskunsti triennaali kuraatoriks saab Taani klaasikunstnik ja kunstiajaloolane Stine Bidstrup, kelle pakutud kontseptsioon keskendub läbikumavuse fenomenile kaasaegses kunstis ja ühiskonnas laiemalt. 8. Tallinna rakenduskunsti triennaal avatakse Kai kunstikeskuses 28. mail 2021.  

Stine Bidstrupi kuraatorikontseptsiooni keskmes olev läbikumavuse idee saab aluseks triennaali peanäitusele “Kumab läbi”, kus teeb kaasa paarkümmend kunstnikku. Neljandik neist valitakse välja Eesti kunstnike seast, selle tarvis teeb kuraator suvel Eestisse ka stuudiovisiite.

Triennaali peakorraldaja Merle Kasoneni sõnul võlus välja valitud kontseptsiooni puhul, et teema võimaldab suhestumist erinevatel rakenduskunsti valdkondadel, ent samuti selle laiem ühiskondlik kõlapind. “Nagu Stine välja tõi, siis olenevalt kontekstist võib läbikumavus paljastada midagi varjatut või varjata midagi näiliselt nähtavat,” selgitas Merle Kasonen.

Näiteks viitab Stine Bidstrupi sõnul laialdane klaasi kasutamine ja läbipaistvuse taotlemine kaasaegses linnakeskkonnas võimule ja majanduslikule jõukusele ning läbipaistvus võrdsustatakse avatusega. Samas võib selle taga – olgu siis arhitektuuris või poliitikas -, olla hoopis soov midagi varjata. “Sisse ja välja vaatamine ei toimu alati võrdsetel tingimustel – väline läbipaistvus võib endas peita kinniseid võimustruktuure ning hierarhiaid. Ka läbipaistmatus võib olla väärtus ning vahel lausa hädavajalik,” selgitab Stine Bidstrup, kes soovib oma kuraatorinäitusel keskenduda nende kahe ala vahele ehk läbikumavusele.

Taani klaasikunstnik, kunstiajaloolane ja õppejõud Stine Bidstrup uurib oma loomingus optilisi fenomene ning tõlgendab ja loob klaasskulptuuride, -installatsioonide ning videote kaudu utoopilisi arhitektuurseid visioone. Teda huvitab taju, konteksti ja vaatenurga mõju visuaalse info mõistmisele ning ka see, kuidas inimese silm ja aju tegelevad pidevalt ümbritseva määratlemise ja mõtestamisega.

Bidstrup on lõpetanud Rhode Islandi disainikooli ja Taani Kuningliku Kunstiakadeemia disainikooli ning kunstiajaloo eriala Kopenhaageni Ülikoolis. Ta on õpetanud nii Taanis kui ka mujal riikides. Bidstrupi stuudio asub Kopenhaagenis, klaasi käib ta puhumas Rootsis. Teda esindavad Helleri galerii New Yorgis ja FUMI galerii Londonis.

8. Tallinna rakenduskunsti triennaal avatakse Kai kunstikeskuses Tallinnas Noblessneri sadamalinnakus 28. mail 2021 ning see jääb külastajatele avatuks 15. augustini 2021.

Tallinna rakenduskunsti triennaal on aastast 1997 toimuv rahvusvaheline kunstisündmus, mida korraldab MTÜ Tallinna Rakenduskunsti Triennaali Ühendus. Triennaali eesmärgiks on aidata kaasa kaasaegse aktuaalsete teemadega tegeleva probleemi- ja ideepõhise rakenduskunsti arengule.

Instagram online-kaltsukana

Instagram online-kaltsukana

Üha populaarsemaks muutub läbi erinevate sotsiaalmeedia kanalite riiete ost ja müük. Mida rohkem väldime ebaeetilise tootlusega riietepoode ja ostame neid second hand poodidest, seda rohkem vähendame oma ökoloogilist jalajälge. Vastavalt olukorrale eelistame siiski hetkel ostlemist internetipoodides poes käimisele ning selleks on loodud erinevad platvormid. 

Nendeks on näiteks Depop, eBay ja Etsy ning Eestis hiljuti lisandunud Basaar äpp. Nimetatud rakendustest populaarseim on Depop ning seda just sellepärast, et seda on kõige mugavam ja lihtsam kasutada. Depop’is müümiseks on vaja luua PayPal kasutaja, mis vastutab rakenduses tehtud maksete eest nii, et müüja ei pea kartma pettust. Kuna eelnimetatud rakendused võtavad igalt ostult teenustasu, kasutatakse selleks ka Instagrami. Seal on müüjatel vabadus ise valida, kuidas toimub toodete kätteandmine ja kui palju nad oma toodete eest raha soovivad saada. Paljud Instagrami müüjad teevad erinevaid pakkumisi ja allahindlusi ning edukamad korraldavad ostlejate vahel giveaway’sid. 

