Algab armastatud festival Jazzkaar 2020

Algab armastatud festival Jazzkaar 2020

Juba sel reedel, loetud tundide pärast, vallutab jazzmuusika Telliskivi Loomelinnaku – algab 31. korda toimuv rahvusvaheline festival Jazzkaar. 9.-15. oktoobrini rõõmustavad publikut palavalt armastatud kodumaised artistid ja rahvusvahelised tähed. Suursündmuse avavad Kristjan Randalu ja Vaiko Eplik kontserdiga “Kooskõla lahkhelid”.

 

Seitsme päeva jooksul annavad kuuest riigist pärit muusikud 28 kontserti üle Eesti. Koos põhiprogrammi, tasuta kontsertide päevade ja Linnaruumiprojektiga toimub ligi 100 sündmust Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Viljandis.

 

Jazzkaare peaesineja on kaasaja üks säravamaid Ameerika jazzlauljaid Dee Dee Bridgewater, kelle viiskümmend aastat kestnud karjäär on jätnud sügava jälje vokaaljazzi arengusse. Elamusliku kontserdi pakub maailmaklassist Norra tandem – pop-jazz lauljatar Silje Nergaard koos silmapaistva jazzpianisti Espen Bergiga. Sügavaid elamusi pakub skandinaavia supergrupp Rymden, kelle muusika on ühtaegu nii atmosfääriline ja melanhoolne kui ka pingestatud ja virtuoosne. Publiku viib põhjamaisele rännakule Saksa helilooja ja pianist Niklas Paschburg sidudes muusikaliseks tervikuks klaveriminimalismi, klassika ja elektroonika.

 

Festivali avavad reedel, 9. oktoobril Kristjan Randalu ja Vaiko Eplik kontserdiga “Kooskõla lahkhelid”, millega tähistatakse 10 aasta möödumist esmakordsest muusikalisest kohtumisest ja albumi „Kooskõla“ väljaandmisest. Õhtu jätkub kvaliteetse jazzi lainel Fotografiska Tallinnas, kus Jason Hunter Group mängib haaravat originaalloomingut värskelt albumilt “From Afar”. Soul’i, suitsust r&b’d ja 70ndate maiguga diskot esitav noor soulidiiva Rita Ray jätkab muusikapidu Vabal Laval. Õhtu saab meeleoluka punkti Fotografiska Tallinnas, kus toimub festivali avapäeva jämm bassist Janno Trumpi eestvedamisel.

 

Jazzkaar on toetanud läbi aastate noori talente. Sel korral tähistavad ümmargusi tähtpäevi festivali kontsertidel Kadri Voorand ja Liisi Koikson. Kadril täitub 15 aastat Jazzkaare debüüdist. Kadri Voorand ja Mihkel Mälgand tähistavad seda sündmust eriprojektiga, kus mahedaid värve lisavad keelpillid. Liisi Koikson esitab aga 15 aastat tagasi ilmunud debüütalbumi “Väike järv” lugusid uues kuues ja ka üllatused ei jää tulemata.

 

Festivali lõpetab eepiline suurteos “Antarktika 200”, kus navigeerib helilooja Raun Juurikas üheks tervikuks purjelaev “Admiral Bellingshauseni” mereekspeditsioonil salvestatud Antarktika maastikuhääled ning elektroonika, jazzi ja klassikalised helid. Külmakõrbe olemust interpreteerivad helikeelde kolme riigi tunnustatud muusikud – Eesti jazzpianist, helilooja, arranžeerija ja muusikaprodutsent Raun Juurikas; Norra auhinnatud trompetist, vokalist ja helilooja Arve Henriksen; Šveitsi löökpillimängija Brian Quinn ning Veronika Portsmuthi Kooriakadeemia kammerkoor Veronika Portsmuthi juhatusel. Teose müstilised loodushääled on salvestanud polaarrändur Timo Palo, helikogemust täiendavad CJ Kase ebamaised visuaalid.

 

Lisaks põhikontsertidele jõuab muusika 5.-15. oktoobrini toimuva Linnaruumiprojekti vahendusel väljakutele, teatritesse, kohvikutesse, liiklusummikutesse jmt kohtadesse. Tallinlasi kostitatakse 10.-12. oktoobrini Telliskivis tasuta kontsertidega, jazzijuttude, plaadituru jt põnevate sündmustega, mis on kõigile osalejatele priid.

 

Jazzkaar 2020 artistid toovad 9.- 11. oktoobrini külakosti Tartusse ja Pärnusse. Ülikoolilinnas esinevad Norra populaarseim jazzvokalist Silje Nergaard pianist Espen Bergiga, laulja ja näitleja Hanna-Liina Võsa vahva perekontserdiga ja elektroonilist klaveriminimalismi viljelev Saksa pianist Niklas Paschburg, Pärnu kontserdimajas kõlab armastatud lauljatari Liisi Koiksoni imearmas “Väikese järve” muusika. Ammende Villas tutvustab rahvusvaheline trio Sooäär/Yaralyan/Ounaskari oma uut albumit “Goodbye July.”

 

Telliskivi Loomelinnak muutub kuuendat aastat järjest jazzimekaks, kus kontsertide kõrval saab külastada fotonäituseid ja kohvikuid, osta jazziplaate, kuulata kvaliteetset muusikat ning veeta vastutustundlikult aega sõpradega. Lisaks traditsiooniliseks kohtumispaigaks kujunenud Vabale Lavale võõrustab publikut fotokunstikeskuse Fotografiska Tallinn kontserdiruum, millest saab festivali ajaks Jazzkaare väike saal.

