Mehed ei saa olla feministid?

Mehed ei saa olla feministid?

Kuidas leidsite enda tee feminismini ning kuidas jõudis asi veebiväljaande Feministeerium loomiseni?

Mulle on topeltstandardid ja ebaõiglane kohtlemine noorest peale silma jäänud, aga murdepunktiks võib vast pidada hetke 10 aastat tagasi, kui otsustasin juuksed lühikeseks lõigata ja kogesin igapäevareaalsust seetõttu teisiti.( Pikem kogemuslugu siin artiklis.) Teadlikult tajusin feministliku hoiakut enda mõttemaailmas paar aastat pärast juukselõikust, kui veetsin vabatahtliku programmi raames aasta Madriidis. Kohtasin seal vägevaid feministe, kes ja elavat sotsiaalpoliitilist liikumist, mis mõtestasid igapäevaseid personaalseid ja poliitilisi küsimusi feministlikust perspektiivist.  

Eestisse naastes hakkasin otsima kohalikku skeenet ja leidsin feministliku kultuurifestivali LadyFest Tallinna tegijaid, muuhulgas Aet Kuusiku ja Brigitta Davidjantsi. Feministeeriumi tiimi kutsus meid kuus aastat tagasi Kadi Viik. Teda häiris pikka aega, et naiste häält polnud ühiskonnas kuulda. Soolisest võrdõiguslikkusest ja feminismist räägiti riigiametnike ja organisatsioonide tasemel, aga puudu oli platvorm, kus saavad sõna erinevad feministid ja feminismi suunad. Nii alustasime neljakesi – Kadi Viik, Aet Kuusik ja Brigitta Davidjants ja mina – Feministeeriumi veebiväljaandega, mis tähistas sel aasta viiendat tegutsemisaastat. Praegu töötab toimetuses eestikeelse lehe toimetajatena Kadi Viik ja Aet Kuusik, venekeelse lehe toimetajana Tanja Muravskaja ja projektijuhi-korraldajana mina.

Mis on Teie jaoks feminism?

Loe  Feministeeriumi veebiväljaannet ja saad teada!

 

Mis fraas, sõna või lause ärritab Teid enim, kui juttu tuleb feminismist?

Kui inimesed alustavad oma arvamuse avaldamist lausega “Ma pole feminist, aga…” ja millele järgneb ilmselge feministlik seisukoht.

Tänapäeval tunnevad aina nooremad neiud, et ei vasta ilustandarditele, mis ühiskond loonud on. Miks on need standardid nii ranged ja mõjutavad juba väga noorte neidude enesehinnangut

Toimetaja Aet Kuusik on kirjutanud kehapositiivsusest, mille idee lähtub arusaamast, et ilu on konstruktsioon ning et see konstruktsioon ei tohiks rikkuda inimese võimet tunda enesekindlust või eneseväärikust, sõltumata sellest, millise kehaga on tegemist. Noorena oleme igasugustele sõnumitele vastuvõtlikumad. Pealegi tuleb reklaam ka aknast ja uksest sisse pidevalt. Kahjuks on nii, et kui ümberringi ei kõla alternatiivseid kehapositiivsemaid hääli, siis jääbki mulje, et on üks õige standard ning et seda saavutamata pole me kunagi piisavalt head.

Kuidas saab üks noor tütarlaps olla üle meediamaastikul levinud ilustandarditest?

Mina soovitan võtta hetke ja vaadata kriitilise pilguga üle, milliseid inimesi ja organisatsioone sotsiaalmeedias jälgid. Tarbime igapäevaselt nii palju sõnumeid ja visuaale, vahel isegi aru saamata, et üks või teine paneb meid halvasti tundma. Küsi endalt, kes tekitab sulle tunde, et sa pole piisav, et sul on midagi puudu või et sa jääd millestki ilma. Eemalda julgelt need allatirijaid ja otsi juurde teisi, kehapositiivsemaid eeskujusid. 

Tihtipeale on just noortel millegipärast arusaam, et feministid on tusased ning vihkavad mehi. Miks selline arusaam on levinud?

Kahtlustan, et samal põhjusel miks on selline arvamus teisteski vanusegruppides levinud. Enda keskkoolikogemuse peale mõteldes ei meenu just palju hetki, kus võrdsest kohtlemisest, süsteemsest ebavõrdsusest ja ebaõiglusest tähenduslikult ja mõistetavalt räägitud oleks. Vanemate eeskuju mõjutab ka kindlasti suhtumist, kuid mulle on jälle jäänud mulje, et Eesti noored on juba palju teadlikumad erinevatest teemadest, kaasa arvatud feminismist ja sellest mis selle point on. 

Kuidas suhtute lausesse “ Mehed ei saa olla feministid”?

Ikka saavad. Minu partnerid on olnud ja on feministid. Oluline on, et inimene on valmis tegema vajalikku mõttetööd, et mõista ühiskonnas levinud ebavõrdsust ja ebaõiglust ning reflekteerima enda positsiooni suures pildis. Meestel võib olla seda keerulisem teha, kuna nad pole kogenud sellist, igapäeva pisiasju mõjutavat ebavõrdsust omal nahal ning kui on, siis tihti jääb puudu vestluskaaslastest, kellega neid kogemusi mõtestada. Pingutada tasub, sest tulemuseks on kõigile mõnusam elu.

Ehk said nüüd mõtted selgemaks ja loodan väga, et tekkis ka sügavam huvi uurida Feministeeriumi veebiväljaaannet. Lisaks sellele soovitab Nele Laos uurida ka Bitch Media veebiväljaannet,Ann Friedemani uudiskirja Debuki blogi. Kui lugemisest juba väsimus tekib kuula  Feministeeriumi ” Ära kaaguta!” ning Guilty Feministi podcast’i.  Kui oled aga rohkem intagrammi inimene leiad mitmeid influentsereid kasutades hastage. Näiteks, #sexistads  #bodypositive  #bodyneutrality  #bodykindness #uglymakeuprevolution

Feministeeriumi kollektiiv nende 5. sünnipäeva peol. Vasakult: Nele Laos, Kadi Viik ja Aet Kuusik. Pildilt puudub Tanja Muravskaja.
Feministeeriumi kollektiiv nende 5. sünnipäeva peol. Vasakult: Nele Laos, Kadi Viik ja Aet Kuusik. Pildilt puudub Tanja Muravskaja.

