Telliskivi Loomelinnakus avatakse Valgevene protestikunsti pop-up näitus

Telliskivi Loomelinnakus avatakse Valgevene protestikunsti pop-up näitus

Telliskivi Loomelinnakus avatakse Valgevene protestikunsti pop-up näitus 

Reedel, 20. novembril kell 18.00 avatakse Telliskivi Loomelinnaku õuealal Valgevene protestikunsti pop-up näitus „Valgevene. Protest. Kunst“. Eksponeeritud on Valgevene kunstnike illustratsioonid, mis on tõukunud riigis toimuvatest protestidest ja kohaliku rahva võitlusest inimõiguste eest. 

Näituse „Valgevene. Protest. Kunst“ eesmärk on tutvustada kaasaegset valgevene protestikunsti, juhtida tähelepanu Valgevene protestide rahumeelsele iseloomule ja sellele vastanduvale võimude poolsele vägivallale ning otsida solidaarsust Eestis elavate inimeste seas. Loomelinnaku välialal eksponeeritud väljapanekul on esindatud 11 teost neljalt kunstnikult.

Valgevenelased on juba üle kolme kuu rahumeelselt protestinud riigis korda saadetud vägivalla vastu. Nõutakse sõnavabadust, poliitvangide vabastamist ja repressioonide lõpetamist, aga ka iseennast presidendiks kuulutanud Aleksandr Lukašenka tagasiastumist. Streigiga on ühinenud märkimisväärne osa ühiskonnast: töölised, arstid, kultuuritegelased ja sportlased. Tänavatel on lisaks “noortele ja vihastele” ka pensionärid, puuetega inimesed ja mitmed teised sotsiaalsed grupid. Rahulikke proteste suruvad võimud maha vägivallaga, kasutades nii veekahurite, pisargaasi, valgus-müra granaate ja teisi jõulisi meetode. Miilitsa jaoskondades pekstakse ja piinatakse inimesi ning kohtud annavad välja ebaseaduslikke otsuseid. 

Valgevenest ja kogu maailmast pärit kunstnikud on loonud sadu illustratsioone inspireerituna protestidest ja Valgevene rahva vaimu vankumatusest. Üks osa töödest on väljas ka Telliskivi Loomelinnakus, kuhu kuu aega tagasi loodi ka seinamaaling, mis kujutab kahte DJ-d – Kirill Galanovit ja Vladislav Sokolovskyt. Mehed mängisid võimude korraldatud sündmusel presidendivalimiste eelsel päeval valjuhäälditest Viktor Zoi lugu “Peremen” (tõlkes “Muutusi”). Rokkansambli Kino laulust on saanud  Valgevenes protestivate inimeste võitluslaul ja kahest DJst protesti sümbol. Identne grafiti on loodud ka ühe Minski kortermaja hoovi (tuntud kui “Muutuste väljak”) ja mujale Valgevenes ja ka välismaal.

Näitus „Valgevene. Protest. Kunst“ koosneb valgevene illustraatorite Olga Balai (Rumadelima), Sykhodz, Ekaterina Zagarodniaya (Cactuss.art) ja Iryna Žydkova (Allkimiya) protestikunstist. Kõik teosed on näituse jaoks annetatud kunstnike poolt solidaarsuse märgiks.

Reedel, 20. novembril kell 18.00 toimuva näituse avamise raames räägivad väljapaneku korraldajad lähemalt eksponeeritud teostest ja nende autoritest. 

 

Näitus on valminud MTÜ Valgevene maja toetusel. Näitus on üleval Telliskivi Loomelinnaku välialal (IDA raadio vastas) ning jääb avatuks kuni 3. detsembrini 2020. 

 

Manuses illustratsioon autor: Sykhodz, töö: Südametunnistus (Sumlenne).

Guilty Pleasures ehtekunsti stuudios

Guilty Pleasures ehtekunsti stuudios

Novembri kuu sametises pimeduses ning rahulikus kulgemises avame kolmeks päevaks oma stuudio uksed!

Aromaatse tervisejoogi saatel näitame ja räägime, kuidas valmivad meie ühises ruumis tegutsevate kunstnike valmistatud omanäolised ehted. Võimalus on ka varakult ja pingevabalt leida midagi rõõmustavat ning kaunist endale või oma lähedastele.