 

Festival Jazzkaar 2020 jälgib sündmuse läbiviimisel riiklikult kehtestatud nõudmisi ürituste korraldamiseks, juhendit “COVID-19 käitumisjuhend avalike ja kultuuriürituste korraldajatele ning kultuuriasutustele” ning koostöös Terviseametiga on läbimõeldud lisameetmed, et publikul, muusikutel ja korraldajatel oleks võimalikult turvaline sündmusel osaleda. Turvalise festivalikogemuse pakkumiseks töötas Jazzkaar välja ka “Turvalise festivali juhendi” külastajatele, muusikutele ja korraldajatele. Juhendist lähtutakse Jazzkaare ajal ning see saadeti enne sündmust kõigile elektrooniliselt pileti ostnud külastajatele, esinejatele ja korraldusmeeskonnale. Juhend külastajatele on leitav Jazzkaare kodulehelt.

 

31. Tallinna Rahvusvaheline Festival Jazzkaar toimub 9.-15. oktoobrini 2020 Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Viljandis ning 3. novembril Alexela Kontserdimajas. Programmiga tutvu festivali kodulehel. Hoidkem üksteist ja ilusat turvalist festivali meile kõigile!

 

Jazzkaare tegemistel hoia silma peal ka Facebookis ja Instagramis.

 

Põnevusromaanilik krüptoraharalli

Põnevusromaanilik krüptoraharalli

Maailma tuntuima krüptoraha bitcoini nime on tänaseks kuulnud praktiliselt igaüks. Kui paluda keskmisel eestlasel paari lausega kirjeldada, millega täpsemalt tegu, saame üldjuhul vastuseks kohmetu mõttepausi. „Midagi kallist ja kättesaamatut“, leiaks vast enamik. „Midagi väga tehnoloogilist ja keerulist“, vastaksid pärast pikemat mõtlemist kindlasti paljud. Täpselt nii ju tegelikult ongi! Olen enam kui kindel, et plokiahelate süsteemist, millele krüprokulla kaevandamine on üles ehitatud, ei saa enamik isegi kaudselt aru. 

Maikuu keskel toimus kolmandat korda bitcoini ajaloos märgilise tähtsusega sündmus, kui kaevandamisest saadavate bitcoinide hulk vähenes poole võrra. Formaalse loogika kohaselt oleks see krüptomaailma suursündmus pidanuks bitcoini hinna hetkega kahekordistama, kuid viimast ei juhtunud. Koroonakriisi algusest rohkem kui 150% väärtust kasvatanud krüptokuninga hind jõudis kümne tuhande dollari piirini hoopis nädal varem ja kukkus seejärel ootamatult tunniga 15%, kui Bitfinexi kõige edukam kaupleja ootamatult kadus. Suur vaal, kes oli bitcoini kommuunis tuntud jamesbondiliku numbrinimega Joe007 jättis 7. mail oma Twitteri kontole ka hüvastijätukirja. Konto kustutamise tõttu pole krüptomaailma salaagendi sõnum küll enam nähtav, kuid paljud tema jälgijad jõudsid teatest screenshot´i teha. Salapärane vaal kustutas oma andmed ka Bitfinex´i avalikust statistikast, mistõttu haihtus ka info selle kohta palju ta teeninud on, aga ka selle tänase kursiga rahalisse vääringusse ümberarvutatuna on summa pehmelt öeldes üüratu. 

Olen enam kui kindel, et paljud krüptoinvestorid soetasid pooldumise eel arvukalt bitcoine lootuses need nüüd poole kallimalt maha müüa. Tõsi, ajutise languse tegi kuulus krüptoraha vahepeal küll tagasi, aga suures plaanis võib seda pigem paigaltammumiseks pidada, sest nädal enne pooldumist oli hind sama. 

„Elu nagu Hollywood´i ulmefilmis“, vastaks paljud, kel krüptoraha teema võõras, kui nad minu ülevaate lugemisega on jõudnud eelmise lõigu lõppu. „Oled ikka kindel, et selle salaagent Joe007 taga peitus üks inimene, mitte mõni internetikelmustega tegelev IT kuttidest pande?“, uuriks mõni terasem lugeja edasi. „Muidugi mitte!“, on minu kindel vastus. Kogu krüptomaailm on aastal 2020 veel üks suur metsik lääs, kus vaid nutikamad ellu jäävad. 

„Teadmised on võim“, kuulutas Francis Bacon juba seitsmeteistkümnendal sajandil ühte elu põhitõde, mis sobib ideaalselt ka krüptorahamaailmas toimuvat iseloomustama. Fakt on see, et valdava enamiku jaoks jääb plokiahelate süsteem tuumafüüsikaks ja ka kogu krüptorahamaailm hoomamatuks ulmefilmiks, mis tundmatusse valdkonda investeerimise asemel kannab põgusalt kokku puutuja jaoks pigem meelelahutuse eesmärki. Järgmine bitcoini poolitumine toimub alles nelja aasta pärast, aga seni kuni te ise veel krüptovaluutasse investeerida ei julge, kutsun üles lugema esimest eestikeelset põnevusromaani „Instagrami identiteet“, mille keskseks teemaks ongi just krüptoraha ja sotsiaalmeedia.

Allan Keian

kirjanik, krüptoraha ekspert

Esmakordselt ajaloos toimub tänavune Piimapäev internetis

Esmakordselt ajaloos toimub tänavune Piimapäev internetis

Virtuaalne Piimapäev leiab aset esmaspäeval 1. juunil kell 18.00 Piimandusmuuseumi Facebooki lehel. Lisaks sellele, et see päev on lastekaitsepäev, on ta veel lisaks ka rahvusvaheline piimapäev. Just sellel pidulikul päeval avab Piimandusmuuseum virtuaalselt muuseumi uksed ning pakub lustakat meelelahutusprogrammi.