 

Rosanna Arba: grimmist, õppimisest ja vabakutselise tööst

Rosanna Arba: grimmist, õppimisest ja vabakutselise tööst

Kui vana oled ning millega tegeled? 

Olen Rosanna Arba, vabakutseline jumestaja-grimmikunstnik. Hetkel olen 21-aastane. Lõpetasin õpingud Grimmikoolis 2019. aastal ning pärast seda alustasin kohe tööd jumestajana ning grimeerijana erinevate projektide raames. Iluvaldkonna kõrvalt tegelen juba kolm aastat ka promotööga ning toodete reklaamimisega. Promootorina töötan erinevatel üritustel, poodides ja klubides.

 

Läbi milliste loominguliste tegevuste ja kunstivormide meeldib sulle end väljendada?

Armastan väljendada enda loomingulist poolt läbi käsitöö ja joonistamise. Olen väga suur realismi austaja ning armastan luua töid, mis on silmaga nähtavad ja katsutavad. Kõige rohkem meeldib mulle luua enda kätega, kuna tunnen, et sellisel viisil on mul kõige rohkem kontrolli ja tunnetust oma töö üle. Teen  eriefektidega grimmitöid ning ilujumestusi. Tööde teostamisel läheb lisaks kätele veel muid vahendeid vaja, seega on mul 90% ajast abiks pintslid, spaatlid või švammid. Nende abiga saan lisada oma töösse kindlaid detaile, mida soovin näha lõpptulemuses.

Joonistamine ja maalimine ei ole küll mu kõige tugevamad küljed, kuid vahel siiski haaran kätte pliiatsi või pintsli ning loon paberile midagi, mis on mind inspireerinud. Üldjuhul aitavad joonistamine ja maalimine mul emotsioone väljendada ning samuti on see hea viis lõõgastumiseks.

 

Grimmikooli eksamitööd. Vasakul: The Revenant – Hugh Glass (habe ja vuntsid on Rosanna tehtud), foto autor Janika Olup; paremal: Zombie (Rosanna tehtud on mask ja parukas), foto autor Rosanna Arba.

Oled õppinud nii Grimmikoolis, käinud koolitustel kui ka arendanud end omal käel. Kuidas võrdleksid erinevaid õppimis- või enesetäiendamisviise, millega kokku puutunud oled? 

Soov õppida grimmikunstnikuks tekkis mul gümnaasiumi viimasel aastal. Selle eesmärgi ma endale seadsin ja ka saavutasin. Kuid nagu iga uue ametiga, ei õpi sa kõike selgeks ühe kooli, aasta või kursusega. Õppimine jätkub ka peale kooli lõpetamist, seetõttu õpin jätkuvalt juurde.

Tõsi on see, et sain kätte Grimmikooli tunnistuse ja kutsetunnistuse, aga koolist sain ma ainult  baasteadmised. Neile tuginedes hakkasin pärast kooli iseseisvalt tegutsema. Reaalseid kogemusi hakkasin saama tööd tehes. 

Selleks, et saada töös nii heaks kui võimalik, võtsin juurde nii kooli ajal, kui ka pärast kooli lisakursuseid, mis olid seotud jumestamisega ja soengute tegemisega. Need koolitused on kahtlemata väga kasuks tulnud, et osata klientide soove täita. 

Kuna jumestamise ja grimmikunsti õppimine algas iseseisvalt, siis olen väga palju märganud erinevust selles, kas õpid omal käel internetile ja raamatutele tuginedes või  kas õpid aastatepikkuse kogemusega ekspertide käe all. Mõlemal õppimise viisil on omad eelised ja puudused.

Isiklikult soovitan käia ka koolis või koolitustel. Põhjuseks toon välja asjaolu, et õpetajate abil saavad selgeks õiged tehnikad, mille abil saab hiljem ise ennast iseseisvalt edasi arendada või luua õigetele tehnikatele tuginedes omaenda stiil. Samuti märkab koos juhendajaga õppides rohkem olulisi nüansse, mida sa teed õigesti või valesti. Selle põhjal oskavad juhendajad sind suunata paremate ja lihtsamate moodusteni, et saaksid saavutada soovitud tulemuse.

Kuidas jõudsid grimmi ja üleüldse jumestuse juurde? 

Ilujumestus on olnud mu elus juba väga noorest east. Tegelesin iluvõimlemisega ligi kümme aastat, kuni sain neliteist. Viimastel aastatel kasutasime rühmaga võistlustel jumestust, et välimused oleksid esinedes sarnased ja efektiivsemad. Nendest kogemustest sain endale põhiteadmised meikimisest, kuid tol ajal ei oleks arvanud ega uskunud, et jumestamine saab minu elukutseks.

Grimmikunstiga puutusin kokku esmakordselt 16-aastaselt, kui hakkasin uudishimust netiõpetuste järgi katsetama Halloween’i jaoks grimme. Soetasin odavad materjalid, mis sobisid algajale, ning nendega katsetamisest tärkas minus armastus grimmi vastu. Kuna eelnevalt meeldis ja ka praegugi meeldib mulle kõik, mis on seotud horror’i ja õudusfilmidega, siis grimmikunsti avastamine oli minu jaoks kui saatuse poolt määratud. Kui hakkasin õppima ja katsetama erinevaid viise ja tehnikaid, siis enamasti ammutasingi inspiratsiooni kas filmidest/sarjadest või sotsiaalmeediast teiste kunstnike töödest.

Grimmi- ja jumestuskunsti avastamine on mulle ainult positiivselt mõjunud. Tänu sellele olen saanud aastate jooksul seada endale arendavaid eesmärke, mille tulemusena olen saanud muuta hobi oma tööks.  