Pühad ei ole enam kaugel, seega on just nüüd hea aeg hoolitseda kingituste eest, et siis jääks rohkem väärtuslikku aega selleks, et olla lihtsalt koos. Meie väljapanekult leiab käsitööna valminud kõrvarõngaid, kaelaehteid, sõrmuseid, käevõrusid ja teisi isikupäraseid mõttega loodud ehteid nii naistele kui meestele. Pakkumisele tuleb ka täiesti uusi tooteid, mida hetkel ei ole võimalik kusagilt mujalt veel soetada.

Ootame teid külla ning jäägem kõik terveks!

Agnes Veski
Ljubov Kedrina
Katrin Veegen
Keiu Koppel

Rohkem infot:
https://www.facebook.com/events/1749085311935468/

13. november 16.00-20.00
14. ja 15. november 12.00-18.00

Asukoht: Hobusepea 2, III korrus
Fonolukk nr.: 8

Kuidas anda oma magamistoale värske ilme?

Kuidas anda oma magamistoale värske ilme?

Pimedad sügis- ja talvehommikud ning õhtudki tähendavad pikemalt kodus veedetud aega. Mis oleks parem, kui hommikune pikk voodis unelemine ning õhtul põneva raamatu lugemine või mõne filmi vaatamine. Selleks, et kodu oleks maksimaalselt hubane, võiks ette võtta ning oma magamistoale uue näo anda.

Värske ilme saab saavutada väikeste detailide väljavahetamisega – kardinad, padjad, pildiraamid. Suurema muudatuse saavutab aga hoopis sellega, kui vahetada välja voodi! Päriselt? Aga see on nii suur töö! Ja magamistoa komplektid hiilgavad laia valikuga! Kuidas ma leian selle õige?

Vali voodi ning madrats koos

Kui oled otsustanud voodi välja vahetada, tasub tõenäoliselt välja vahetada ka madrats. Küsimuseks on ainult see, kas sa soetad voodi ja madratsi koos või eraldi? Vaatame, mis on ühe ja teise variandi eelised.
Soetades eraldi voodiraami, voodijalad, voodipeatsi ning madratsi, on sul kõige suurem vabadus. Täpselt selline stiil, disain ning võimalused, nagu soovid. Vabadus on plussiks. Miinuseks on ajakulu ja risk, et valitud asjad ei klapi omavahel. Lisaks ka see, et kogumaksumus võib kerkida oodatust kõrgemaks.

Vaatame siis teist varianti – voodi koos madratsiga. Tegelikult on ka siin võrdlemisi suur valikuvabadus, sest tihtipeale saab voodiraami variante ja madratsivõimalusi omavahel kombineerida. Suureks plussiks on voodi lihtsam ülesseadmine, eri elementide garanteeritud sobivus ning tihtipeale soodsam hind.

Millist voodit sa tahad?

Kõrgete jalgadega ning alt tühi voodi teeb toa visuaalselt avaramaks ning on seetõttu paljude lemmik. Samas, kui sul on vähe panipaiku või soovid lihtsalt midagi silma alt ära tõsta, on äärmiselt hea lahendus voodi, millel on kas pesukast või sahtlid. Muidu niisama ilus põrandapind saab selliselt endale hulga praktilisema väljundi. Kui ei vaja voodialust tühja ruumi ega sahtleid, võib hea valik olla jenkkivoodi ehk kontinentaalvoodi. Selle voodiga ei jää tühja ruumi ka juhul, kui valid ilma voodikastita mudeli.

Voodi suurus otsusta selle järgi, millised on su võimalused aga ka eelistused. Kõige kitsamad lahendused sobivad väiksematesse tubadesse, ent kui ruumi jagub ja armastad voodis laiutada, miks mitte valida suuremat varianti. Valikus on reeglina voodid mõõtudes: 80×200 cm, 90×200 cm,120×200 cm, 140×200 cm, 160×200 cm ja 180×200 cm.

 

Riku moereegleid: ehk kuidas riietuda isikupäraselt?

Riku moereegleid: ehk kuidas riietuda isikupäraselt?