Piimandusmuuseumi juhataja Anneli Siimussaar: “Kui varasemad aastad on Piimapäev toonud muuseumi õuele ligi tuhatkond külastajat, siis tänavu, mil Piimapäev leiab esmakordselt aset virtuaalselt, siis miks mitte jõuda seekord ligi kümnete tuhandete inimesteni. Seda enam, et Piimapäev on järelvaadatav.”

Virtuaalne Piimapäev on meelelahutussaade kogu perele. Saab seiklust ja nalja. Sekka pillimängu ja laulu armastatud lõõtsamängjalt Henrik Hinrikuselt ja Sander Kahult. Tutvustame Piimandusmuuseumi põnevaimaid eksponaate.
Vaatajad saavad vastata erinevatele tähelepanu küsimustele ja piimapäeva lõpus loositakse rikkalikud kinkekotid erinevate piimasaadustega meie piimatööstustelt.

Piimapäevast võtab osa uus Piimapiiga, kes varakevadel Mulgimehele külje alla tikkus, kuid viimasel on teised väljavaated. Piimapiiga uue silmarõõmuga saate tutvuda virtuaalsel piimapäeval 1. juunil kell 18.00.

Rosanna Arba: grimmist, õppimisest ja vabakutselise tööst

Rosanna Arba: grimmist, õppimisest ja vabakutselise tööst

Kui vana oled ning millega tegeled? 

Olen Rosanna Arba, vabakutseline jumestaja-grimmikunstnik. Hetkel olen 21-aastane. Lõpetasin õpingud Grimmikoolis 2019. aastal ning pärast seda alustasin kohe tööd jumestajana ning grimeerijana erinevate projektide raames. Iluvaldkonna kõrvalt tegelen juba kolm aastat ka promotööga ning toodete reklaamimisega. Promootorina töötan erinevatel üritustel, poodides ja klubides.

 

Läbi milliste loominguliste tegevuste ja kunstivormide meeldib sulle end väljendada?

Armastan väljendada enda loomingulist poolt läbi käsitöö ja joonistamise. Olen väga suur realismi austaja ning armastan luua töid, mis on silmaga nähtavad ja katsutavad. Kõige rohkem meeldib mulle luua enda kätega, kuna tunnen, et sellisel viisil on mul kõige rohkem kontrolli ja tunnetust oma töö üle. Teen  eriefektidega grimmitöid ning ilujumestusi. Tööde teostamisel läheb lisaks kätele veel muid vahendeid vaja, seega on mul 90% ajast abiks pintslid, spaatlid või švammid. Nende abiga saan lisada oma töösse kindlaid detaile, mida soovin näha lõpptulemuses.

Joonistamine ja maalimine ei ole küll mu kõige tugevamad küljed, kuid vahel siiski haaran kätte pliiatsi või pintsli ning loon paberile midagi, mis on mind inspireerinud. Üldjuhul aitavad joonistamine ja maalimine mul emotsioone väljendada ning samuti on see hea viis lõõgastumiseks.

 

Grimmikooli eksamitööd. Vasakul: The Revenant – Hugh Glass (habe ja vuntsid on Rosanna tehtud), foto autor Janika Olup; paremal: Zombie (Rosanna tehtud on mask ja parukas), foto autor Rosanna Arba.

Oled õppinud nii Grimmikoolis, käinud koolitustel kui ka arendanud end omal käel. Kuidas võrdleksid erinevaid õppimis- või enesetäiendamisviise, millega kokku puutunud oled? 

Soov õppida grimmikunstnikuks tekkis mul gümnaasiumi viimasel aastal. Selle eesmärgi ma endale seadsin ja ka saavutasin. Kuid nagu iga uue ametiga, ei õpi sa kõike selgeks ühe kooli, aasta või kursusega. Õppimine jätkub ka peale kooli lõpetamist, seetõttu õpin jätkuvalt juurde.

Tõsi on see, et sain kätte Grimmikooli tunnistuse ja kutsetunnistuse, aga koolist sain ma ainult  baasteadmised. Neile tuginedes hakkasin pärast kooli iseseisvalt tegutsema. Reaalseid kogemusi hakkasin saama tööd tehes. 

Selleks, et saada töös nii heaks kui võimalik, võtsin juurde nii kooli ajal, kui ka pärast kooli lisakursuseid, mis olid seotud jumestamisega ja soengute tegemisega. Need koolitused on kahtlemata väga kasuks tulnud, et osata klientide soove täita. 

Kuna jumestamise ja grimmikunsti õppimine algas iseseisvalt, siis olen väga palju märganud erinevust selles, kas õpid omal käel internetile ja raamatutele tuginedes või  kas õpid aastatepikkuse kogemusega ekspertide käe all. Mõlemal õppimise viisil on omad eelised ja puudused.

Isiklikult soovitan käia ka koolis või koolitustel. Põhjuseks toon välja asjaolu, et õpetajate abil saavad selgeks õiged tehnikad, mille abil saab hiljem ise ennast iseseisvalt edasi arendada või luua õigetele tehnikatele tuginedes omaenda stiil. Samuti märkab koos juhendajaga õppides rohkem olulisi nüansse, mida sa teed õigesti või valesti. Selle põhjal oskavad juhendajad sind suunata paremate ja lihtsamate moodusteni, et saaksid saavutada soovitud tulemuse.

Kuidas jõudsid grimmi ja üleüldse jumestuse juurde? 