Mis on sinu meelest parimad veebilehed ning sotsiaalmeediaplatvormid  inspiratsiooni saamiseks ja/või õppimiseks?

Kõige olulisemateks inspiratsiooniallikateks võin julgelt pidada Instagrami ja Youtube’i. Instagramis leidub tuhandeid kontosid kõigist valdkondadest, mida saab jälgida just selle eesmärgiga, et oma mõttemaailma ja väljavaateid laiendada. Kontodelt leiab väga palju pilte ja videoid, mis panevad tahtma katsetada uusi asju või annavad just hoogu juurde enda ideede arendamisele.

Youtube on suurepärane keskkond õppevideote leidmiseks. See leht sisaldab tänapäeval õpetusi kõige kohta, mida hing vaid ihaldada võib. Kui ei leidu konkreetset õpetust, siis saab vähemalt kindla peale erinevaid näpunäiteid, mida oma tegevuses rakendada.

Mis on vabakutselise töö plussid ja miinused?

Usun, et paljud, kes töötavad vabakutselisena mingil alal, tunnevad aega-ajalt erinevaid tõuse ja mõõnasid. Olen leidnud, et selline eluviis on tegelikkuses väga põnev, kuna aastate jooksul satub ette mitmeid väljakutseid, mis kujundavad sinust omapärase ja kogenud inimese.

+ Suureks eeliseks vabakutselise elustiili juures on vaba graafik. Sul on võimalus luua selline graafik, nagu sulle endale sobib vastavalt sellele, kui tihti või harva soovid tööd teha. Saad võtta vastu just nii keerukaid või lihtsaid töid, nagu soovid. Kuid sellega ei tasu minna liiga mugavaks ja tasub siiski võtta vastu uusi ja põnevaid väljakutseid, mis aitavad arengule kaasa.

+ Vaheldusrikas eluviis. Enamik tööotsi tuleb pakkumistena erinevatelt isikutelt või firmadelt, kes soovivad tellida meigiteenust erakliendina või projektide jaoks ning üldjuhul samasugust tööpäeva ei esine kunagi. Kliendid ja üritused on juba ise erinevad ning kogemused, mis nendega kaasnevad, on samuti eriilmelised.

– Tööde leidmine on vahel keerukas. Kui ei ole hooaeg, mil toimuksid mitmed üritused, peod või sündmused, mille jaoks tellitakse meiki või grimmi, siis võib olla töö osas kerge põud. Nendel momentidel, kui jumestustööde nõudlus ei ole piisavalt suur, tuleks ikkagi end sotsiaalmeedias nähtaval hoida ning igal võimalusel ennast välja pakkuda.

– Üheks suurimaks miinuseks on ebastabiilne sissetulek. Kunagi ei tea, milline võib tulla järgmise kuu klientuur ning kas või kui palju sind kutsutakse projektidele.

 

Mis on su eesmärgid ja unistused? Mida tahaksid kindlasti saavutada? 

Unistuste peale olen tihti mõelnud, kuid pole siiani suutnud endale tekitada kindlat suurejoonelist unistust. Minu ainus suurim unistus on alati olnud saada õnnelikuks ja püsida õnnelik. Selle nimel töötan ma pidevalt. Üldjuhul leian õnne läbi eesmärkide saavutamise. Eesmärgid ongi minu jaoks nagu väikesed unistused. Näiteks kui olen avastanud, et soovin saavutada mõne kindla unistuse ehk eesmärgi, siis pean eelnevalt läbi töötama paar teist etappi, et selle unistuseni jõuda.

Etappide läbimine võib vahel kujuneda keerukaks, kuid kui olen ülesannetega hakkama saanud, siis on tunne fantastiline. Iga katsumuse ületamine on alati olnud seda väärt. Samuti need kogemused ja teadmised, mida oma teekonnal saanud olen, on nagu pusletükid, mis aitavadki moodustada unistuste elu.

Nooruse tõttu ei ole ma ka avastanud kõiki võimalusi, mis maailmal pakkuda on. Iga aastaga olen juurde leidnud uusi ja huvitavaid tegevusi, millega tahaksin ka ise mingil määral tegeleda. Selle tõttu on ka raske seada endale ühte kindlat suurt unistust. Tänapäeval on piiramatult palju häid viise enda arendamiseks.

Mida sulle veel teha meeldib peale ilu- ja kunstivaldkonnas tegutsemise?

Armastan väga sportimist ja tantsimist. Leian, et kõige parem viis stressist ja kogunenud pingetest vabanemiseks on just korralik treenimine või tantsimine, mille abil saab enda emotsioone välja elada. Isiklikult naudin akrobaatilisemaid treeninguid, kuna pidevale seisvale tööle vahelduseks on hea keha venitada ja energia voolama panna. 

Akrobaatika ja venitamisega saan arendada keha painduvust ja graatsilisust, kuid samal ajal ka jõudu ja vastupidavust. Töötan pidevalt selle nimel, et leida tasakaal töö ja trenni vahel.

Enne meigitöösse süvenemist pakkus mulle rohkelt huvi fotograafia. Põhiteadmiste kättesaamiseks läbisin ka kaks fotograafia kursust, mis olid mulle suureks abiks, et tegutseda edasi iseseisvalt. Grimmimaailmas tegutsedes olen oma fotograafia-alaseid teadmisi rakendanud meigitööde pildistamisel. Esimeste grimmitööde pildid tegin peegelkaameraga katsetades ja oma stiili avastades.

Hobikorras tegelesin paar aastat tagasi ka muusikaga. Olen õppinud kitarrimängu, mis on  mulle siiani väga südamelähedane, kuid viimastel aastatel ei ole ma sellega kuigi tihti tegelenud. Muusika üleüldiselt on olnud ka suur osa mu elust kogu aeg ja igal moel, seetõttu loodan, et saan siiski muusika tegelemisega tagasi järje peale.

Too välja mõni inspireeriv moto või tsitaat, mis sind innustab. 

