Muhurito – Island Street Food

Muhurito – Island Street Food

Muhurito – nimi juba annab aimu, mis, kus ja kes. Täpsemalt on tegu söögikohaga, mis pakub tänavatoitu, põhiliselt burritosid, ning seda meie armsal Muhu saarel! Asub ta Liival, kohe Coopi toidupoe ning Muhu Pagarite läheduses Liiva turuplatsil.

Muhurito on avatud ainult suvel ja seda enam tasub veel kiiresti oma sammud just sinna seada, sest seal on imemaitsvad söögid. Minu lemmikuks kujunesid bataadifriikartulid, mis olid täpselt parajalt krõbedad, natuke magusad ning piisavalt soolased. Ka portsjon oli suur ning kõhu sai ainuüksi nendest juba täis. Menüüs on erinevaid valikuid ning on olemas ka burrito veganitele, nii et igaüks leiab endale midagi.

Atmosfäär on samuti mõnus. Tegemist on kihvtilt üles ehitatud kohaga, kus on tunne, nagu oleks samaaegselt kuskil mõnusas Mehhiko söögikohas ja imelises Eesti looduses värske õhu käes. Esmapilgul jääb väga chill mulje, kuid lähemalt vaadates selgub, et on palju tähelepanu pööratud ka detailidele ning eriliselt kirevatele värvidele. Süüa pakutakse pisikesest majakesest, kuid istuda saab erinevatel tasanditel nii sinise taeva all kui ka vihmasema ilma korral katuse all. Neil on ka toiduauto, mis käib erinevatel üritustel. Seega, kui Muhusse ei jõua, on lootust neid mujalgi kohata.

Lisaks imemaitsvale söögile ning suurepärasele atmosfäärile, on seal veel super teenindus!

Teenindajad on lõbusad, rõõmsameelsed ning igati vastutulelikud. Ainuke negatiivne külg ongi see, et nad Tallinnast nii kaugel asuvad. Samas teebki see nad veel erilisemaks ja sõidu Muhumaale veel väärtuslikumaks!

 

Samuti on neil Facebooki lehekülg, kus saab nende tegevusel silma peal hoida ning näha ka rohkem pilte nii istumisalast kui ka burritodest – https://www.facebook.com/muhurito/.

Autor Triine Viisma

Toimetas Anna Leontjeva

Mo Almutawa — meister disainis!

Mo Almutawa — meister disainis!

Mohammad J. Almutawa on multidistsiplinaarne disainer, kellel on seitse aastat kogemust graafika-, toote-, teenuse- ja arhitektuuridisainis. Ta alustas oma karjääri Kuveidis, kust suundus töötama NADAAA heaks, mis on USA üks mainekamaid disainiettevõtteid. Nüüd elab ta Eestis ja töötab kunstilise juhina ettevõttes Brand Manual ning valgustab meidki brändiloomise tagamaadest!

Foto autor Kaie Böning-Almutawa

1. Mis on bränd ja milleks seda vaja on?

Bränd sisaldab elemente, mis määravad, kuidas organisatsioon või ettevõte ennast kliendile esitleb. See on nende identifitseerimisviis, ehitab lojaalsust ja lisab tootele väärtust. Näiteks Apple — neil on väga tugev bränd, mis ütleb, et nende tooted on värsked ja innovaatilised. Nad on ühed hinnatuimad maailmas, sest on brändi abil klientide usalduse võitnud.

2. Millest sa brändi loomist alustad?

Kindlasti uurimistööst! Järgin kindlat protsessi: avasta, defineeri, arenda, anna üle.

 

3. Nimeta mõni kuulus bränd, mille loomisega seotud oled.

Ma ei ole kindel, millest ma rääkida võin, sest mõned ei ole veel avalikustatud. Hiljuti disainisin Felixi tomatipüree pakendi, mis pole veel poeriiulitel, kuid ma olen selle üle üpris õnnelik. Ma olen kujundanud palju identiteete, kuid pole kindel, kas neid saab pidada kuulsaks. Olen samuti kujundust teinud Eesti presidendile. Viimati koostasin koostöös sotsiaalministriga konverentsi jaoks audiovisuaalse töö.

 

4. Kuidas sa otsustad, milliseid funktsioone oma tööle lisada?

Disainile ei lisata omadusi, vaid väärtusi. Võib ju leiutada purustamatu õllepudeli, millel on suurepärane funktsioon, kuid mis ei anna kliendi jaoks juurde mingitki väärtust. Samuti poleks pudeli purunematus tarbija jaoks otsustav faktor, kuna selline pudel oleks tavalisest palju kallim. Brändi loomisel on vaja mõista kasutaja vajadusi ning tõlgendada need millekski, millega tarbija saab lihtsalt kontakti.