Kas oled vahepeal mõelnud, et miks enamus inimesed jälgivad moetrende kui nad saaksid riietuda just nii, nagu nad ise päriselt tahaksid? Kindlasti on ka Sinul endal tekkinud mõni idee, kuidas või kelle järgi Sa sooviksid riietuda. Kui mitte, leiad siit juhise ja paar ideed Sind julgustamaks.

 

Vaata oma riidekappi

Kui Sul on ajaga kogunenud riidekappi riided, mis on jäänud seisma ning ei leia kasutust, kuna need lihtsalt Sulle enam ei meeldi või Sul ei ole millegagi neid kanda, on aeg nendest lahti öelda. Kõik Sinu olemasolevad riided peaksid panema Sind tundma hästi ning komplekteerima Sinu keha kui ka vastama Sinu iseloomule. Proovi oma riideid ning jäta alles need, mis panevad Sind tundma kui Sina ise.

 

Otsi uusi võimalusi kandmiseks

Kuigi võib peale vaadates tunduda, et vastavad riided ei ole ikka Sulle, proovi neid kombineerida teiste riietega. Isegi kui leiad pluusi või püksid, mis Sulle muidu ei istu, võivad nad riidekomplektina tegelikult päris ägedad välja näha. Otsi internetist inspiratsiooniks ka erinevaid tehnikaid, kuidas saaksid tavalisi riideid sättida nii, et need näeksid stiilsemad välja – keri varrukad üles, säti särk püksi sisse või õmble juurde paar detaili. Ära karda olla loominguline – see ongi isikupärasuse aluseks.

 

Otsi inspiratsiooni

Kes meist ei ole näiteks tänaval või muus avalikus kohas märganud kedagi, kelle stiil tundub nii äge ja omapärane ning kannaks isegi, kui julgeks? Tänapäeval ei ole enam midagi karta, sest inimesed on veelgi rohkem empaatilisemad ja avatumad uutele asjadele kui kunagi varem. Seetõttu otsi internetist näiteks kuulsuseid, kelle stiil kõnetab Sind – näitlejaid, lauljaid, modelle, sportijaid, fashionistasi ja teisi. Nendelt on sageli õppida palju.

 

Loo endale kaust, kust alati saada inspiratsiooni

Kui oled avastanud selle õige stiili, on aeg koguda inspiratsiooniallikad kokku ning luua kaust või fotoalbum, kust iga hetk vaadata kogutud ideid. Üks viis on luua endale Pinterest konto ning koguda näiteks sinna erinevaid pilte riidekomplektidest, aksessuaaridest, kingadest, välisriietest ning paljust muust. See saab olema väga kasulik allikas, millele enne shoppamist pilk peale heita.

 

Unusta kiirmood

Kui lähed ostlema, siis pigem väldi kiirmoe trende. Need riided võivad esmapilgul tunduda ägedad, kuid üsna pea on need trendid asendunud uutega ning need riided jäävad peagi Sinu riidekappi lihtsalt seisma. Ainuke erand on siis kui tunned, et see riideese või aksessuaar on tõesti Sinu stiili ning on kooskõlas ka varasemalt kogutud inspiratsiooniga. Võid kombineerida ka erinevatest moetrendidest riideid, kuid kindlasti kuula oma südant ning vali see, mis tundub õige.

 

Ostlemisel planeeri juba ette

Me kõik teame, mis tunne on minna ostlema ja osta suures koguses riideid, kuna need esmapilgul meeldivad meile. Paar korda peale kandmist võid aga tunda, et valitud riided pole ikkagi Sinu maitse. Seepärast juba shoppamise ajal mõtle kolm korda, kas saad seda riietuseset kanda ka ülejäänud Sinu garderoobis olevate esemetega või kas need riided vastavad Sinu inspiratsiooniks kogutud allikatega? See trikk aitab säästa ka raha, sest mõtlematud ostud jäävad tegemata.

 

Pea meeles ka neid detaile ja küsi nõu

Riiete otsimisel kindlasti lähtu ka enda kehakujust ja iseloomust. Valides sobivad värve, on üks hea nipp uurida, mis värvid sobivad Sinu naha alatooniga. Kuigi saad isikupärase stiili otsustada vaid Sina, võib Sinu sõpradel ja perel olla head nõu pakkuda. Näiteks võivad nad välja pakkuda, mis riided sobivad Sinu kehakujuga või mis riided sobivad paremini Sinu iseloomu omadustega. Need nõuanded aitavad Sul saada aimu, kuhu suunas püüelda.