Minuga on aastaid kaasas käinud lause do what you love, love what you do (tee, mida  armastad ja armasta seda, mida teed). Olen juba noorest east teadnud, et tulevikus tahan kindlasti omada ametit, mida ma tõeliselt naudin. Selle nimel olen alati olnud valmis töötama ja end pidevalt arendama, et jõuda selle eesmärgini, kuna selles peitub ka suur osa õnnelikkusest.

Antud tsitaat võib paljude jaoks suhteliselt klišeelikult mõjuda. Isegi mind on see lause vahel pigem naerma pannud ning teiste töökaaslastega oleme selle üle nalja visanud, kuid reaalsuses on tsitaadi põhimõte siiski väga motiveeriv.

Kes on su eeskujud ja mida oled neilt õppinud? 

Rohkelt on mind inspireerinud  USA jumestaja-grimmikunstnik Lauren Mychal, keda tuntakse rohkem Youtube’i keskkonnas ilutegijana ning hüüdnime Mykie järgi. Tema Youtube’i kanali Glam&Gore avastasin 2016. aastal, kui otsisin grimmikunsti kohta infot ja inspiratsiooni.

Minu kõige esimesed terviklikud grimmikunsti-tööd valmisid just nimelt tema õpetlike videote järgi. Õppisin Mykie’lt palju erinevate tehnikate ja materjalide kohta, millega oli võimalik luua erinevaid efekte või luua terviklikke töid. Kuni tänase päevani kasutan tihti just samu tehnikaid, mida õppisin temalt juba alguses.

Kui grimmikunsti rohkem süvenesin, siis avastasin endale juurde kaks äärmiselt andekat meigikunstnikku, kelleks on Vincent Van Dyke ja Ve Neill. Nende kahe kunstniku tööd andsid mulle aimu, kuhu tahaksin ka ise oma töödega jõuda.

Eriti inspireerivad mind Vincent Van Dyke’i tööde eriefektid. Tema looming on väga elutruu ning vahel isegi petab täielikult ära, et tegu pole reaalsete objektidega. Just sellisele tasemele sooviksin ka ise jõuda ning seetõttu hoian end kursis oma lemmikkunstnike tegemistega, kelle tööde tõttu olen grimmikunsti armastama hakanud.

Kus saab sinu tegemisi ja loomingut sotsiaalmeedias jälgida?

Minu jumestus- ja grimmikunsti töid saab jälgida nii Instagramis kui ka Facebookis.

Instagram: @rosannamakeup

Facebook: Makeup by Rosanna A.
https://www.facebook.com/makeupbyRosannaA/

Minu personaalne Instagrami konto on @rosanna.arba. Seal postitan ka oma vabaaja tegevustest ning muust huvitavast.

Intervjueerija Helena Karu 

Instagram online-kaltsukana

Instagram online-kaltsukana

Üha populaarsemaks muutub läbi erinevate sotsiaalmeedia kanalite riiete ost ja müük. Mida rohkem väldime ebaeetilise tootlusega riietepoode ja ostame neid second hand poodidest, seda rohkem vähendame oma ökoloogilist jalajälge. Vastavalt olukorrale eelistame siiski hetkel ostlemist internetipoodides poes käimisele ning selleks on loodud erinevad platvormid. 

Nendeks on näiteks Depop, eBay ja Etsy ning Eestis hiljuti lisandunud Basaar äpp. Nimetatud rakendustest populaarseim on Depop ning seda just sellepärast, et seda on kõige mugavam ja lihtsam kasutada. Depop’is müümiseks on vaja luua PayPal kasutaja, mis vastutab rakenduses tehtud maksete eest nii, et müüja ei pea kartma pettust. Kuna eelnimetatud rakendused võtavad igalt ostult teenustasu, kasutatakse selleks ka Instagrami. Seal on müüjatel vabadus ise valida, kuidas toimub toodete kätteandmine ja kui palju nad oma toodete eest raha soovivad saada. Paljud Instagrami müüjad teevad erinevaid pakkumisi ja allahindlusi ning edukamad korraldavad ostlejate vahel giveaway’sid. 

Miks on Instagrami kaltsukad nii populaarsed? Müüjad ja ostjad Instagramis on enamasti kõik noored, ehk neil on mugav üksteise käest riideid osta. Sellest on saanud juba väga kokkuhoidev kommuun ja tänu sellele tekib riideid ostes sama tunne, nagu ostaks neid oma sõbrannadelt. Müüjad toetavad üksteist ja keevat konkurenti sel platvormil paista ei ole. Samuti pole ka väga formaalset müüja ja kliendi vahelist suhet, omavaheline suhtluski toimub peaaegu sõprustasandil.

Oma riiete müümisel kodust on väga oluline roll tootefotodel, mida ilusam pilt, seda paremini tõmbab ostuhuviliste tähelepanu. Väga suvaliste piltidega on võimalik muuta riided vähem atraktiivseks ja selle vältimiseks on kasulik natuke pingutada. Parim valik piltide tegemiseks oleks kasutada kaamerat, aga väga hästi sobivad ka hea valguse käes tehtud telefonipildid. Ja võimalusel ikka taga-, mitte esikaameraga. Kõige parema kvaliteediga pilte saab teha naturaalse päikesevalgusega. Pilvisel päeval piltide tegemiseks läheks juba vaja kaamerat, sest tuhmi valgustusega ei tööta telefoni kaamera värvidega samamoodi, kui hästi valgustatud ruumis. Kvaliteetne valgus on oluline selleks, et pildilt paistaks eseme tekstuur ja täpne värv. Kuna tegemist on kasutatud riiete müügiga, on oluline, et piltidel oleks näha ka võimalikud plekid või defektid.

Muidugi müüvad paremini riided, mis on pildistatud inimese seljas, mitte lihtsalt riidepuu peal rippumas. Kasulik on teha pigem palju erinevaid pilte erinevate nurkade alt ja poosidega. 