 

5. Mis on sinu arvates brändiloomes järgmine suur trend?

Ma pole kindel. Raske on öelda midagi spetsiifilist, kuid arvan, et paljud brändid soovivad jääda asjakohaseks, omada üha kasvavat sotsiaalmeediavõrgustikku ja olla interaktiivne oma kasutajaskonnaga.

 

6. Millest inspiratsiooni leiad?

See tuleb erinevatest allikatest. Üldiselt leian seda uurimis- ja avastamisetapis.

 

7. Kuidas sa mõtteblokkidest üle saad?

Kindlasti rääkides teiste disaineritega, saades konstruktiivset kriitikat ja tagasisidet. Värskete silmadega oma töö üle vaatamine aitab lõhkuda selle piiratud nägemuse, mis aeg-ajalt tekib projektide väljatöötamisel. Nii näeb asju teisest perspektiivist!

 

8. Kuidas sa jääd organiseerituks, kui töötad mitme disainifaili ja ideega?

Meil on süsteem, kus failid on organiseeritud ja märgistatud nii, et neid oleks lihtne leida. Nii kaua, kuni kõik on otsinguga leitav ja õigesse formaati salvestatud, ei ole probleemi.

 

9. Milliseid küsimusi enne igat projekti esitad?

On tähtis küsida kõige kohta miks?, isegi kui arvad, et tead vastust! Seejärel kes? —kellele see suunatud on? Kes sellest kasu saab? Jne.

 

10. Mis on sinu lemmikosa päevast?

Hommikud. Ma tunnen end siis kõige produktiivsema ja värskemana, kuna mõtted ja ideed on juba öö läbi marineerunud.

 

11. Kuidas sa tead, millal projekt valmis on?

Enamikel juhtudel siis, kui see ärkab ellu! Projekt on lõpetatud, kui see on eesmärgipärases kasutuses, sest siis ei saa enam midagi muuta.

 

12. Kuidas käitud konfliktis, kus keegi sinu nägemusega ei nõustu?

Selge eesmärk aitab konflikte vältida, sest see käitub võrdlusalusena ja võimaldab hinnata, kas visioon on saavutanud oma eesmärgi või mitte. Ideedega peab suhtlema. Kui esineb siiski arusaamatusi, peab minema algusesse ning looma uue eesmärgi.

 

13. Kui mul oleks toode või ettevõte, millele ma sooviks brändi, mida ma tegema peaks?

Lihtne! Palka mind!

 

Suur aitäh, Mo, et nõustusid minuga seda intervjuud tegema! Disain nõuab rohkelt annet ja sul on seda tohutult!

Kui soovite oma ettevõttele brändi, minge aadressile https://thebrandmanual.com/.
Mo Almutawa isiklikke töid saab näha aadressil http://www.mjalmutawa.com/.

 

Intervjueerija Kerli Mark
Toimetaja Anna Leontjeva

Kuidas leida oma kutsumus? Videointervjuu Rauno Siguriga

Kuidas leida oma kutsumus? Videointervjuu Rauno Siguriga

 

Kohtusime Raunoga Arvamusfestivalil, kus ta osales YU Talent Media korraldatud arutelus “Otsi lolli, kes ei kardaks kolli, kui on kollil krüptomaitse suus.” Arutlesime teemal, milline saab olema tuleviku raha. Peale arutelu kutsusime Rauno YU välistuudiosse, et teha temaga videointervjuu ja kutsumuse leidmise teemal. Loe ja kuula! Inspiratsioonilaks garanteeritud!

 

Räägi palun pisut, kes sa oled ja kust sa tuled.

Olen sündinud ja kasvanud Kristiines, see oli vaikne Tallinna piirkond, kus sai tänavatel mängitud ja onne ehitatud. Turvaline ja hea lapsepõlv. Võib öelda, et mul on täiesti tavaline taust: lõpetasin keskkooli, peale seda läksin ülikooli. Ülikoolis tahtsin lihtsalt, et saaks asja tehtud, aga minu jaoks huvitav ja väga vajalik kogemus oli kaitsevägi. Leidsin selles tohutult palju. Võib-olla oli asi seltskonnas, minu meelestatuses või ülemates.

Peale kaitseväge sain aru, kes ma olen. Tekkis n-ö valgustatus ja , et minul endal on võim otsuseid teha ning oma elu muuta. Ma ei saa kedagi teist süüdistada, kui asjad ei lähe nii, nagu soovin. Peale seda tekkis murdemoment, hakkasin enda elu mõtet väga erinevaid teid pidi lahti harutama. Nüüdseks olen leidnud enda visiooni elust, samas meeldib vaadata teiste elusid ja ka läbi selle jätkuvalt enda elu mõtestada. Valemid ei ole universaalsed, kõik on väga individuaalne.