 

Vali riided vastavalt oma elustiilile

Pea meeles, et kuigi võib Sinu lemmikstiil olla lohvakad T-särgid, rebitud teksad ja nokamütsid, pead näiteks kontoris hoidma eelkõige viisakat joont. Samamoodi peaks Sul olema igaks juhuks ka mõni kleit või muu riietus, mis sobiks mõnele viisakale üritusele või klubiõhtule koos sõpradega. Lisaks peaks igal inimesel kuuluma riidekappi ka paar teksaseid, kusjuures meelepärased saad leida siit. Igaljuhul ära aga lase piirangutel heidutada, sest ka piiratud riietusega on võimalik omal viisil mängida.

 

Ole loominguline

Nagu eelnevalt sai mainitud, siis isegi kõige igavamad riided on võimalik luua isikupäraseks. Selleks kasuta aksessuaare nagu sallid, kaelakeed, kellad, kõrvarõngad, mütsid ning muud, mis annavad riietele särtsu juurde. Vajadusel külasta õmblejat või õmble ise riietele sobivad detailid. Kui oled otsimas enda riidekappi riideid, mis täiustaksid Sinu iseloomu ja välimust veelgi, siis naisteriiete e-poest Kaup24 leiad nii ehteid kui ka rõivaid.

 

Algab armastatud festival Jazzkaar 2020

Algab armastatud festival Jazzkaar 2020

Juba sel reedel, loetud tundide pärast, vallutab jazzmuusika Telliskivi Loomelinnaku – algab 31. korda toimuv rahvusvaheline festival Jazzkaar. 9.-15. oktoobrini rõõmustavad publikut palavalt armastatud kodumaised artistid ja rahvusvahelised tähed. Suursündmuse avavad Kristjan Randalu ja Vaiko Eplik kontserdiga “Kooskõla lahkhelid”.

 

Seitsme päeva jooksul annavad kuuest riigist pärit muusikud 28 kontserti üle Eesti. Koos põhiprogrammi, tasuta kontsertide päevade ja Linnaruumiprojektiga toimub ligi 100 sündmust Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Viljandis.

 

Jazzkaare peaesineja on kaasaja üks säravamaid Ameerika jazzlauljaid Dee Dee Bridgewater, kelle viiskümmend aastat kestnud karjäär on jätnud sügava jälje vokaaljazzi arengusse. Elamusliku kontserdi pakub maailmaklassist Norra tandem – pop-jazz lauljatar Silje Nergaard koos silmapaistva jazzpianisti Espen Bergiga. Sügavaid elamusi pakub skandinaavia supergrupp Rymden, kelle muusika on ühtaegu nii atmosfääriline ja melanhoolne kui ka pingestatud ja virtuoosne. Publiku viib põhjamaisele rännakule Saksa helilooja ja pianist Niklas Paschburg sidudes muusikaliseks tervikuks klaveriminimalismi, klassika ja elektroonika.

 

Festivali avavad reedel, 9. oktoobril Kristjan Randalu ja Vaiko Eplik kontserdiga “Kooskõla lahkhelid”, millega tähistatakse 10 aasta möödumist esmakordsest muusikalisest kohtumisest ja albumi „Kooskõla“ väljaandmisest. Õhtu jätkub kvaliteetse jazzi lainel Fotografiska Tallinnas, kus Jason Hunter Group mängib haaravat originaalloomingut värskelt albumilt “From Afar”. Soul’i, suitsust r&b’d ja 70ndate maiguga diskot esitav noor soulidiiva Rita Ray jätkab muusikapidu Vabal Laval. Õhtu saab meeleoluka punkti Fotografiska Tallinnas, kus toimub festivali avapäeva jämm bassist Janno Trumpi eestvedamisel.