Kuigi tootepiltide juures on kõige olulisem nende praktilisus, annab neile väga palju juurde nende esteetika. Populaarsemate müüjate puhul märkame, et pildid on näiteks kõik tehtud täiesti valge seina ees, või on taustaks taimed ja muud taolised elemendid. Kindla pildistiiliga tekib müügikontol feed, nagu füüsilistes poodideski on oma kujundusstiil. 

10 põhjust miks kodulehtede tegemise oskus on tulevikuoskus

10 põhjust miks kodulehtede tegemise oskus on tulevikuoskus

Olen turunduse valdkonna töötanud rohkem kui 15 aastat ning kõige väärtuslikumaks oskuseks pean kodulehtede valmistamise oskust. Loomulikult arvan vajalikuks ka reklaammaterjalide kujundamise, turundustekstide kirjutamise või reklaamikanalite analüüsimise oskust.

Siiski, kui peaksin täna nullist alustama, õpiksin esimese asjana ära kodulehtede tegemise. 

Miks ma arvan, et kodulehtede tegemise oskus on tulevikuoskus?

Puhtalt enda kogemusele tuginedes võin leida vähemalt kümme põhjust. Arvan et see nimekiri läheks veelgi pikemaks, kui lisada siia ka teiste inimeste kogemused.

Kodulehe tegemise oskus on universaalne. Seda saad rakendada peale ettevõtluse ka teistes valdkondades. Näiteks CV tegemine, portfoolio loomine, ideede visualiseerimine ja esitlemine. Kokkuvõttes aitab see oskus kaasa kommunikeerimisele veebis, mis on vaieldamatult üks suurimaid vajadusi täna ja ka homme.

Võidad nii ajas ja kui ka närvikulus. See kõlab ehk uskumatult, et kuidas ise tehes on võimalik ajas võita? Väga lihtne! Olen olnud olukorras, kus kommunikatsioon teenusepakkujaga on võtnud päevi, et lõpuks mõned lihtsamad muudatused kodulehel sisse viia. Mõnikord ei tea isegi täpselt mida tahad või mis võimalusi üldse saadaval on. Mõnikord on teenusepakkuja lihtsalt nii hõivatud, et saaks kohe reageerida. Igal juhul tähendab see närvikulu ja vahepeal võib turundamise isu ära minna.

Kodulehtede tegemise oskus annab võimaluse enda idee selgemaks mõelda. Veebi ehitamise protsessis mõtled enda jaoks rohkem läbi. Näed kuidas tekst või pilt omavahel kokku mängivad ning seeläbi võivad tekkida täiesti uued mõtted, mis lõpuks käiku lähevad.

Pidev vajadus enda veebi edasi arendada. Koduleht on nagu Tallinna linn, mis ei saa kunagi valmis. Kui oskad ise veebi teha, saad iga kell vajalikke muudatusi testida ning neid ellu viia. Nii ei pea sa maksma sadu eurosid kellelegi, kes ainult lühiajalist abi pakub.

Minu jaoks võibolla kõige olulisem põhjus on sõltumatus. Ausalt öeldes, mulle väga ei meeldi oodata. Eriti kui on tegemist asjadega, mis juba eile tehtud pidid olema. Kodulehti ise tehes saan iga kell teha vajalikud muudatused ja mõjutada tulemusi kiiremini.

Võimalus tellida vabakutselistelt arendajatelt tükiti abi. Kindlasti tuleb ette asju, millega Sa ise hakkama ei saa, selleks on olemas Eestis vabakutseliste arendajate Facebooki grupp kus saab abi asjadega, millega ise hakkama ei saa.

Saad kasutada enda turunduseelarvet targemini. Miks mitte panustada raha hoopis reklaami? Muidugi alles siis, kui oled kindel, et koduleht on turunduslikult läbimõeldud ning ei hülga klikke, mis reklaamirahaga lehele toodi. Kodulehe valmis tegemine on üks asi, teine asi on sinna liikluse saamine. Vot just see viimane võib osutuda tõsiseks väljakutseks!

Kodulehe tegemine on lihtsam, kui oskad arvata. Tänapäeval on valmislahendused, drag and drop meetod ning palju muud, mis teeb kodulehtede tegemise väga mugavaks ja lihtsaks. Koodi tundma ei pea.

Veebilehtede tegemine on lõbus, sest näed kohe tulemust. Põllumehelt nõutakse kannatlikust, enne kui ta esimese tulemusi nägema hakkab. Kodulehe võid püsti panna ühe päevaga ja õhtul sõprade ees sellega uhkeldada.

Säästad reklaamiraha. Olgem ausad, ei ole ühtegi mõistlikku põhjust, miks sa peaksid suunama potentsiaalsed kliendid veebilehele, kus ta järgmise kolme sekundi jooksul lahkub. Reklaamiraha on läinud, aga klienti ei tulnud. Enne kui panustad reklaamirahale, tee palun enda veeb korda!

Kokkuvõttes soovitan, võta see aeg ja tee endale kodulehtede tegemine selgeks. Selleks võib kuluda vaid mõni päev, kui olulisemad asjad on selged ning saad edaspidi tasapisi ennast täiendada. Usu, see oskus tasub end üsna pea mitmekordselt ära!

Lõpetuseks üks hea uudis. Olen loonud privaatse Facebooki grupi, kuhu postitan TASUTA e-koolitusi, mis aitavad Sul turunduslikult toimiva kodulehega algust teha. Tutvu infoga ja saa osa tasuta e-koolitustest: https://prouaekspert.ee/kodulehtede-ja-kampaaniate-tegemine/

Mingeid kohustus sellega ei kaasne, tegu on testkoolitustega, seetõttu kogu kraam on piiratud aeg tasuta saadaval!

Loodan, et suutsin Sind veenda ühes vajalikus tulevikuoskuses ning võtad aja ning teed endale selle lihtsa asja selgeks.

Autor:  Marika Juusu alias  Proua Ekspert

 

Fitnessblogijast suunamudija Karin Larven

Fitnessblogijast suunamudija Karin Larven

Karin Larven on noor fitnessblogijast suunamudija, kes teeb YouTube platvormile enamasti trenni videosid. Karini kanalil on üle seitsmetuhande tellija, kellega ta oma videoid jagab.