Miks on Instagrami kaltsukad nii populaarsed? Müüjad ja ostjad Instagramis on enamasti kõik noored, ehk neil on mugav üksteise käest riideid osta. Sellest on saanud juba väga kokkuhoidev kommuun ja tänu sellele tekib riideid ostes sama tunne, nagu ostaks neid oma sõbrannadelt. Müüjad toetavad üksteist ja keevat konkurenti sel platvormil paista ei ole. Samuti pole ka väga formaalset müüja ja kliendi vahelist suhet, omavaheline suhtluski toimub peaaegu sõprustasandil.

Oma riiete müümisel kodust on väga oluline roll tootefotodel, mida ilusam pilt, seda paremini tõmbab ostuhuviliste tähelepanu. Väga suvaliste piltidega on võimalik muuta riided vähem atraktiivseks ja selle vältimiseks on kasulik natuke pingutada. Parim valik piltide tegemiseks oleks kasutada kaamerat, aga väga hästi sobivad ka hea valguse käes tehtud telefonipildid. Ja võimalusel ikka taga-, mitte esikaameraga. Kõige parema kvaliteediga pilte saab teha naturaalse päikesevalgusega. Pilvisel päeval piltide tegemiseks läheks juba vaja kaamerat, sest tuhmi valgustusega ei tööta telefoni kaamera värvidega samamoodi, kui hästi valgustatud ruumis. Kvaliteetne valgus on oluline selleks, et pildilt paistaks eseme tekstuur ja täpne värv. Kuna tegemist on kasutatud riiete müügiga, on oluline, et piltidel oleks näha ka võimalikud plekid või defektid.

Muidugi müüvad paremini riided, mis on pildistatud inimese seljas, mitte lihtsalt riidepuu peal rippumas. Kasulik on teha pigem palju erinevaid pilte erinevate nurkade alt ja poosidega. 

Kuigi tootepiltide juures on kõige olulisem nende praktilisus, annab neile väga palju juurde nende esteetika. Populaarsemate müüjate puhul märkame, et pildid on näiteks kõik tehtud täiesti valge seina ees, või on taustaks taimed ja muud taolised elemendid. Kindla pildistiiliga tekib müügikontol feed, nagu füüsilistes poodideski on oma kujundusstiil. 

Geelika Mölder: “Enda avastamiseks tuleks proovida erinevaid asju ja olla võimalikult avatud.”

Geelika Mölder: “Enda avastamiseks tuleks proovida erinevaid asju ja olla võimalikult avatud.”

Kui vana oled ja millega tegeled?

Olen 19-aastane ning töötan restoranis.


Foto autor Avely Tamm

Kas praegune eriolukord seoses COVID-19 pandeemiaga on võimaldanud sul rohkem kunstile pühendada ja näiteks loomingulisusele kaasa aidanud või mitte?

Kindlasti on mul viimasel ajal olnud palju rohkem aega, et kunstiga tegeleda, aga samas olen märganud, et motivatsiooni on vähem. Eriolukorra esimesed nädalad olid eriti rasked, kuna teadsin, et mul on üle pika aja rohkem vaba aega, et midagi luua, aga inspiratsiooni ja ideid ei olnud peaaegu üldse. Viimasel ajal olen aga oma loomingulisuse tagasi saanud ning proovin pea iga päev kasvõi midagi joonistada või maalida.

 

Kas oled kunstiga tegelenud juba pikemat aega, näiteks terve elu, või on tegu mõne värskema huviga?

Olen olnud kunstihuviline nii kaua, kui ennast mäletan. Kunstnikuks saamine oli ka minu esimene suur unistus. Põhjalikult hakkasin sellele pühenduma umbes 4-5 aastat tagasi, kui seadsin endale eesmärgiks õppida inimesi realistlikult joonistama.


Kas oled käinud kunstikoolis või -ringis?

Võib-olla lasteaias või algklassides osalesin ka mõnes ringis, aga otseselt kunstikoolis ei ole ma mitte kunagi käinud. Põhiliselt olen kõik ise õppinud.

  
Kust saad inspiratsiooni? 

Peamiselt saan inspiratsiooni internetist. Jälgin juba pikemat aega Instagramis erinevaid kunstnikke ning nende töid. Kasutan ka Pinteresti, kuna sealt on võimalik leida väga huvitava kompositsiooni või värvivalikuga pilte. Kuna olen keskendunud peamiselt realismile, siis on erinevate kuulsuste ning tuntud fotograafide pildid samuti suureks abiks. Samuti inspireerivad mind loodus ja inimesed mu ümber.