 

Jazzkaar on toetanud läbi aastate noori talente. Sel korral tähistavad ümmargusi tähtpäevi festivali kontsertidel Kadri Voorand ja Liisi Koikson. Kadril täitub 15 aastat Jazzkaare debüüdist. Kadri Voorand ja Mihkel Mälgand tähistavad seda sündmust eriprojektiga, kus mahedaid värve lisavad keelpillid. Liisi Koikson esitab aga 15 aastat tagasi ilmunud debüütalbumi “Väike järv” lugusid uues kuues ja ka üllatused ei jää tulemata.

 

Festivali lõpetab eepiline suurteos “Antarktika 200”, kus navigeerib helilooja Raun Juurikas üheks tervikuks purjelaev “Admiral Bellingshauseni” mereekspeditsioonil salvestatud Antarktika maastikuhääled ning elektroonika, jazzi ja klassikalised helid. Külmakõrbe olemust interpreteerivad helikeelde kolme riigi tunnustatud muusikud – Eesti jazzpianist, helilooja, arranžeerija ja muusikaprodutsent Raun Juurikas; Norra auhinnatud trompetist, vokalist ja helilooja Arve Henriksen; Šveitsi löökpillimängija Brian Quinn ning Veronika Portsmuthi Kooriakadeemia kammerkoor Veronika Portsmuthi juhatusel. Teose müstilised loodushääled on salvestanud polaarrändur Timo Palo, helikogemust täiendavad CJ Kase ebamaised visuaalid.

 

Lisaks põhikontsertidele jõuab muusika 5.-15. oktoobrini toimuva Linnaruumiprojekti vahendusel väljakutele, teatritesse, kohvikutesse, liiklusummikutesse jmt kohtadesse. Tallinlasi kostitatakse 10.-12. oktoobrini Telliskivis tasuta kontsertidega, jazzijuttude, plaadituru jt põnevate sündmustega, mis on kõigile osalejatele priid.

 

Jazzkaar 2020 artistid toovad 9.- 11. oktoobrini külakosti Tartusse ja Pärnusse. Ülikoolilinnas esinevad Norra populaarseim jazzvokalist Silje Nergaard pianist Espen Bergiga, laulja ja näitleja Hanna-Liina Võsa vahva perekontserdiga ja elektroonilist klaveriminimalismi viljelev Saksa pianist Niklas Paschburg, Pärnu kontserdimajas kõlab armastatud lauljatari Liisi Koiksoni imearmas “Väikese järve” muusika. Ammende Villas tutvustab rahvusvaheline trio Sooäär/Yaralyan/Ounaskari oma uut albumit “Goodbye July.”

 

Telliskivi Loomelinnak muutub kuuendat aastat järjest jazzimekaks, kus kontsertide kõrval saab külastada fotonäituseid ja kohvikuid, osta jazziplaate, kuulata kvaliteetset muusikat ning veeta vastutustundlikult aega sõpradega. Lisaks traditsiooniliseks kohtumispaigaks kujunenud Vabale Lavale võõrustab publikut fotokunstikeskuse Fotografiska Tallinn kontserdiruum, millest saab festivali ajaks Jazzkaare väike saal.

 

Festival Jazzkaar 2020 jälgib sündmuse läbiviimisel riiklikult kehtestatud nõudmisi ürituste korraldamiseks, juhendit “COVID-19 käitumisjuhend avalike ja kultuuriürituste korraldajatele ning kultuuriasutustele” ning koostöös Terviseametiga on läbimõeldud lisameetmed, et publikul, muusikutel ja korraldajatel oleks võimalikult turvaline sündmusel osaleda. Turvalise festivalikogemuse pakkumiseks töötas Jazzkaar välja ka “Turvalise festivali juhendi” külastajatele, muusikutele ja korraldajatele. Juhendist lähtutakse Jazzkaare ajal ning see saadeti enne sündmust kõigile elektrooniliselt pileti ostnud külastajatele, esinejatele ja korraldusmeeskonnale. Juhend külastajatele on leitav Jazzkaare kodulehelt.

 

31. Tallinna Rahvusvaheline Festival Jazzkaar toimub 9.-15. oktoobrini 2020 Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Viljandis ning 3. novembril Alexela Kontserdimajas. Programmiga tutvu festivali kodulehel. Hoidkem üksteist ja ilusat turvalist festivali meile kõigile!

 

Jazzkaare tegemistel hoia silma peal ka Facebookis ja Instagramis.