Ilujumestus on olnud mu elus juba väga noorest east. Tegelesin iluvõimlemisega ligi kümme aastat, kuni sain neliteist. Viimastel aastatel kasutasime rühmaga võistlustel jumestust, et välimused oleksid esinedes sarnased ja efektiivsemad. Nendest kogemustest sain endale põhiteadmised meikimisest, kuid tol ajal ei oleks arvanud ega uskunud, et jumestamine saab minu elukutseks.

Grimmikunstiga puutusin kokku esmakordselt 16-aastaselt, kui hakkasin uudishimust netiõpetuste järgi katsetama Halloween’i jaoks grimme. Soetasin odavad materjalid, mis sobisid algajale, ning nendega katsetamisest tärkas minus armastus grimmi vastu. Kuna eelnevalt meeldis ja ka praegugi meeldib mulle kõik, mis on seotud horror’i ja õudusfilmidega, siis grimmikunsti avastamine oli minu jaoks kui saatuse poolt määratud. Kui hakkasin õppima ja katsetama erinevaid viise ja tehnikaid, siis enamasti ammutasingi inspiratsiooni kas filmidest/sarjadest või sotsiaalmeediast teiste kunstnike töödest.

Grimmi- ja jumestuskunsti avastamine on mulle ainult positiivselt mõjunud. Tänu sellele olen saanud aastate jooksul seada endale arendavaid eesmärke, mille tulemusena olen saanud muuta hobi oma tööks.  

Mis on sinu meelest parimad veebilehed ning sotsiaalmeediaplatvormid  inspiratsiooni saamiseks ja/või õppimiseks?

Kõige olulisemateks inspiratsiooniallikateks võin julgelt pidada Instagrami ja Youtube’i. Instagramis leidub tuhandeid kontosid kõigist valdkondadest, mida saab jälgida just selle eesmärgiga, et oma mõttemaailma ja väljavaateid laiendada. Kontodelt leiab väga palju pilte ja videoid, mis panevad tahtma katsetada uusi asju või annavad just hoogu juurde enda ideede arendamisele.

Youtube on suurepärane keskkond õppevideote leidmiseks. See leht sisaldab tänapäeval õpetusi kõige kohta, mida hing vaid ihaldada võib. Kui ei leidu konkreetset õpetust, siis saab vähemalt kindla peale erinevaid näpunäiteid, mida oma tegevuses rakendada.

Mis on vabakutselise töö plussid ja miinused?

Usun, et paljud, kes töötavad vabakutselisena mingil alal, tunnevad aega-ajalt erinevaid tõuse ja mõõnasid. Olen leidnud, et selline eluviis on tegelikkuses väga põnev, kuna aastate jooksul satub ette mitmeid väljakutseid, mis kujundavad sinust omapärase ja kogenud inimese.

+ Suureks eeliseks vabakutselise elustiili juures on vaba graafik. Sul on võimalus luua selline graafik, nagu sulle endale sobib vastavalt sellele, kui tihti või harva soovid tööd teha. Saad võtta vastu just nii keerukaid või lihtsaid töid, nagu soovid. Kuid sellega ei tasu minna liiga mugavaks ja tasub siiski võtta vastu uusi ja põnevaid väljakutseid, mis aitavad arengule kaasa.

+ Vaheldusrikas eluviis. Enamik tööotsi tuleb pakkumistena erinevatelt isikutelt või firmadelt, kes soovivad tellida meigiteenust erakliendina või projektide jaoks ning üldjuhul samasugust tööpäeva ei esine kunagi. Kliendid ja üritused on juba ise erinevad ning kogemused, mis nendega kaasnevad, on samuti eriilmelised.

– Tööde leidmine on vahel keerukas. Kui ei ole hooaeg, mil toimuksid mitmed üritused, peod või sündmused, mille jaoks tellitakse meiki või grimmi, siis võib olla töö osas kerge põud. Nendel momentidel, kui jumestustööde nõudlus ei ole piisavalt suur, tuleks ikkagi end sotsiaalmeedias nähtaval hoida ning igal võimalusel ennast välja pakkuda.

– Üheks suurimaks miinuseks on ebastabiilne sissetulek. Kunagi ei tea, milline võib tulla järgmise kuu klientuur ning kas või kui palju sind kutsutakse projektidele.

 

Mis on su eesmärgid ja unistused? Mida tahaksid kindlasti saavutada? 

Unistuste peale olen tihti mõelnud, kuid pole siiani suutnud endale tekitada kindlat suurejoonelist unistust. Minu ainus suurim unistus on alati olnud saada õnnelikuks ja püsida õnnelik. Selle nimel töötan ma pidevalt. Üldjuhul leian õnne läbi eesmärkide saavutamise. Eesmärgid ongi minu jaoks nagu väikesed unistused. Näiteks kui olen avastanud, et soovin saavutada mõne kindla unistuse ehk eesmärgi, siis pean eelnevalt läbi töötama paar teist etappi, et selle unistuseni jõuda.

Etappide läbimine võib vahel kujuneda keerukaks, kuid kui olen ülesannetega hakkama saanud, siis on tunne fantastiline. Iga katsumuse ületamine on alati olnud seda väärt. Samuti need kogemused ja teadmised, mida oma teekonnal saanud olen, on nagu pusletükid, mis aitavadki moodustada unistuste elu.

Nooruse tõttu ei ole ma ka avastanud kõiki võimalusi, mis maailmal pakkuda on. Iga aastaga olen juurde leidnud uusi ja huvitavaid tegevusi, millega tahaksin ka ise mingil määral tegeleda. Selle tõttu on ka raske seada endale ühte kindlat suurt unistust. Tänapäeval on piiramatult palju häid viise enda arendamiseks.

Mida sulle veel teha meeldib peale ilu- ja kunstivaldkonnas tegutsemise?