 

Millised tehnikad on kõige meelepärasemad? Milliseid tehnikaid tahaksid juurde õppida või paremini omandada?

Ise eelistan kindlasti traditsioonilist kunsti, kuid olen mõned korrad proovinud ka digitaalselt midagi luua. Kasutan väga erinevaid töövahendeid, aga minu isiklikeks lemmikuteks on värvipliiatsid, erinevad markerid ning akrüülvärvid. Lisaks neile armastan kasutada ka tekstiilivärve ja -markereid. Kindlasti soovin ennast veelgi arendada ning alles hiljuti hakkasin rohkem kasutama akvarelle. Järgmiseks suuremaks eesmärgiks on õlivärvidega katsetamine.

 

On sul mõni iidol? Kes?

Mulle on alati olnud suureks inspiratsiooniks ja eeskujuks tuntud kunstnik Vincent van Gogh ning tema tööd. Nende stiil ja värvikasutus on mulle algusest peale väga meeldinud. Lisaks sellele on tema lugu samuti inspireeriv, kuna oma elu jooksul puutus ta kokku väga mitmete takistustega. Vaatamata kõigele jäi ta siiski alati endale kindlaks ning püüdles oma unistuste poole. Ta on öelnud, et kõik, mis on tehtud armastusega, on tehtud hästi. Kunsti tehes olen päris mitmeid kordi olnud olukorras, kus ma ei ole oma loominguga rahul, kuid see tsitaat on mind alati inspireerinud ning seetõttu olen oma töid hakanud vaatama hoopis teise pilguga. 

Millega tegeled vabal ajal peale kunsti?

Olen huvitatud filmindusest, armastan vabal ajal erinevaid filme ning sarju vaadata. Tegelen natuke ka fotograafiaga, mängin ukulelet ja loen raamatuid. Lisaks sellele meeldib mulle väga reisida, muusikat kuulata, kontsertidel käia ja sõpradega aega veeta.

Millised on su tulevikuplaanid?

Hetkel on plaanis kandideerida erinevatesse ülikoolidesse nii Eestis kui ka mujal Euroopas. Kuna need koolid ja erialad on kõik üsna erinevad, siis ei oska veel täpselt öelda, mis minust sügisel saab. Kindel on aga see, et tegelen edasi kunstiga ning soovin töötada valdkonnas, mis oleks mingil määral kunsti või meediaga seotud. Lisaks sellele soovin tulevikus kindlasti rohkem reisida ja võimalikult palju erinevaid maid avastada.

 

Mida soovitaksid noortele, kes alles avastavad end kunstivaldkonnas või neile, kes alles üritavad leida seda valdkonda, mis oleks just nende kutsumus?

Neile, kes end alles kunstivaldkonnas avastavad, ütleksin kindlasti, et tuleks võimalikult palju harjutada. Ma tean, et seda ütlevad kõik, aga harjutamise teel on tõesti võimalik ennast väga palju arendada. Lisaks sellele soovitan kindlasti katsetada võimalikult paljude erinevate töövahenditega ja proovida erinevaid stiile – nii leiab igaüks just selle, mis talle kõige rohkem sobib ja meeldib.
Neile, kes oma kutsumust alles otsivad, ütleksin ma samuti, et proovida erinevaid asju ja olla kõige suhtes võimalikult avatud. Vahel võib uueks lemmikuks osutuda just mõni selline hobi või tegevus, mille proovimise peale varem isegi ei mõelnud. Ning samuti tuleks silmas pidada, et ei tohi end teiste inimestega võrrelda. Mõned teavadki juba varakult, millega nad tulevikus tegeleda soovivad, teistel aga läheb rohkem aega.

Kus saab sinu tegemistel ja loomingul silma peal hoida?

Minu tegemisi saab jälgida Instagramis. Loomingule on pühendatud kasutaja @mldraw.s ning igapäevastel tegevustel saab silma peal hoida minu põhikasutajal, milleks on @geelikam.

Intervjueerija Helena Karu

Eesti Jazziauhindade jagamine toimub esmakordselt digitaalse otseülekandena

Eesti Jazziauhindade jagamine toimub esmakordselt digitaalse otseülekandena

Aprill on rahvusvaheline jazzikuu ning traditsiooniliselt ka festivali Jazzkaar toimumisaeg. Seoses eriolukorraga maailmas jagatakse kodumaa olulisimad jazziauhinnad sel aastal 26. aprillil, nii nagu algselt planeeritud. Digitaalne otseülekanne Jazziklubist Philly Joe’s algab kell 19.00. Eesti Jazzliidu ja Jazzkaare poolt välja antavatele Eesti Jazziauhindadele saab kaasa elada Delfi portaali ja Jazzkaare Facebooki vahendusel.