 

Robert Idvani-Hirvedd: Igapäevaselt hakkasin kunstiga tegelema 12-aastaselt

Robert Idvani-Hirvedd: Igapäevaselt hakkasin kunstiga tegelema 12-aastaselt

Kirjelda ennast kolme sõnaga

Loominguline, praktiline ja sihikindel
 

Millal sai alguse Sinu teekond kunstimaailmas?

Ma olen põhimõtteliselt terve elu kunstiga tegelenud, aga umbes üheksa aastaselt avastasin, et oskan maalida päris realistlikult. Kui olin 12, hakkasin igapäevaselt kunstiga tegelema. Võtsin mõne kursuse, joonistasin, maalisin, tegin skulptuure jne. Teen seda kõike siiani.
 

Millal jõudsid ehtekunstini? Mis stiilis ehteid Sa valmistad?

Ehtekunstini jõudsin samuti umbes 12-aastasena. Ma ei leidnud endale sellist sõrmust, nagu soovisin ja siis otsustasin selle ise meisterdada. Valmistan ehteid Wire wrapping tehnikas ehk traati punudes. See on väga vana kunst.
 

Mida tähendab Sinu kunstnikunimi Hirvedd?

Õige nimi on Hirvet, aga kasutan ka Hirvedd, sest Instagramis olevat keegi seda nime juba kasutanud. See on mu hüüdnimi olnud pikka aega, isa pani selle. Ei oska öelda, kuidas see tuli. See võis tulla ühest laulust Olav Tryggvasonist ja kuidagi muutus see nimi Hirvetiks. Juhtumisi tähendab Hirvet soome keeles Hirvesid ja kuna nad on lahedad ja väga majesteetlikud loomad, otsustasin neid ka oma kunstis palju kasutada.
 

Millega Sulle veel peale kunsti meeldib tegeleda?

Mul on väga palju erinevaid huvisid, aga põhiliselt tegelen enda arendamisega vaimselt ja füüsiliselt. Sellest võiks omaette jutu kirjutada. Tegelen ka muusikaga- mängin kitarri, klaverit ja ukulelet. Enamasti mängin oma loomingut ja klassikalist muusikat, aga on ka erandeid. Mängime perega tihti lauamänge, sest sealt saab uskumatult palju teadmisi, aga samas on see ka lõbus tegevus. Tore on ka uurida ajalugu, eriti tsaariaegset Venemaad. Üritan ka õppida võimalikult palju keeli, praegu keskendun alles vene keelele. Kui ma kõik ära räägiks, siis kisuks see intervjuu üpris pikaks.
 

Kui raske või kerge on leida kooli kõrvalt aega loomingu jaoks?

Aja leidmine on alati raske, eriti nii paljude huvide kõrvalt, nagu mul neid on. Tänu sellele on mul peaaegu kõik päevad planeeritud, aga üritan ka leida puhkepäevi.
 

Kus kohast oled ehtekunsti õppinud, kas oled mõnel koolitusel käinud?

Õpin tavaliselt youtubest, aga ka erinevatest blogidest. Kursustel on ka hea käia.
 

Millised on sinu lemmik materjalid mida kasutad?

Mu lemmikmaterjal on vask, sest see on suhteliselt odav, aga väga ilus. Mulle meeldib lisada ka oma meisterdustele poolvääriskive.
 

Kus kohast või kellelt saad inspiratsiooni?

Mu elustiili peamine inspiratsioon on Arnold Schwarzenegger, aga on ka erinevaid filosoofe ja kunstnikke. Mulle meeldivad 19. sajandi kunstnikud, nt William-Adolphe Bouguereau. Ehtekunsti suureks iidoliks on Peter Carl Fabergé, kes lõi oma isa loodud firma ülemaailmseks kunstiimpeeriumiks. Tasub mainida, et ta isa oli Pärnust pärit. Samuti inspireerivad mind erinevad kunstnikud, kes teevad youtube õpetusvideosid. Tänapäeval võib igalt poolt inspiratsiooni leida.
 

Millised on sinu eesmärgid ja unistused? Kuhu tahaksid jõuda?