Armastan väga sportimist ja tantsimist. Leian, et kõige parem viis stressist ja kogunenud pingetest vabanemiseks on just korralik treenimine või tantsimine, mille abil saab enda emotsioone välja elada. Isiklikult naudin akrobaatilisemaid treeninguid, kuna pidevale seisvale tööle vahelduseks on hea keha venitada ja energia voolama panna. 

Akrobaatika ja venitamisega saan arendada keha painduvust ja graatsilisust, kuid samal ajal ka jõudu ja vastupidavust. Töötan pidevalt selle nimel, et leida tasakaal töö ja trenni vahel.

Enne meigitöösse süvenemist pakkus mulle rohkelt huvi fotograafia. Põhiteadmiste kättesaamiseks läbisin ka kaks fotograafia kursust, mis olid mulle suureks abiks, et tegutseda edasi iseseisvalt. Grimmimaailmas tegutsedes olen oma fotograafia-alaseid teadmisi rakendanud meigitööde pildistamisel. Esimeste grimmitööde pildid tegin peegelkaameraga katsetades ja oma stiili avastades.

Hobikorras tegelesin paar aastat tagasi ka muusikaga. Olen õppinud kitarrimängu, mis on  mulle siiani väga südamelähedane, kuid viimastel aastatel ei ole ma sellega kuigi tihti tegelenud. Muusika üleüldiselt on olnud ka suur osa mu elust kogu aeg ja igal moel, seetõttu loodan, et saan siiski muusika tegelemisega tagasi järje peale.

Too välja mõni inspireeriv moto või tsitaat, mis sind innustab. 

Minuga on aastaid kaasas käinud lause do what you love, love what you do (tee, mida  armastad ja armasta seda, mida teed). Olen juba noorest east teadnud, et tulevikus tahan kindlasti omada ametit, mida ma tõeliselt naudin. Selle nimel olen alati olnud valmis töötama ja end pidevalt arendama, et jõuda selle eesmärgini, kuna selles peitub ka suur osa õnnelikkusest.

Antud tsitaat võib paljude jaoks suhteliselt klišeelikult mõjuda. Isegi mind on see lause vahel pigem naerma pannud ning teiste töökaaslastega oleme selle üle nalja visanud, kuid reaalsuses on tsitaadi põhimõte siiski väga motiveeriv.

Kes on su eeskujud ja mida oled neilt õppinud? 

Rohkelt on mind inspireerinud  USA jumestaja-grimmikunstnik Lauren Mychal, keda tuntakse rohkem Youtube’i keskkonnas ilutegijana ning hüüdnime Mykie järgi. Tema Youtube’i kanali Glam&Gore avastasin 2016. aastal, kui otsisin grimmikunsti kohta infot ja inspiratsiooni.

Minu kõige esimesed terviklikud grimmikunsti-tööd valmisid just nimelt tema õpetlike videote järgi. Õppisin Mykie’lt palju erinevate tehnikate ja materjalide kohta, millega oli võimalik luua erinevaid efekte või luua terviklikke töid. Kuni tänase päevani kasutan tihti just samu tehnikaid, mida õppisin temalt juba alguses.

Kui grimmikunsti rohkem süvenesin, siis avastasin endale juurde kaks äärmiselt andekat meigikunstnikku, kelleks on Vincent Van Dyke ja Ve Neill. Nende kahe kunstniku tööd andsid mulle aimu, kuhu tahaksin ka ise oma töödega jõuda.

Eriti inspireerivad mind Vincent Van Dyke’i tööde eriefektid. Tema looming on väga elutruu ning vahel isegi petab täielikult ära, et tegu pole reaalsete objektidega. Just sellisele tasemele sooviksin ka ise jõuda ning seetõttu hoian end kursis oma lemmikkunstnike tegemistega, kelle tööde tõttu olen grimmikunsti armastama hakanud.

Kus saab sinu tegemisi ja loomingut sotsiaalmeedias jälgida?

Minu jumestus- ja grimmikunsti töid saab jälgida nii Instagramis kui ka Facebookis.

Instagram: @rosannamakeup

Facebook: Makeup by Rosanna A.
https://www.facebook.com/makeupbyRosannaA/

Minu personaalne Instagrami konto on @rosanna.arba. Seal postitan ka oma vabaaja tegevustest ning muust huvitavast.

Intervjueerija Helena Karu 

10 põhjust miks kodulehtede tegemise oskus on tulevikuoskus

10 põhjust miks kodulehtede tegemise oskus on tulevikuoskus

Olen turunduse valdkonna töötanud rohkem kui 15 aastat ning kõige väärtuslikumaks oskuseks pean kodulehtede valmistamise oskust. Loomulikult arvan vajalikuks ka reklaammaterjalide kujundamise, turundustekstide kirjutamise või reklaamikanalite analüüsimise oskust.

Siiski, kui peaksin täna nullist alustama, õpiksin esimese asjana ära kodulehtede tegemise. 

Miks ma arvan, et kodulehtede tegemise oskus on tulevikuoskus?

Puhtalt enda kogemusele tuginedes võin leida vähemalt kümme põhjust. Arvan et see nimekiri läheks veelgi pikemaks, kui lisada siia ka teiste inimeste kogemused.

Kodulehe tegemise oskus on universaalne. Seda saad rakendada peale ettevõtluse ka teistes valdkondades. Näiteks CV tegemine, portfoolio loomine, ideede visualiseerimine ja esitlemine. Kokkuvõttes aitab see oskus kaasa kommunikeerimisele veebis, mis on vaieldamatult üks suurimaid vajadusi täna ja ka homme.