Täna töötan ärimaailmas rahvusvahelise kaubandusega ja investeerimisega ning püüan mõtteis poliitikaga kaasas olla.

 

Mainisid, et said n-ö valgustatud kaitseväes — kuidas see täpsemalt juhtus?

Ma ei oska seda kirjeldada, kuidas see täpselt juhtus. Mõnel õhtul olin toimkonnas, kus pidi öö läbi üleval olema, ja sel ajal oli aega enda mõtteid ja plaane kirja panna. Kindlasti avaldasid mõju ka füüsiliselt rasked hetked. Seal tekkisid  taipamise momendid, mida võib ka tavaelus raskel perioodil ette tulla. Näiteks depressiooni seljatades võib arusaamine, mida elult ootad, palju tugevamalt tabada.

 

Mis on suurimad takistused enda kutsumuse leidmisel?

Ühest küljest on minu meelest takistuseks see, et ollakse liiga pinnapealsed. See pole etteheide, vaid konks on ajastus, kus kõik käib väga kiiresti ja on üles ehitatud visuaali peale. Sul tekib ettekujutus, mis pole reaalsusega kooskõlas. Ja see loob valesid signaale, nagu näiteks, et olen edukas siis, kui saan palju like’e või palju tähelepanu. Müra ja infot on nii palju, et läbi hammustada ja filtreerida, mis sinu jaoks oluline on ja mis sinu puhul töötab — see ongi keeruline. Samas siin tulevad mängu eeskujud. Igal inimesel, ka minul, on eeskujud, kes on ajapikku minus usalduse tekitanud. Samas ei pea nendega alati nõustuma, aga enda jaoks saab üldpildi kokku panna.

 

Kuidas leida iseennast, kui oled kriisis ega tea, mida elult soovid?

Mina olen avastanud, et tuleb lihtsalt proovida erinevaid asju. Olen palju ameteid proovinud: olnud koristaja, töötanud ehitusobjektil, müünud erinevaid asju ja teinud väga lihtsaid töid. Proovimata jättes ei saa sa kunagi teada, mis sulle sobib. Paratamatult tuleb käia läbi teatud kadalipp. See ei ole lihtne selles virvarris. Aga ma usun, et igal inimesel on olemas mingi seesmine aimdus. See on ehk mattunud väga pikalt mingisuguse kihi ja probleemide alla. Keeruline ongi need ajaga ladestunud kihid eemaldada. Arvan, et aitavad teadlikkus ja süvitsi mõtlemine. Olen praktiseerinud mediteerimist ja üritanud kujundada lugemisharjumust ning olen avastanud, et õige raamat ja õige materjal leiab ise sinu juurde tee. Haarad sellest kinni, kui oled mõtestanud õigesti, sest alateadlikult tunned, et see on sulle vajalik. Võib juhtuda, et loed ehk väga huvitavat raamatut, aga ajastus on sinu jaoks vale. Pead tunnetama, sest informatsiooniallikaid on väga palju.

Soovitan lugeda endise ilukirurgi raamatut “Psühhoküberneetika”, kus tema patsiendid tegid operatsiooni läbi, aga sisemiselt midagi ei muutunud. Mõttemaailm ja tunnetus oli nende jaoks ikka samasugune, nagu varem. Seepärast hakkas raamatu autor tegelema mõttemaailma mutumisega ja lähenes patsientidele hoopis teistmoodi, et muuta nende mõttemaailma ja tunnetust iseendast. Kõik on reaktsioonide küsimus — mismoodi reageerime iseendale ja ümbritsevale.

 

Mida soovitad inimesele, kes leiab endas kunstniku kutsumuse, mis võib aga tähendada, et majanduslikult on keeruline hakkama saada?

Kui väga inspireerivalt rääkida, siis meie materiaalne maailm ongi kujundatud meie sisemuse poolt ehk kõik ümbritsev on manifesteeritud meie sisemaailma poolt. Inimesel peab olema julgus midagi muuta, siis see võibki reaalselt juhtuda. Tänapäeval räägitakse, et kapitalism on paha, aga tegelikult kunst on ka äri. Mul on üks väga hea sõber Berliinis, kuulen temalt, mismoodi kunstimaailm toimib: seal on kõva reeglite rikkumine ja nime tegemine, et muutuksid autoriteediks ja su töö oleks hinnatud. See kõik on jällegi sinu enda sisemaailma produkt. Kui mängida seniste reeglite järgi, ei oleks meil mingit edasiminekut ning arengut. Ja tulebki võtta julgus tunnetada, et just kunst on sinu jaoks õige. Ja kui raha kohe ei kaasne, siis ikka uskuda endasse, et leiad õige meetodi, ja varem või hiljem hakkab see sulle ka sisse tooma.