Minu elu põhieesmärk on osta endale mõis ja see võimalikult restaureerida. Teine on teha endale nimi, mida kuuldes vähemalt eestlased teavad, kellest on jutt. Teiste eesmärkidega hakkan siis põhjalikumalt tegelema, kui eelmised kaks on täidetud. Neid on palju. Mu eesmärgid on ka mu unistused.
 

Kus saab sinu tegemisi sotsiaalmeedias jälgida?

Mu tegemisi saab jälgida facebookis Hirveti Ehted leheküljel: https://www.facebook.com/Hirvedd
ja Instagramis hirvetart. Kavatsen luua ka interneti lehekülje.

Telliskivi Loomelinnakus toimus nädalavahetusel pöörane vintage riiete moeshow

Telliskivi Loomelinnakus toimus nädalavahetusel pöörane vintage riiete moeshow

Laupäeval, 15. augustil toimus Telliskivi Loomelinnakus Ööturg: Berliin-London-Tokyo. Aset leidis vintaažriiete poe Kopli Couture värvikas moeetendus “London is calling”, kus astusid ülesse nii näitlejad, tantsijad ja isegi poliitikud.

 

Suurlinnast inspireeritud moeetendus oli kummardus nii taaskasutusele kui vabadusele. Loomelinnaku murulaval toimunud show oli kantud Kopli Couture deviisist päästa maailm stiilselt. Unikaalsete kostüümidega astusid ülesse legendaarne fotograaf Herkki Erich Merila koos abikaasa Britta Laumets-Merilaga, näitleja Kaisa Selde, Rahvusooper Estonia esisolist Jevgeni Grib koos abikaasa Olgaga, keskkonna-aktivist Zuzu Izmailova koos abikaasa Joonasega, poliitik Raimond Kaljulaid ja paljud teised.

 

Metropolide mekiga ööturul kaubeldi nii vintaažriiete, vanavara ja tehnikaga. Tokyo-stiilis karaoket viis läbi Riina Rada Maidre, muusikad mängisid särtsakad DJ’d Kristel Aaslaid ja Gita Siimpoeg. Videomängude muuseum LVLup! avas oma Loomelinnakus asuva pop-up mängusaali ees bändi prooviruumi.

 


Luule kui salajane enese lahtimõtestaja

Luule kui salajane enese lahtimõtestaja

Umbes pool aastat tagasi tabas ming tõsine huvi luule vastu, eriti just lühikese, tänapäevase ja kiirelt leitava vastu. Minu teejuhiks sai instagram, mida mööda leidsin tee mitme Eestis tuntuks saanud instagrami poeedi lehele. Nende looming köitis mind.

Mõni aeg peale huvi tekkimist sain ma sünnipäevaks Nete Tiitsaare teise luulekogu “Murtud südamete hooldusraamat”. Raamat kihab sõnamängudest ja isiklikest mõtetest, mis on üheaegselt õrnad ja meelad ning  täis kurbust. Pärast selle lugemist mu huvi vaibus kuid nüüd, kus mul aega kordades rohkem on avastasin ma selle taas.

Esmalt lugesin läbi raamatu, mis seisis mu riiulil juba aasta. Ostsin too puhtalt kaante ilu ning kutsuva pealkirja “Värske rõhk” pärast, kuid siis sai ta kiirelt sahtlisse lükatud ning sinna ta ununes. Tundsin, et nüüd on õige aeg asuda seda raamatut otsast avastama. Vaid mõne tunniga olin kogu sisu endasse neelanud ja tundsin, et tahan midagi kergesti mõistetavat.

Pika otsimise peale leidsin Keiti Vilmsi, Mart Juure, Contra,Oliver Lombi ja Ave Taaveti koostööl valminud raamatu “Poeetiliselt korrektne”. See on pungil kalambuure ja ilmestavaid pilte. Seda lugedes oli lausa naljakas näha, kuidas sõnad, mida me tihti kasutame on nii mängulised. Minu lemmikuks sai sõnapaar “luulest viidud” ning laused “ma härmastan sind” ja “olen lootuskaitse all”. Need kolm puudutasid mind eriliselt. Ma ei oska seletada, kuidas või miks, aga ma tundsin neid lugedes suuremat heameelt kui teisi lugedes.