Võidad nii ajas ja kui ka närvikulus. See kõlab ehk uskumatult, et kuidas ise tehes on võimalik ajas võita? Väga lihtne! Olen olnud olukorras, kus kommunikatsioon teenusepakkujaga on võtnud päevi, et lõpuks mõned lihtsamad muudatused kodulehel sisse viia. Mõnikord ei tea isegi täpselt mida tahad või mis võimalusi üldse saadaval on. Mõnikord on teenusepakkuja lihtsalt nii hõivatud, et saaks kohe reageerida. Igal juhul tähendab see närvikulu ja vahepeal võib turundamise isu ära minna.

Kodulehtede tegemise oskus annab võimaluse enda idee selgemaks mõelda. Veebi ehitamise protsessis mõtled enda jaoks rohkem läbi. Näed kuidas tekst või pilt omavahel kokku mängivad ning seeläbi võivad tekkida täiesti uued mõtted, mis lõpuks käiku lähevad.

Pidev vajadus enda veebi edasi arendada. Koduleht on nagu Tallinna linn, mis ei saa kunagi valmis. Kui oskad ise veebi teha, saad iga kell vajalikke muudatusi testida ning neid ellu viia. Nii ei pea sa maksma sadu eurosid kellelegi, kes ainult lühiajalist abi pakub.

Minu jaoks võibolla kõige olulisem põhjus on sõltumatus. Ausalt öeldes, mulle väga ei meeldi oodata. Eriti kui on tegemist asjadega, mis juba eile tehtud pidid olema. Kodulehti ise tehes saan iga kell teha vajalikud muudatused ja mõjutada tulemusi kiiremini.

Võimalus tellida vabakutselistelt arendajatelt tükiti abi. Kindlasti tuleb ette asju, millega Sa ise hakkama ei saa, selleks on olemas Eestis vabakutseliste arendajate Facebooki grupp kus saab abi asjadega, millega ise hakkama ei saa.

Saad kasutada enda turunduseelarvet targemini. Miks mitte panustada raha hoopis reklaami? Muidugi alles siis, kui oled kindel, et koduleht on turunduslikult läbimõeldud ning ei hülga klikke, mis reklaamirahaga lehele toodi. Kodulehe valmis tegemine on üks asi, teine asi on sinna liikluse saamine. Vot just see viimane võib osutuda tõsiseks väljakutseks!

Kodulehe tegemine on lihtsam, kui oskad arvata. Tänapäeval on valmislahendused, drag and drop meetod ning palju muud, mis teeb kodulehtede tegemise väga mugavaks ja lihtsaks. Koodi tundma ei pea.

Veebilehtede tegemine on lõbus, sest näed kohe tulemust. Põllumehelt nõutakse kannatlikust, enne kui ta esimese tulemusi nägema hakkab. Kodulehe võid püsti panna ühe päevaga ja õhtul sõprade ees sellega uhkeldada.

Säästad reklaamiraha. Olgem ausad, ei ole ühtegi mõistlikku põhjust, miks sa peaksid suunama potentsiaalsed kliendid veebilehele, kus ta järgmise kolme sekundi jooksul lahkub. Reklaamiraha on läinud, aga klienti ei tulnud. Enne kui panustad reklaamirahale, tee palun enda veeb korda!

Kokkuvõttes soovitan, võta see aeg ja tee endale kodulehtede tegemine selgeks. Selleks võib kuluda vaid mõni päev, kui olulisemad asjad on selged ning saad edaspidi tasapisi ennast täiendada. Usu, see oskus tasub end üsna pea mitmekordselt ära!

Lõpetuseks üks hea uudis. Olen loonud privaatse Facebooki grupi, kuhu postitan TASUTA e-koolitusi, mis aitavad Sul turunduslikult toimiva kodulehega algust teha. Tutvu infoga ja saa osa tasuta e-koolitustest: https://prouaekspert.ee/kodulehtede-ja-kampaaniate-tegemine/

Mingeid kohustus sellega ei kaasne, tegu on testkoolitustega, seetõttu kogu kraam on piiratud aeg tasuta saadaval!

Loodan, et suutsin Sind veenda ühes vajalikus tulevikuoskuses ning võtad aja ning teed endale selle lihtsa asja selgeks.

Autor:  Marika Juusu alias  Proua Ekspert

 

Eesti Jazziauhindade jagamine toimub esmakordselt digitaalse otseülekandena

Eesti Jazziauhindade jagamine toimub esmakordselt digitaalse otseülekandena

Aprill on rahvusvaheline jazzikuu ning traditsiooniliselt ka festivali Jazzkaar toimumisaeg. Seoses eriolukorraga maailmas jagatakse kodumaa olulisimad jazziauhinnad sel aastal 26. aprillil, nii nagu algselt planeeritud. Digitaalne otseülekanne Jazziklubist Philly Joe’s algab kell 19.00. Eesti Jazzliidu ja Jazzkaare poolt välja antavatele Eesti Jazziauhindadele saab kaasa elada Delfi portaali ja Jazzkaare Facebooki vahendusel.

Eesti Jazziauhindu antakse välja 14. korda viies kategoorias: Aasta Jazzmuusik, Aasta Jazziedendaja, Aasta Jazzansambel, Noor Jazzitalent ning Aasta Jazzihelilooja. Sündmus toimub sümboolses paigas – 2016. aastal Aasta Jazziedendaja auhinnaga pärjatud pealinna ainsas jazziklubis Philly Joe’s. Kohapeal viib õhtut läbi Eesti armastatud näitleja ja jazzisõber Sergo Vares, kes teeb võitjad teatavaks ning helistab kõigi kategooriate võitjatele virtuaalselt – nii jagub põnevust kõigi säravate nominentide ja heade vaatajate jaoks viimase sekundini. Kuid mis oleks jazzklubi muusikata? Nii pannakse klubiruumis muusika helisema ning otseülekande vaatajate ja kuulajate rõõmuks kõlavad klubilavalt ka muusikapalad.