Miks hakkasid YouTube platvormile sisu looma? Kuidas tuli see mõte? Blogi pidamise peale pole mõelnud või südamelähedane on siiski videode tegemine?

Tegin alguses Instagrami lühikesi trennivideoid ja tahtsin end rohkem proovile panna. Blogi kindlasti ei soovi kunagi pidama hakata.

Kas sinu jaoks on sisu loomine pigem töö või hobi?

Pigem hobi, aga samas hoian end üsna kohusetundlikult järjel, et kunagi videote vahele suurt pausi ei jääks.

Kas Sa teed trenni pigem enda heaolu pärast või on selleks muu põhjus?

Enda heaolu ja enesekindluse säilitamiseks. Kui ma trenni ei teeks, siis ma ei tunneks end füüsiliselt hästi ja see omakorda muudaks mind õnnetuks.

Kuidas suhtud sellesse, et ei saa jõusaali, vaid pead tegema kodus trenni?

Alguses olin üsna murelik aga aeg on näidanud, et hea tahtmise korral saab kodus ka väga tõhusa trenni tehtud. Hetkel saan hakkama aga pikas perspektiivis tahaksin ikkagi jõusaali naasta.

Kaua oled juba jõusaali treeningutega teinud?

Umbes 7 aastat


Kas oled tundnud motivatsiooni kadumist. Et sulle aitab nii YouTubest kui ka trennist?

Motivatsioon on väga ajutine nähtus igas elu valdkonnas ja ainult sellele toetudes ei saaks midagi tehtud. Pigem toetun distsipliinile ja oma kaugetele eesmärkidele. Valikut “mitte teha” trenni minu jaoks ei ole. Kui Youtube minu elu halvasti mõjutama hakkab või loominguliselt mulle enam midagi ei anna, siis saan alati selle tegemise ära lõpetada.

Millised on kodus treenimise head ja halvad küljed?

Head küljed – kiire, efektiivne ja lähedal.
Halvad – pole piisavalt vahendeid või masinaid, et iga lihasgruppi maksimaalselt treenida.

Mida soovitad nii algajale sisuloojale ja trenni hundile?

Algajale sisuloojale soovitan järjepidevust, mis viib sihile. Esimesed videod ei too kohe tuhandeid jälgijaid. Huvi ja kirge peab olema kindlasti rohkem kui kuulsusejanu.

Algajale trennihundile soovitan, et alusta aeglaselt ja mõistlikult. Pole mõtet kohe 5x nädalas treenima hakata ja kolme nädala pärast loobuda. Pigem vali jätkusuutlik 1-2x nädalas, mida suudad pikalt säilitada. See toob aastatega palju suuremaid tulemusi kui nädal hullult ülerabelemist.

Kas sa valid koostöid, mida firmad/brändid sulle pakuvad?

Jah, valin ise. Enamikele, ca 90% koostöödest ütlen ära. Kui ma ise seda toodet ei ostaks, siis ma ei soovi seda ka tasuta saada või reklaamida.

Kuidas ära tunda häid koostöid?

Meeldiv ja täpne suhtlus brändi esindajatega. Kiire tagasiside ja juhendid brändi poolt. Hea toode ning tootetutvustus. Selged reeglid mida pakutakse ja mida vastu oodatakse. Toote sobivus minu elustiili ja maitsega. Toote sobivus minu kanali ja konto sisuga.

 

Jälgi Karini ettevõtmisi ja tegemisi:
Youtubes
Instagramis

Intervjueeris Maret Kaldmäe
Toimetas Kerli Mark

Johandra-Lisett blogimisest: “Kui on hea sisu, siis vanus ei loe…”

Johandra-Lisett blogimisest: “Kui on hea sisu, siis vanus ei loe…”

Kohtusime Johandra-Lisettiga Tallinna Kaubamajas, ta jäi mulle kohe silma erilise stiilse seljakoti ja lahkete suurte silmadega. Olles varem teda näinud üksnes piltide pealt, ei olnud mul siiski raske teda ära tunda. Ta mõjus täpselt nii loomulikult, avatult ja siiralt, nagu mul temast ettekujutus oli.

 

Kirjelda ennast kolme sõnaga.

Töökas, abivalmis, hooliv.

 

Millal alustasid blogimisega?

Alustasin blogimisega veidi rohkem kui kaks aastat tagasi, olin siis umbes 13-aastane. Alguses olin eelarvamusega, et nii noort keegi ei kuula, ja postitasin õe nime alt. Hiljem mõistsin, et kui on hea sisu, siis vanus ei loe, ning jätkasin enda nime alt.

 

Miks sa blogima hakkasid?

Kui olin noorem, siis noriti mind välimuse pärast ja kritiseeriti, et olen liiga paks. See kõik läks väga hinge. Hakkasin vähem sööma ja selle tagajärjel hakkasid ka kilod kaduma. Alguses oli kõik hästi, kuid hiljem tekkisid mul alatoitumisest nõrkusehood, tervis halvenes. Sain aru, et niimoodi jätkata ei saa ning hakkasin õppima, kuidas tervislikumalt toituda. Tundsin, et ei taha, et keegi teine peaks sama asja läbi elama, mistõttu alustasin blogimisega, et enda kogemusi jagada.

 

Kuidas leidsid julguse oma elu avalikult jagama hakata?

Alguses oli ikka veidi hirmus, olin negatiivsete kommentaaride suhtes tundlikum, aga tänu pere toetusele jätkasin. Nüüd on enesekindlus nii palju kasvanud, et negatiivsed kommentaarid mulle enam ei mõju. Saan aru, et nende taga võib olla lihtsalt kadedus.

 

 

Mida tehes unustad ümbritseva?

Näiteks jõusaalis olles. Seal mõtlen raskuste peale ja tahan ainult head trenni teha. Mul on väga kokkuhoidev pere, naudin nendega koos olemist ja meie ühiseid sööminguid, mil paneme telefonid käest ja keskendume lihtsalt üksteisele. Samuti unustan ümbritseva hetkedel, mil olen koos oma kallima või sõpradega.