Eesti Jazziauhindu antakse välja 14. korda viies kategoorias: Aasta Jazzmuusik, Aasta Jazziedendaja, Aasta Jazzansambel, Noor Jazzitalent ning Aasta Jazzihelilooja. Sündmus toimub sümboolses paigas – 2016. aastal Aasta Jazziedendaja auhinnaga pärjatud pealinna ainsas jazziklubis Philly Joe’s. Kohapeal viib õhtut läbi Eesti armastatud näitleja ja jazzisõber Sergo Vares, kes teeb võitjad teatavaks ning helistab kõigi kategooriate võitjatele virtuaalselt – nii jagub põnevust kõigi säravate nominentide ja heade vaatajate jaoks viimase sekundini. Kuid mis oleks jazzklubi muusikata? Nii pannakse klubiruumis muusika helisema ning otseülekande vaatajate ja kuulajate rõõmuks kõlavad klubilavalt ka muusikapalad.

Igakevadine oodatud suursündmus, Eesti Jazziauhindade jagamine, viiakse sel korral läbi turvalise eriformaadina. Auhindade eesmärk on toetada ja tunnustada väljapaistvate saavutuste eest muusikuid, noori talente, heliloojaid, ansambleid ja jazzivaldkonna edendajaid. “Usun, et Eesti Jazziauhindade jagamine on oluline motivaator seni aset leidnud sündmuste keskel ja võimaldab meil välja saata ühiskonnale olulise sõnumi kultuuri edasikestvusest ning väärtustest, mida selle kaudu loome. Seetõttu otsustasime jätkata plaani meie aasta kõige olulisemate auhindade väljaandmisel ning õnnitleda vääriliselt meie laureaate ja loodetavasti seeläbi leevendada meie artistidele osakssaanud kriitilist olukorda,” tutvustab Eesti Jazzliidu tegevjuht Ave Tölpt auhindade olulisust.

Aasta Jazzmuusik pälvib auhinnaks 3500 eurot koostöös Eesti Autorite Ühingu ja Viru Keskusega; Noore Jazzitalendi võitjat premeeritakse reisiga Euroopa suurimale jazzifestivalile North Sea Jazz – auhinna on välja pannud Telliskivi Loomelinnak; Aasta Jazzheliloojale on preemiaks 2000 eurot koostöös Eesti Autorite Ühinguga; Aasta Jazzansamblit tunnustatakse 1000 euroga koostöös eraisikust jazzisõbraga ning Aasta Jazziedendaja saab auhinnaks kõige nutikama Jura ENA8 Full Metropolitan Black espressomasina festivali peatoetajalt JURAlt ning vabapääsme Jazzkaare ja Eesti Jazzliidu kontsertidele aasta jooksul. Kõik võitjad pälvivad jazziteemalised taiesed hinnatud skulptorilt Tiiu Kirsipuult.

Kõigi nominentidega tutvu Jazzkaare kodulehel. Jazziauhindu annavad välja Eesti Jazzliit ja festival Jazzkaar koostöös eraisikust jazzisõbraga, Eesti Autorite Ühingu, Eesti Päevalehe, Viru Keskuse, JURA, Telliskivi Loomelinnakuga. Ülekannet aitavad teostada jazziklubi Philly Joe’s meeskond ning Babahh Media. Ela kaasa ja naudi kvaliteetset muusikat Delfi portaali ja Jazzkaare Facebooki vahendusel.

31. Tallinna Rahvusvaheline Festival Jazzkaar toimub 9.-15. oktoobrini 2020 üle Eesti ja 3. novembril Alexela Kontserdimajas. Sügisesse kolinud festivali Jazzkaar 2020 programmiga saab tutvuda siin. Eesti Jazzliidu üle-eestiline 17. hooaeg alustab kontsertidega septembrist, programmiga saab tutvuda alates maist nii kodulehel kui ka sotsiaalmeedias. 

Festivali peasponsorid on JURA, Jazz Pesulad ja Eesti Päevaleht. Aastatoetajad on My City Hotel, BMW, Tallink ja Aktaprint. Legendaarse jazzlaulja Dee Dee Bridgewateri kontserti esitleb Viru Keskus. Festivalikeskust aitavad püstitada Prike, Telliskivi Loomelinnak ja Fotografiska Tallinn. Toetavad Reval Café, Overall, MyFitness, Kodupaber, NOBE, ERR ja Eesti Autorite Ühing. Oma maade muusikuid aitavad Eestisse tuua Norra Suursaatkond ja Rootsi Saatkond. Festivali toetavad Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Tallinna linn ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.