Igakevadine oodatud suursündmus, Eesti Jazziauhindade jagamine, viiakse sel korral läbi turvalise eriformaadina. Auhindade eesmärk on toetada ja tunnustada väljapaistvate saavutuste eest muusikuid, noori talente, heliloojaid, ansambleid ja jazzivaldkonna edendajaid. “Usun, et Eesti Jazziauhindade jagamine on oluline motivaator seni aset leidnud sündmuste keskel ja võimaldab meil välja saata ühiskonnale olulise sõnumi kultuuri edasikestvusest ning väärtustest, mida selle kaudu loome. Seetõttu otsustasime jätkata plaani meie aasta kõige olulisemate auhindade väljaandmisel ning õnnitleda vääriliselt meie laureaate ja loodetavasti seeläbi leevendada meie artistidele osakssaanud kriitilist olukorda,” tutvustab Eesti Jazzliidu tegevjuht Ave Tölpt auhindade olulisust.

Aasta Jazzmuusik pälvib auhinnaks 3500 eurot koostöös Eesti Autorite Ühingu ja Viru Keskusega; Noore Jazzitalendi võitjat premeeritakse reisiga Euroopa suurimale jazzifestivalile North Sea Jazz – auhinna on välja pannud Telliskivi Loomelinnak; Aasta Jazzheliloojale on preemiaks 2000 eurot koostöös Eesti Autorite Ühinguga; Aasta Jazzansamblit tunnustatakse 1000 euroga koostöös eraisikust jazzisõbraga ning Aasta Jazziedendaja saab auhinnaks kõige nutikama Jura ENA8 Full Metropolitan Black espressomasina festivali peatoetajalt JURAlt ning vabapääsme Jazzkaare ja Eesti Jazzliidu kontsertidele aasta jooksul. Kõik võitjad pälvivad jazziteemalised taiesed hinnatud skulptorilt Tiiu Kirsipuult.

Kõigi nominentidega tutvu Jazzkaare kodulehel. Jazziauhindu annavad välja Eesti Jazzliit ja festival Jazzkaar koostöös eraisikust jazzisõbraga, Eesti Autorite Ühingu, Eesti Päevalehe, Viru Keskuse, JURA, Telliskivi Loomelinnakuga. Ülekannet aitavad teostada jazziklubi Philly Joe’s meeskond ning Babahh Media. Ela kaasa ja naudi kvaliteetset muusikat Delfi portaali ja Jazzkaare Facebooki vahendusel.

31. Tallinna Rahvusvaheline Festival Jazzkaar toimub 9.-15. oktoobrini 2020 üle Eesti ja 3. novembril Alexela Kontserdimajas. Sügisesse kolinud festivali Jazzkaar 2020 programmiga saab tutvuda siin. Eesti Jazzliidu üle-eestiline 17. hooaeg alustab kontsertidega septembrist, programmiga saab tutvuda alates maist nii kodulehel kui ka sotsiaalmeedias. 

Festivali peasponsorid on JURA, Jazz Pesulad ja Eesti Päevaleht. Aastatoetajad on My City Hotel, BMW, Tallink ja Aktaprint. Legendaarse jazzlaulja Dee Dee Bridgewateri kontserti esitleb Viru Keskus. Festivalikeskust aitavad püstitada Prike, Telliskivi Loomelinnak ja Fotografiska Tallinn. Toetavad Reval Café, Overall, MyFitness, Kodupaber, NOBE, ERR ja Eesti Autorite Ühing. Oma maade muusikuid aitavad Eestisse tuua Norra Suursaatkond ja Rootsi Saatkond. Festivali toetavad Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Tallinna linn ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.

 

Muhurito – Island Street Food

Muhurito – Island Street Food

Muhurito – nimi juba annab aimu, mis, kus ja kes. Täpsemalt on tegu söögikohaga, mis pakub tänavatoitu, põhiliselt burritosid, ning seda meie armsal Muhu saarel! Asub ta Liival, kohe Coopi toidupoe ning Muhu Pagarite läheduses Liiva turuplatsil.

Muhurito on avatud ainult suvel ja seda enam tasub veel kiiresti oma sammud just sinna seada, sest seal on imemaitsvad söögid. Minu lemmikuks kujunesid bataadifriikartulid, mis olid täpselt parajalt krõbedad, natuke magusad ning piisavalt soolased. Ka portsjon oli suur ning kõhu sai ainuüksi nendest juba täis. Menüüs on erinevaid valikuid ning on olemas ka burrito veganitele, nii et igaüks leiab endale midagi.

Atmosfäär on samuti mõnus. Tegemist on kihvtilt üles ehitatud kohaga, kus on tunne, nagu oleks samaaegselt kuskil mõnusas Mehhiko söögikohas ja imelises Eesti looduses värske õhu käes. Esmapilgul jääb väga chill mulje, kuid lähemalt vaadates selgub, et on palju tähelepanu pööratud ka detailidele ning eriliselt kirevatele värvidele. Süüa pakutakse pisikesest majakesest, kuid istuda saab erinevatel tasanditel nii sinise taeva all kui ka vihmasema ilma korral katuse all. Neil on ka toiduauto, mis käib erinevatel üritustel. Seega, kui Muhusse ei jõua, on lootust neid mujalgi kohata.

Lisaks imemaitsvale söögile ning suurepärasele atmosfäärile, on seal veel super teenindus!

Teenindajad on lõbusad, rõõmsameelsed ning igati vastutulelikud. Ainuke negatiivne külg ongi see, et nad Tallinnast nii kaugel asuvad. Samas teebki see nad veel erilisemaks ja sõidu Muhumaale veel väärtuslikumaks!