 

Kuidas kasvatad enesekindlust?

Tuleb uued väljakutsed vastu võtta ja panna ennast olukordadesse, kus varem olnud pole. Näiteks osalesin täna Arvamusfestivalil: sain kutse ja võtsin hea meelega vastu! Teadsin, et see on väga hea mõte. Aga kui hakkasin eeltööd tegema, siis tekkis paanikamoment, et millesse ma end üldse mässisin. Minu tüdruksõber ütles mõned julgustavad laused ja sain aru, et ma ei peagi kõike teadma, see on minu esimene kord ning on täitsa loomulik, kui ka vigu teen. Ikka on nii, et kui inimene väljub mugavusstsoonist, tekib vastureakstioon, sest vanasse süsteemi jääda on ikka mugavam. Muutusi aga kahjuks nii ei tule. Eks lihtsam on öelda kui teha, aga iga inimene peab ise leidma viisi, kuidas mugavusstoonist väljapoole samme teha, sest kui hirmust pisut üle olla, siis julgus ja enesekindlus kasvavadki. See võib olla kasvõi väga tavaline asi: rääkida poes võõra inimesega või jutustada kassiirile mõni nali. Kõige lihtsam ja elementaarne asi. Ja kui midagi nihu läheb, siis rahusta ennast sellega, et keegi ei mäleta seda homme.

 

Intervjueerija Marika Juusu
Toimetaja Kadri Toomsalu

Joonas Timmi: “Brändi inspireeris meid looma soov midagi päriselt ära teha.”

Joonas Timmi: “Brändi inspireeris meid looma soov midagi päriselt ära teha.”

 

Elisabeth Juusu ja Joonas Timmi on Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini tudengid. Koos on nad loonud brändi nimega SEEP. Nende käe all valmivad omanäolised särgid ja riidekotid, mis räägivad iseenese eest.

 

Kuidas leidsite tee kunstimaailma?

Elisabeth: Mu vend on maalikunstnik ning ka ülejäänud pere kunstilembene, nii on mind kogu elu ümbritsenud loomeprotsessi soosiv olustik ning seetõttu olen joonistanud nii kaua, kui mäletan.

Joonas: Huvi visuaalkultuuri vastu on minus juba lapsest saati, ise hakkasin midagisisukamat looma teismeeas.

 

Mis motiveeris teid oma brändi looma?

Brändi inspireeris meid looma soov midagi päriselt ära teha. Algul puudus ühtne stiil ning enamasti ei jõudnud looming sahtlist kaugemale. Janunesime uue meediumi järele. Kangatrükiga olime mõlemad varem kokku puutunud ning selle tehnika puhul paelus meid mõte kasutada riidest kotte, T-särke ja muid rõivaid kui lõuendeid, mille kaudu jõuda inimeste riidekappidesse ja linnaruumi. Lisaks aitas brändiloomisprotess meil konkretiseerida oma disainlahendusi ning iseendas selgusele jõuda.

 

Kuidas käis brändi loomine? Sellega on päris palju tööd — idee, algatus, imago, disain, tootmine …

Meie üpris sarnase maailmatunnetuse tõttu tahtsime oma loomingut ühtsustada, joonistada sarnases stiilis ning luua ühtne identiteet. Sellest motiveerituna toimus brändiloome küllaltki iseenesest. Kui üks meist tuleb mõnele naljakale või tabavale mõttele, pakub tihtipeale teine välja viisi, kuidas see mõneks illustratsiooniks või tüpograafiiseks lahenduseks vormida ning särgile printida.

Meie kujutusstiil on jõudnud oma praegusele kujule soovist olla niivõrd minimaalne, et särgile või kotile prindituna oleks kujutatu kergesti hoomatav ka kaugelt ning lühikesel vaatlusel. Samuti on meie toodete värvivalik lakooniline. Valikus on musta ja valget värvi tooted, mida on võimalik teiste riietusesemetega lihtsa vaevaga kokku sobitada.

Tootmise poole pealt on SEEP hea näide sellest, kuidas ka kitsastes tingimustes on võimalik midagi ägedat luua. Nimelt sünnivad SEEPi särgid ja kotid meie 30-ruutmeetrises Seebi tänava kodustuudios.

 

Kuivõrd arvestate disainides trende?

Kuigi palju ikka, kuid mõjutused on üldjuhul pigem alateadikud. Disainides lähtume ennem kõhutundest.