 

Milline näeb välja sinu koolipäev?

Ärkan kell 6.45, pesen ja panen riidesse. Siis lähen tegema putru, mis on muutunud minu hommikuseks rituaaliks. Lisan pudrule eri lisandeid, nii nagu parasjagu soovi on. Võib ka juhtuda, et söön ühte ja sama putru paar kuud järjest, ainult vahetan lisandeid, milleks kasutan näiteks marju, banaani ja maapähklivõid. Puder hoiab kõhu koolipäeva jooksul piisavalt täis. Pudru kõrvale joon alati kohvi, mis mulle tohutult meeldib. Kooli lähen kella kaheksaks ja olen seal umbes kolmeni. Lõuna võtan alati ise kaasa: teen toidu tavaliselt juba pühapäeval valmis, pakin karpidesse, külmkappi. Sealt siis võtan igal hommikul.

Mulle meeldib süüa teha, valmistan tavaliselt õhtuti kogu perele toitu. Hommiku- ja lõunasöögid sööme eraldi, aga õhtuti tavaliselt koos. Tavaliselt lähen kell 19 või 20 trenni, peale seda koju magama. Varem oli päevakava kindlam, keskendusin trennile, nüüd aga püüan leida rohkem aega ka lähedastega koos olemiseks.

 

Kes või mis on sinu vaenlased?

Hmm… Mina ise vist. Keelan end ja nõuan endalt liiga palju. Olen maksimalist, teen väga korralikult või üldse mitte.

 

Mida kõige rohkem kardad?

Kõige rohkem ehk sõprade ja lähedaste kaotamist. Ma ei ole üldse materiaalne inimene, minu poolest kadugu rahakott või telefon, aga näiteks kui mõni hea sõbranna kaob ja me enam ei suhtle, siis see läheb hinge.

 

Mis on need asjad, mida kindlasti tahad elu jooksul teha?

Ma tahan reisida. Tahan avastada, inimesi aidata. Soovin jätta maha märgi, et tulevikus teataks, kes ma olin. Annan endast parima, et inimesed tunneksid end enesekindlalt ning oleksid terved.

 

Mis sul kotis on?

Koolipäeval on õpikud, telefon ja joogipudel. Koolilõuna on eraldi külmakotis. Mulle meeldib, kui seljakotil on palju sahtleid ja saan kõik asjad ära organiseerida. Samas kui lähen näiteks ühepäevasele reisile, võtan kaasa arvuti, laadijad, akupanga, batoonikesed, vajalikud riided ja telefoni. Hea, kui on kompaktne ja suurem kott, kuhu kõik asjad korraga ära mahuvad.

 

Foto: Kadri Tiganik

 

Mis on viimane ese, mille soetasid?

Bobby vargakindel kott, mille sain algavaks kooliaastaks Kaubamaja lasteosakonnast. Mulle meeldib selle koti välimus, beebiroosa on mu lemmikvärv. Välimus on minu jaoks tähtis, see loob emotsiooni. Kotil on nii palju erinevaid funktsioone, näiteks sangal on kaarditasku, helkurid on nähtaval igas suunas ja väga mugav ning kerge kanda. Mis kõige ägedam, kotis sees on ka välise laadimise USB pesa.

 

Mis on sinu unistus?

Tahan blogimisega jätkata aastaid. Näen, mida olen saavutanud kahe aastaga, ja tahan teada, mida on võimalik saavutada viie aastaga. Tahan blogiga inimesi aidata. Kindlasti tahan minna ülikooli. Täpselt veel ei tea, kas õppida juurat või psühholoogiat.

 

Foto: Kadri Tiganik

 

Johandra-Lisett võitis 2018. aasta parima noorteblogi tiitli. Kahtlemata on ta selle tiitli vääriline, sest soovib läbi blogi aidata neid, kes tahavad end enesekindlamalt tunda.

 

Johandra nõuandeid saad jälgida Instagramis @jl.fitfood ja blogis http://jlfitfood.blogspot.com.

 

Lugu on avaldatud YU sisuturundusplatvormi kaudu, kus noored saavad luua oma lemmikbrändidele põnevat sisu, kas tekstide, fotode või video näol. Lugu, mis pakub lugejale väärtust, samal ajal teenides ka tellija turunduslikke eesmärke.

Youtube’i-võlurid

Youtube’i-võlurid

Tänapäeval on juutuuberiks olemine noorte seas väga populaarne. Eestis ja üleüldse maailmas on väga palju neid, kelle jaoks on see hobi või elustiil. Kui alguses vaadatakse Youtube’ist teiste videoid, siis hiljem soovitakse inspiratsiooni saanuna juba ise sisu luua.Youtube on tuhandete võimaluste maa. Kõigist, kel on vähegi pealehakkamist ja järjepidevust, võib saada juutuuber. Edukuse määrab see, kas ta suudab vaatajaid millegagi köita. Head ideed ja põnev teostus lahutavad hästi meelt ja tõmbavad vaatajaid ligi. Kuulsad juutuuberid teavad seda ja pingutavad jälgijate nimel kõvasti. Seepärast jääbki nende videoid ja vloge vaadates tihti mulje, et nad elavad unistuste elu, mis on täis kaasakiskuvaid seiklusi ja imelisi inimesi. Aga kui palju on videotes ja vlogides päriselu? Kas juutuuberite elu ongi selline, nagu Youtube’ist paistab?