 

Samuti on neil Facebooki lehekülg, kus saab nende tegevusel silma peal hoida ning näha ka rohkem pilte nii istumisalast kui ka burritodest – https://www.facebook.com/muhurito/.

Autor Triine Viisma

Toimetas Anna Leontjeva

Mo Almutawa — meister disainis!

Mo Almutawa — meister disainis!

Mohammad J. Almutawa on multidistsiplinaarne disainer, kellel on seitse aastat kogemust graafika-, toote-, teenuse- ja arhitektuuridisainis. Ta alustas oma karjääri Kuveidis, kust suundus töötama NADAAA heaks, mis on USA üks mainekamaid disainiettevõtteid. Nüüd elab ta Eestis ja töötab kunstilise juhina ettevõttes Brand Manual ning valgustab meidki brändiloomise tagamaadest!

Foto autor Kaie Böning-Almutawa

1. Mis on bränd ja milleks seda vaja on?

Bränd sisaldab elemente, mis määravad, kuidas organisatsioon või ettevõte ennast kliendile esitleb. See on nende identifitseerimisviis, ehitab lojaalsust ja lisab tootele väärtust. Näiteks Apple — neil on väga tugev bränd, mis ütleb, et nende tooted on värsked ja innovaatilised. Nad on ühed hinnatuimad maailmas, sest on brändi abil klientide usalduse võitnud.

2. Millest sa brändi loomist alustad?

Kindlasti uurimistööst! Järgin kindlat protsessi: avasta, defineeri, arenda, anna üle.

 

3. Nimeta mõni kuulus bränd, mille loomisega seotud oled.

Ma ei ole kindel, millest ma rääkida võin, sest mõned ei ole veel avalikustatud. Hiljuti disainisin Felixi tomatipüree pakendi, mis pole veel poeriiulitel, kuid ma olen selle üle üpris õnnelik. Ma olen kujundanud palju identiteete, kuid pole kindel, kas neid saab pidada kuulsaks. Olen samuti kujundust teinud Eesti presidendile. Viimati koostasin koostöös sotsiaalministriga konverentsi jaoks audiovisuaalse töö.

 

4. Kuidas sa otsustad, milliseid funktsioone oma tööle lisada?

Disainile ei lisata omadusi, vaid väärtusi. Võib ju leiutada purustamatu õllepudeli, millel on suurepärane funktsioon, kuid mis ei anna kliendi jaoks juurde mingitki väärtust. Samuti poleks pudeli purunematus tarbija jaoks otsustav faktor, kuna selline pudel oleks tavalisest palju kallim. Brändi loomisel on vaja mõista kasutaja vajadusi ning tõlgendada need millekski, millega tarbija saab lihtsalt kontakti.

 

5. Mis on sinu arvates brändiloomes järgmine suur trend?

Ma pole kindel. Raske on öelda midagi spetsiifilist, kuid arvan, et paljud brändid soovivad jääda asjakohaseks, omada üha kasvavat sotsiaalmeediavõrgustikku ja olla interaktiivne oma kasutajaskonnaga.

 

6. Millest inspiratsiooni leiad?

See tuleb erinevatest allikatest. Üldiselt leian seda uurimis- ja avastamisetapis.

 

7. Kuidas sa mõtteblokkidest üle saad?

Kindlasti rääkides teiste disaineritega, saades konstruktiivset kriitikat ja tagasisidet. Värskete silmadega oma töö üle vaatamine aitab lõhkuda selle piiratud nägemuse, mis aeg-ajalt tekib projektide väljatöötamisel. Nii näeb asju teisest perspektiivist!

 

8. Kuidas sa jääd organiseerituks, kui töötad mitme disainifaili ja ideega?

Meil on süsteem, kus failid on organiseeritud ja märgistatud nii, et neid oleks lihtne leida. Nii kaua, kuni kõik on otsinguga leitav ja õigesse formaati salvestatud, ei ole probleemi.

 

9. Milliseid küsimusi enne igat projekti esitad?

On tähtis küsida kõige kohta miks?, isegi kui arvad, et tead vastust! Seejärel kes? —kellele see suunatud on? Kes sellest kasu saab? Jne.

 

10. Mis on sinu lemmikosa päevast?

Hommikud. Ma tunnen end siis kõige produktiivsema ja värskemana, kuna mõtted ja ideed on juba öö läbi marineerunud.

 

11. Kuidas sa tead, millal projekt valmis on?

Enamikel juhtudel siis, kui see ärkab ellu! Projekt on lõpetatud, kui see on eesmärgipärases kasutuses, sest siis ei saa enam midagi muuta.

 

12. Kuidas käitud konfliktis, kus keegi sinu nägemusega ei nõustu?

Selge eesmärk aitab konflikte vältida, sest see käitub võrdlusalusena ja võimaldab hinnata, kas visioon on saavutanud oma eesmärgi või mitte. Ideedega peab suhtlema. Kui esineb siiski arusaamatusi, peab minema algusesse ning looma uue eesmärgi.

 

13. Kui mul oleks toode või ettevõte, millele ma sooviks brändi, mida ma tegema peaks?

Lihtne! Palka mind!

 

Suur aitäh, Mo, et nõustusid minuga seda intervjuud tegema! Disain nõuab rohkelt annet ja sul on seda tohutult!

Kui soovite oma ettevõttele brändi, minge aadressile https://thebrandmanual.com/.
Mo Almutawa isiklikke töid saab näha aadressil http://www.mjalmutawa.com/.

 

Intervjueerija Kerli Mark
Toimetaja Anna Leontjeva