 

Millised on teie lemmikud Instagrami kontod, kust trendidel silma peal hoida?

Me ei jälgi eriti moetrende, inspiratsiooni ammutame rohkem graafilise disaini ning illustratsioonimaailmas toimuvast. Mõned kontod Instagramis, mis meile meeldivad, on @pollynor, @prefuk, @mrzyk_moriceau, @patricksavile_official, @itsnicethat, @gooddayclub.

 

Mis on teie unistus SEEPiga?

Unistame oma disainipoe avamisest.

 

Kas tegutsete spontaanselt või on teil kindlad lühi- ja pikaajalised eesmärgid?

Eks mingid eesmärgid ja plaanid ole ikka, ilma ju ei saa, kuid tootekujundusprotsessis üritame säilitada ka piisava hulga spontaansust, sest tihtipeale viivad just juhuslikud mõttevälgatused huvitavate ideedeni.

 

Kus teie toodetega tutvuda saab?

Meie tegemistega saate kursis olla Instagramis @seepstudio kaudu ning tootesarjaga tutvuda kodulehel www.seepshop.com.

Augustiunetusel leiate meid Koidula pargist kunstiturult ning Mona Street Food hoovist.

Autor Marika Juusu

Fotode autor Elis Jurkatam

Toimetaja Kadri Toomsalu

August esitleb Kopenhaagenis uut kollektsiooni

August esitleb Kopenhaagenis uut kollektsiooni

Rõivabrändi August uue kevad-suvi 2019 kollektsioon esindab futuristlikku minimalismi, kus disainer mängib virtuaalsete illusioonide ja kogemustega. Peamine inspiratsioon pärineb 80-ndate sci-fi filmidest, kus segunevad unenäod ja reaalsus.

“Selle kollektsiooni eesmärk oli ühendada ultra-sportlikud detailid ja innovaatilised kerged materjalid ning koondada need kaasaegseks, ent samas sensuaalselt futuristlikuks tervikuks,” lisab Augusti disainer ja asutaja Äli Kargoja.

Enamik uue kollektsiooni kangastest pärinevad Jaapanist, Itaaliast ja Türgist. Kangastest on esindatud uudne cupro ja linase segu ning hõrk siidi ja orgaanilise puuvilla mikstuur. Läbipaistev hologrammi toonis kangas lisab kollektsioonile astraalse maailma hõngu. Bränd jätkab endiselt unikaalsete ja hoolikalt valitud jätkusuutlike kangaste kasutamist ning orgaanilisest puuvillast ja bambusest tooteid leiab ka selles kollektsioonis. Kõik tooted on disainitud ja toodetud Eestis.

Kollektsiooni saab näha Revolver messil Kopenhaagenis 8.–10. augustil ja septembris BERG showroom’is Pariisis.

August on 2014. aastal loodud rõivabränd, milles ühinevad looduslikud kangad ning innovatiivne rõivadisain ning mis on pälvinud tunnustust nii kodumaiste tarbijate kui ka Eesti Moedisaini Liidu poolt. Augusti loojaks on eestlannast rõivadisainer Äli Kargoja, kes omandas moedisaini alase hariduse Pariisis Studio Berçot moekoolis. Pärast kogemust Nicolas Andreas Taralise (Pariis) ning Maison Martin Margiela (New York) ateljeedes naasis Äli 2014. aasta märtsis kodumaale, et viia ellu oma visioon rõivadisainist.

Augusti loominguga on võimalik tutvuda brändi uuenenud kodulehel, e-poes ja Fahle maja stuudios.

Fotode autor Maiken Staak

Lisainformatsioon: contact@studio-august.com
www.studio-august.com
Facebook
Instagram

5 viga, mida praktika käigus vältida

5 viga, mida praktika käigus vältida

Edukas praktika võib päädida tööpakkumise ja kasulike kontaktidega, samas kui looderdava ja passiivse praktikandi ees võib tulevikus nii mõnigi uks sulguda. Sestap on tähtis endast praktikal hea märk maha jätta.

Praktikakogemus on täpselt nii kasulik ja huvitav, kui palju oled valmis sellesse ise panustama. Et tulemus vastaks nii sinu kui tööandja ootustele, toob Eesti Tööandjate Keskliidus parimate praktikantide konkurssi „Praktik Cum Laude“ vedav Anneli Entson välja viis olulist viga, mida tuleks tööpraktikal olles vältida.