 

ERKI Moeshow finalistid on selgunud!

ERKI Moeshow finalistid on selgunud!

ERKI Moeshow konkursile esitati tänavu 43 kollektsiooni 5 erinevast riigist. 10-liikmeline rahvusvaheline eelžürii valis nende seast välja 17 väljapaistvamat kollektsiooni, mis pääsevad 25. mail Eesti Kunstiakadeemias toimuva moeshow lavale.

 

11. märtsi õhtul kogunes žürii Solaris keskusesse, et valida konkursile laekunud tööde seast välja 17 finalisti. Nimekasse žüriisse kuulusid moeloojad Kristina Viirpalu, Joan Hint, Xenia Joost, Britta Laumets, Karl Korsar ja Kristel Kuslapuu, veebiportaali Portail looja ja peatoimetaja Aljona Eesmaa, online-ajakirja Häppening peatoimetaja ja loovjuht Kaisa Tooming, ajakirja Anne & Stiil peatoimetaja Mari-Liis Helvik ning tunnustatud Iisraeli sisearhitekt ja Tel Avivi mainekaima disainiülikooli Shenkar mitmete moeprojektide juhendaja Tal Segre.

 

ERKI Moeshow lõppetendusele pääsevad tänavu järgmised kollektsioonid:

 

Katrin Aasmaa “PROSTA KAPUSTA”

Una Berzina “STORIES. PART I” (Läti)

Kristiina Jeromans “EXTRUDE”

Mari-Ly Kapp “REXETIN”

Annika Kiidron “DUST”

Kertu Kivisik “(V)ALGUS”

Karin Kreek “KIPE”

Susanna Belinda Kõgel “THE MYTH OF THREE SISTERS: homewoods”

Karolin Kärm “NÄKIMADALAD”

Kotryna Lipkevičiūtė; Urte Vosyliūtė “SSTKMS” (Leedu)

Anzelika Mändmaa “VALGE/WHITE”

Anett Niine, Liisi Tamm “WEAWE”

Mariliis Niine “TRYPO”

Cärol Ott “MÖLU”

Karl-Christoph Rebane “Am I a joke to you?”

Kerttu Reinmaa “KÜÜ”

Triin Tint “NIMBY”

 

Lisainformatsiooni leiab peagi ERKI Moeshow kodulehelt. (https://erki.artun.ee/).

Tartus esitletakse kodumaist taaskasutusmoodi

Tartus esitletakse kodumaist taaskasutusmoodi

Tartu Kaubamaja keskuse uut hooaega sissejuhatav üritus Moekuulutaja on seekord fookusesse tõstnud taaskasutusmoe. Laupäeval saavad huvilised uudistada stilist Mariliis Niine poolt kokku pandud erietendust, kus eksponeeritakse kodumaiste moeloojate üllatavatest materjalidest loodud rõivaid. “Taaskasutusmood on looming, mis sünnib kasutatud materjalidele uut elu andes,” selgitab Niine. “Eestis on juba päris palju disainereid, kes oma kollektsioone sel põhimõttel loovad ning vägagi põnevat valikut saab sel laupäeval Moekuulutaja laval imetleda.” Üritusel eksponeeritakse moekunstnike Marleen AfanasjevaCärol OtiPille KüngaseEster Soidla ja Kairi Lentsiuse loomingut. Afanasjeva kollektsiooni materjalid on ostetud kaltsukatest ning nende ribastamise teel loodud uued kangad ning mustrid, millest seejärel rõivad õmmeldud. Ka Oti kollektsiooni “Kõik on TROIS” rõivad on valmistatud kasutatud materjalidest, lisaks on kangaste tegemisel kasutatud vanu niidijuppe ja lilli Nurmiko laost. Pille Küngase ja Ester Soidla looming on valminud zero waste põhimõtetel ning Kairi Lentsiuse looming näitab, kuidas vanadest telkidest on võimalik teha kantavaid jakke ja mantleid. Moekuulutaja üritus toimub 8. ja 9. märtsil Tartu Kaubamaja keskuses. Lisaks moeetendustele on avatud pop-up kauplused, esinevad ansambel Öed ja Uku Suviste, uudistada saab ka EKA moetudengite poolt Liisi Eesmaa juhendamisel valminud näitust „Pulss”. Üritus on kõigile tasuta. Ajakava ja lisainfo https://www.facebook.com/events/322681368374649/