Kuid ka selle raamatu sisu sai endasse üpris kiirelt ahmitud. Huvi luule vastu, aga ei kadunud. Mulle meenus, et möödunud suvel käisin ma kuulamas Kristiina Ehini luulekogu “Aga armastusel on metsalinnu süda” tutvustust. Tol õhtul oli ta koos Silver Seppaga seda esitamas ja tunne, mis tekkis neid  kuulates oli pehmeltöeldes maagiline.

Maalige endale ette pilt soojast suveõhtust, kus päike on alles taevas ning hakkab alles mõtlema loojumisele. Linnud siristavad ümberringi. Sina ja veel umbes 20 luulehuvilist istute vanadel puitpinkidel, teie ümber on vaid sahisevad lepad, kuused,toomingad ja mõni üksik kask. Inimesed naudivad õhtut, päike loojub vaikselt ning silitab oma viimaste kiirtege hellalt su põski. Minus tekitas see kustumatu mulje ning nüüd seda meenutades tuli lausa karjuv isu lugeda veel Ehini luulet. Seega hankisin endale tema luulekogu pealkirjaga “Noorkuuhommik”.

Tahaksin tuua raamatust välja tuua nii mitmeid luuletusi, mis pugesid mulle hinge, kuid siis kirjutaksin ma valmis juba väikestviisi romaani tunnetest, mis mind neid luuletusi lugedes valdasid. Säästan teid sellest ja toon teieni vaid ühe.

noorus voolab aeglaselt välja mu silmade järvedest
kas sa jõuad enne neist jooma
lehed kukuvad juba selle suve puudelt
ja selle suve puudelt
pudenevad
mu armusõnadki

sandaalid kotis lähen alla orgu
ööõhk hõlmade vahel
mina unetu
üha uute tiibade kaotaja ja kõrvetaja

Kui ma seda luuletust esimest korda lugesin ei osanud ma seda enda jaoks kuidagi tõlgendada. Ma usun, et ühtegi luuletust siin ilmas ei saa tõlgendada üheselt. Kõikidel on isiklikud tunded, mida nad leiavad luuletusest. Minu jaoks oleks isegi väär mõnda luuletust tõlgendada üheselt, et vot see luuletus räägib kindlasti sellest ning see ja see rida tähendavad seda ja seda. See on luule suretamine. Luule on eneseväljendaja. Lugedes neid ridu tunnen ma emotsioone ja tõlgendan sedaviisi lahti enda tunded.

Just välja kirjutatud luuletus räägib noorte ihast, mis vanuse lisandudes asendub selge mõistusega. Seda iha ja tahet, mis noorte sees keeb tahab igaüks meist jagada kogu maailmaga. Tahame õppida maailma tundma läbi hulljulguse ja katsetamise. Tahame tunda armastuse ilu. Kuid selle iluga tuleb tihtipeale kaasa ka valu. Me ei saa neid ebaõnnestumisi ja kurbusest kisendavaid tundeid suruda nurka. Kui me seda teeme lähemegi me orust alla nii, et meie südamest puhub läbi öiselt jahe tuul ning selles südames ei ole kohta enam mõistusele. Me tunneme, et oleme kaotanud selle ainsa inimese, kes andis meile tiivad.

Selle asemel, et neid tundeid selgeks mõelda ja teha rahu eelkõige iseendaga kõrvetame me tihtipeale teiste tundeid ja tiibasid ehk õnne, et anda endale sellega  kuidagi rahu. Vahel juhtub, et enda elust kõrvetatakse ehk tõrjutakse välja ka inimesed, kes soovivad olla sinu juures, et parandada su tiibu. See on osa nooreks olemise elust ja valust. Valus ja vahel äärmusteni viiv, aga vajalik.

Igat luuletust ma enda jaoks lahti ei mõtesta. Mulle meeldib luuletusi vaikselt oma mõtetes endale ettelugeda. Nautida sõnade voolavust ja ilu, mida need sõnad endaga kaasa toovad. Kui selle raamatuga lõpule jõuan ootavad minu raamaturiiulil  veel Hendrik Visnapuu “Mu ahastus ja armastus” ning Andres Ehini “Udusulistaja”. Loodan, et kellegil tekkis huvi kasvõi lühema ning lihtsama luule vastu, mis on leitav Instagrammist.