Sa oled passiivne

Üks suurimaid vigu, mida praktikandid võivad teha, on loid suhtumine oma ülesannetesse ja kolleegidesse. „Ära karda oma ideid välja käia ning paku paberivirna alla mattunud kolleegidele abi. Tähelepanelikkus ja säravad silmad ei jää teistele märkamata, vaid kinnitavad, et panustad praktikasse täielikult ega tulnud vaid ainepunkte koguma,“ sõnas Tööandjate Keskliidu haridusnõunik. Tema sõnul on nii võimalik saada ka järjest vastutusrikkamaid ja huvitavamaid ülesandeid – tööandja on veendunud, et praktikant on nendeks valmis.

Sa ei küsi tagasisidet

Tagasiside küsimine on oluline nii isikliku tööalase arengu mõttes ja  annab ka tööandjale signaali, et oled huvitatud sellest, mida edaspidi paremini või teistmoodi teha, kuidas ettevõttele kasulikum olla. „Ainult omapäi tegutsedes võib oluline märkamata jääda – võib-olla oled mõnest ülesandest hoopis valesti aru saanud ja pead sellega siis uuesti alustama. Pikaajalise kogemuse ja praktiliste teadmistega kolleegidelt saad hindamatu väärtusega nõu, kui vaid seda küsid,“ tõdes Entson.

Sa ei võta praktikat tõsiselt

Parimate praktikantide konkursi projektijuhi sõnul tuleks praktikat võtta tööna. „Ole alati professionaalne ja täida oma ülesandeid kohusetundlikult ning täpselt. Ära hiline, jälgi oma riietust, käitumist ja kõnepruuki, et kolleegidele ainult heas mõttes silma jääda,“ soovitas ta.

Sa valid praktikakoha palganumbrist lähtudes

Kuigi töö eest tasu saamine võib tunduda igati õigustatud nõudmine, tuleb meeles pidada, et hästi korraldatud praktika on pigem põhjalik praktiline koolitusprogramm kui lihtsalt puhkusel olevate töötajate asendamine. „Praktikakoha valikul lähtu eelkõige sellest, kuidas kogemus sind erialaselt arendaks, mitte rahasummast lepingul või selle puudumisest,“ soovitas Anneli Entson. Tema sõnul on praktika suurepärane võimalus oma teadmisi päriselus rakendada, näha, kuidas tegelikult töö käib ning proovida, millised tööülesanded sulle kõige meelepärasemad on.

Sa annad kohe alla

Praktikal olles on loomulik ennast vahel ebakindlana tunda, aga sellest ei tohiks lasta ennast heidutada. „Praktika on õppimise koht ja seda teavad ka sinu juhendaja ja kolleegid. Kui oled endast parima andnud, oled igal juhul saanud väärt kogemuse isegi siis, kui praktika ei täida kõiki ootusi või kui suhted kolleegidega jäävad pigem jahedaks. Pealegi on parem teha vigu õppustel kui lahingus,“ tõdes Entson.

 

Tööandjad: kõige olulisem on kaasa mõtlemine

 

Annika Oruaas, DPD personali- ja CSR juht

Kõige paremad praktikandid on need, kes mõtlevad lahtise peaga kaasa ja on valmis igal pool käed külge lööma. Reeglina me leiame oma majas asjalikele praktikantidele alati ka püsiva töökoha, kuna DPDs käib värbamine ennekõike väärtuste järgi. Meie peamine väärtus on „teeme ära!“ suhtumine – praktikant, kes tuleb meie juurde ainult kooli jaoks „linnukest“ kirja saama, pikalt püsima ei jää.

 

Urmas Lehtsalu, Mereranna Põllumajandusühistu juhatuse liige

Meie eeldame, et praktikale tulijal on huvi ja eesmärgid, et ta soovib läbi praktilise tegevuse juurde õppida. Ta teab, mida sooviks näha ning läbi katsetada ja kogeda. Kui tekib olukordi, millest praktikant täpselt aru ei saanud, siis ta peab julgema ise infot otsida, teooriat uurida ja selgitada enda nägemust, kõrvutades seda juhendaja seisukohtadega selles küsimuses. Väga oluline on kokkulepetest ja tähtaegadest kinnipidamine ning kogu praktikaprotsessi analüüsimine ja reflekteerimine koos juhendajaga. Nii saavad paljud olukorrad lahti mõtestatud ning sellest õpib tegelikult nii praktikant kui ka juhendaja. Hea, aus ja vahetu suhtlemine loob koostöö mitte ainult tänasele praktikandile, vaid sillutab tee ka tulevastele praktikantidele.

 

Vaata ka Kaanestaari konkursi fotosid, kus tuntud Eesti blogijad katsetasid erinevaid ameteid!

Kalle Palling: “Vii end kurssi blokiahela tehnoloogiaga!”