Foto allikas rawpixel.com

Juutuubereid on väga erinevaid. Mõni näitab oma igapäevaseid tegemisi (nt kanal Meie Käopesa), teine aga teeb videoid ja vloge peamiselt oma hobist (nt Johannes Lilover). Kindlasti on ka neid, kes elavad Youtube’is täiesti väljamõeldud elu. Kas ja kui palju juutuuber oma videotes oma päriselu näitab, sõltub sellest, mis eesmärki tema kanal teenib, milline on kanali kontseptsioon. Üks on aga kindel — näidatakse vaid seda, mida vaatajatega jagada tahetakse. Kõik muu jääb ekraanilt välja. Seepärast ei maksa väga kurvastada, kui enda elu tundub juutuuberite oma kõrval natuke igav. Tegelikkuses pole juutuuberite endigi päevad alati algusest otsani põnevust ja nalja täis, vaid hea video või vlogi jaoks mõeldakse midagi välja, tekitatakse meelihaaravaid olukordi ja sündmusi, et oma kanalile huvitavamat sisu saada. Aga kas seda tehakse ainult põnevuse ja vaataja tähelepanu võitmise nimel?

Tihti ehitatakse sotsiaalmeediasse imetlusväärne elu just seepärast, et iseend selle najal paremini tunda. Põgenetakse argihalluse ja murede eest. Fännidega suhtlemine tekitab parema enesetunde. Palju häid sõnu tõstavad tuju ja annavad motivatsiooni tuua enda ja teiste ellu värve juurde!

Foto autor Christian Fregnan

Tõde on, et mitte kellegi elu pole täpselt selline, nagu ta seda oma Youtube’i kanalis paistab laseb. Halba tavaliselt avalikult ei jagata. Naerusuine juutuuber võib vahel vägagi kurvatoonilist elu elada. Kindlasti on kõigil ka isiklik elu, millest vaatajad midagi ei tea.

Youtube on illusioonide kaleidoskoop. Me näeme sealt inimeste eludest killukesi, mis videotesse kokkupanduna moodustavad küll imelisi mustreid, kuid kus tõde jääb ainult aimatavaks või sootuks varjatuks.

Foto autor Johannes Lilover

Autor Ingriin Tamuri
Toimetaja Kadri Toomsalu

Blogi või vlog — kuidas valida endale sobiv?

Blogi või vlog — kuidas valida endale sobiv?

Viimasel ajal on nii blogimine kui ka vlogimine üha populaarsemaks muutunud. Inimestele on juba ammusest ajast meeldinud rääkida sellest, kuidas päev möödus ja mida põnevat tehti.

Tuntumad blogijad ja vlogijad saavad selle eest ka tasu, mis võibki olla üks nende suurimaid tuluallikaid. Raha saadakse tavaliselt oma blogis või vlogis mõne firma tooteid promodes.

Mis on aga nende vahe ja kuidas valida endale sobivam?

 

Mis on blogimise ja vlogimise vahe?

Blogi on eriti Y-generatsioonile tuttavam vorm — inimene teeb endale blogi netilehekülje kujul ning kirjutab seal, midapõnevat on ta korda saatnud, tavaliselt kas päeva või nädala kaupa.

Vlogimine seevastu on uuem viis päeva kirjeldamiseks. Vlogijad filmivad ennast ja oma tegevusi päeva või nädala jooksul ja postitavad video siis Youtube’i.

 

Blogimise plussid ja miinused

Üks suurimaid plusse blogimise juures on see, blogi tegemine on väga lihtne. Tavaliselt pole blogi alustamise jaoks vaja ka raha, kui kasutada platvorme nagu WordPress, Blogger, Tumblr või Pen.io. Blogimiseks pole ka kallist varustust vaja, piisab arvutist ja internetiühendusest. Blogimine sobib sulle, kui oskad kirjutades hästi oma tundeid väljendada.

Blogimisel on ka miinuseid. Üks raskemaid asju blogi pidamise juures on regulaarselt lugusid avaldada. Kui postitused ilmuvad liiga harva ja on ebahuvitavad, kaotad sa arvatavasti lugejaid ja blogil ei lähe hästi. Blogijana peaksid suutma isegi lihtsalt oma päeva kirjeldades lugejatele huvi pakkuvaid teemasid leida.

Vlogimise plussid ja miinused

Hea vlogi tegemine pole just eriti keerukas, kui sul on hea kaamera ja Youtube’i kasutaja.

Vlogimine ei vaja head kirjaoskust, videos saad oma tundeid verbaalselt väljendada. Nii kaua kuni vlogid on huvitavatel teemadel, mis vaatajaid ligi meelitavad, on kõik korras.

Samas peavad inimesed, kes vlogijaks soovivad hakata, mõtlema ka sellele, et vaja läheb head kaamerat. Et teha hea kvaliteediga vlogi, on vaja professionaalidele mõeldud kaamerat ja tarkvara. Kõik vajalik vlogimiseks võib olla üsna kulukas inimese jaoks, kes selles valdkonnas ise ametialaselt ei tegutse.

Samuti ei saa vlogi pärast avaldamist enam muuta. Blogipostitust saad sa pidevalt muuta, kuid vlogi peaksid sa enne maha võtma. Vlogide tegemine võtab ka kaua aega, tavaliselt peaks filmima terve päeva ja ka monteerimine on ajamahukas, võttes enamasti kaks kuni neli tundi.

Blogimine versus vlogimine: valik on sinu

Valiku pead tegema sina ise, sest tunned end kõige paremini. Mõlemal formaadil on oma plussid ja miinused, mis tuleks enne otsustamist läbi kaaluda. Kui oled hea kirjutaja, kuid inimestega rääkimine on sulle ebamugav, sobid sa blogijaks; kui sa aga pole sõnaosav kirjutaja ja rääkimine on sinu jaoks lihtsam, sobid vlogijaks.

Muidugi on võimalik korraga blogida ja vlogida, see tooks vaatajaid ja lugejaid suurel hulgal juurde, kuid selleks peaks olema palju vaba aega. Kindlasti on mõlemal juhul oluline meeles pidada, et kui midagi internetiavarusse üles paned, siis see sinna ka jääb ning peaksid juba eos kriitikaks valmis olema, sest leidub inimesi, kellele meeldib avalikult toriseda ja halvustada. Peaksid suutma kriitikat taluda isegi siis, kui kriitika on ebaadekvaatne.

 

Autor Marie Põdra
Toimetaja Piret Lepik