Kalle Palling: “Vii end kurssi blokiahela tehnoloogiaga!”

Kohtusime Kalle Pallinguga ajaloolises Lutheri Masinasaalis Tallinnas, Äripäeva raadio salvestusruumis. Eesmärgiks oli planeeritavale Arvamusfestivali arutelule “Otsi lolli, kes ei kardaks kolli, kui on kollil krüptomaitse suus” esimene hoog sisse lükata. Arvamusfestival toimub 10–11. augustil Paides ja toob kokku eeldatavasti taas ligi 10 000 inimest üle Eesti. Kahe päeva jooksul toimub seal sadu arutelusid, leiab palju head toitu ja mõnusa seltskonna.

Milline on tuleviku valuuta? Mida me peame teadma krüptorahadest? Kuhu täna investeerida, et tulevikus oleks hea? Mida täna õppida, et tulevikus edukas olla?

Äripäeva raadio täispikka salvestust tuleviku raha teemal saad kuulata siit!

Videointervjuus andis Kalle Palling noortele soovituse esmalt ennast kurssi viia blokiahela tehnoloogiaga, mida saab kasutada mitte ainult rahamaailmas, vaid mistahes valdkonnas. Tehnoloogia võimaldab andmevahetust turvaliselt ja läbipaistvalt. Sama tehnoloogia peal põhineb ka krüptoraha. Küsisime Kalle Pallingult mõne küsimuse.

Mida peaks noor teadma krüptorahadest?

Ma arvan, et kõige olulisem — ja mitte ainult noortele — on end blokiahela tehnoloogiaga kurssi viia. See on uudne lähenemine andmete vahetamiseks. Blokiahela kaudu saab liigutada veel väga palju andmeid turvalisel ja läbipaistval viisil. Ja ma ennustan, et see tehnoloogia saab olema tulevikus üks enimkasutatavaid tehnoloogiaid üldse.

Millised on tänased ohud ja võimalused krüptoga raha teenimiseks?

Ma arvan, et ohud ja võimalused teenimiseks võrreldes täna teadaolevate konventsionaalsete valuutade või rahadega on täpselt samad. Kui hakkad kuhugi investeerima, on igal juhul vaja endale selgeks teha, millese investeerid ning mis on selle objekti üldised väärtused. Niisamuti tuleks läbi mõelda, kuhu tahetakse jõuda ja mis on lubadused tootluse osas. Ma arvan, et tänase investeerimise ja krüptomaailma vahelei ole mingeid sisulisi erinevusi. Ainus erinevus peitub tehnoloogias. Ühel puhul on andmete liikumise läbipaistvus oluliselt lihtsamini saavututav ja järgitav. Taustatööd tuleb teha mõlemal puhul. Soovitan mitte nii kergelt slogani-laadsete ütlemistega kaasa minna.

Kas krüptoraha on tuleviku valuuta?

Kindlasti on ta tulevikus üks osa sellest. Ja jällegi, me ei oskagi täna ennustada, milliseid lahendusi blokiahelale veel ehitatakse. Ettevõtjad, kes kasutavad ka oma muudes tegevustes blokiahelat või tegutsevad kommuuni baasil töötavas ettevõttes, kasutavad kindlasti krüptovaluutat. Tekib oma kommuuni sisene vääring, nimetatagu seda siis kuidas tahes. Selliseid lahendeid on juba väga palju. Näiteks meie lõunanaabritel on täitsa huvitav lahendus nimega Lympo, kus on nii, et mida rohkem sa spordid, seda rohkem kantakse sulle krüptoraha ehk ka tervisliku eluviisi eest on võimalik raha teenida. Blokiahel annab väga palju uusi võimalusi ja see ongi vast noorte jaoks kõige huvitavam.

Oma äri skaleerimine muutub tulevikus oluliselt lihtsamaks. Võib olla täna ei ole see veel piisavalt lihtne ja kättesaadav. Väikesel ettevõttel on blokiahela abil oluliselt lihtsam riskikapitali kaasata, kommuun on hästi suur ja seal ei ole piire. See on tänapäeva uuele põlvkonnale ehk kõige olulisem.

 

Toimetaja Kadri Toomsalu

 

Kodulehekülg on sinu interaktiivne visiitkaart

Kodulehekülg on sinu interaktiivne visiitkaart

Kui oled blogile sobiva platvormi välja valinud, on aeg kodulehekülge üles ehitama asuda. Minu valikuks osutus WordPressi keskkond, kuna see tundus konkureerivatega võrreldes kergemini hallatav, isegi kodulehe loomisest ja kodeerimisest eelnevaid teadmisi omamata. Samuti oli mulle meelepärane, et WordPressis on palju erinevaid kujundusteemasid, mille vahel valida ja mida saab enda vajaduste järgi kohandada. Enne aga, kui sobivat teemat valima asud, mõtle läbi, millist visuaalset identiteeti sa luua soovid. Nagu ühes varasemas artiklis kirjutasin, on blogi sinu bränd. Mõistlik on juba kodulehekülge luues oma brändi kujundamisele mõelda, nii säästad tulevikus aega ja raha. Jagan sinuga, millele enne kodulehekülje loomist keskendusin. Loodan, et see aitab sind oma blogi kodulehekülje planeerimisel.

Foto autor Igor Miske.

  1. Vali brändi värvipalett, mida järjepidevalt kasutad

 

Mul oli esialgne visioon, millises stiilis kodulehte soovin, olemas, kuid tarvis oli kõik detailid omavahel hästi sobituma panna. Brändingus tasub järjepidev olla ja kõikides kanalites ühesugust joont hoida — nii on sinu bränd kergesti äratuntav. Värvipsühholoogia on brändi kujundamisel oluline tegur ja hea võimalus isikupärast kuvandit luua. Kui tead, millist sõnumit soovid värvide abil visuaalselt edastada, tuleks täpsed toonid, mida järjepidevalt kasutada, paika panna. Abivahendina võid kasutada inspiratsioonitahvlit, nagu mina tegin — kogusin erinevaid pilte, mis minu blogi idee ja visiooniga sobivat tundusid ning kõnetasid. Inspiratsiooni ja ideid ammutasin Pinterestist, kust lisaks muule kasulikule infole leiab väga palju visuaalset materjali, sealhulgas brändingu stiilinäiteid. Samuti kasutasin abivahendina Canva poolt koostatud värvide kombinatsioone. Huvi korral leiad need siit. Põhivärvid valisin lähtuvalt blogi nime tähendusest ja sõnumist, mida soovin edasi anda. Lisavärvide valikul oli minu jaoks oluline, et need põhivärvidega hästi sobituksid ja neid toetaksid. Valitud värvikombinatsioone saad kasutada järjepidevalt nii kodulehel, sotsiaalmeedias kui ka mujal.

Foto autor Ravali Yan.

 

  1. Logo on sinu unikaalne allkiri

 

Logo väljatöötamine on väga oluline protsess, mistõttu soovitan põhjalikku eeltööd teha. Logo on sinu unikaalne allkiri, mille abil saad oma brändi identiteeti kujundada. Logo kujundamisel on oluline läbi mõelda, milliseid värve ja fonte kasutada ning kas ja milliseid elemente lisada. Mul oli küll esialgne ettekujutus, milliseid detaile logol kasutada tahaksin, kuid konkreetse idee visandamiseks kasutasin taas Pinteresti abi. Otsisin erinevaid brändingu ideid ja näidised, mis minu blogi visiooniga võiksid haakuda. Kuna ma graafilise disainiga nii sina peal ei ole, ja nagu öeldud, ei tasuks logo alahinnata, kasutasin seekord kõrvalist abi. Pärast mitmeid katsetusi ja detailidega mängimist, jäin lõpptulemusega väga rahule. Kui soovid iseseisvalt logo kujundada, aga professionaalseid disainimise programmi ei valda, soovitan proovida veebipõhist tasuta kujundusprogrammi Canva, kust leiad erinevaid logopõhjasid. Algajatele on logo loomisest hea ülevaade siin. Canva on väga hea tööriist erinevate infomaterjalide ja kujunduste loomiseks, näiteks sotsiaalmeedia postituste tarbeks. Seda on väga lihtne kasutada ning soovi korral saad oma brändi lehe luua, et kujundamine veelgi hõlpsam ja kiirem oleks. Selle võimaluse kasutamise eest pead maksma, aga kui soovid järjepidevalt oma brändi kujundada, tasub see ennast ära.

 

  1. Kodulehe ülesehitus olgu võimalikult selge

 

Kui kodulehe struktuuri planeerima asusin, monitoorisin erinevaid veebilehekülgi, muuhulgas loomulikult erinevaid blogisid — et näha, millist ülesehitust ja alamlehekülgi kasutatakse. Minu huvi ei olnud sugugi kedagi kopeerima hakata, aga milleks jalgratast leiutada, kui see juba olemas on? 😊 Kohtasin ideede otsinguretkel väga erineva ülesehitusega veebikodusid, mille hulgas oli palju meeldiva ja loogilise struktuuriga lehekülgi. Mõne puhul tekkis aga tunne, et mõistmaks, kuhu sattunud olen, pean terve kodulehekülje sisu läbi lugema. Sellist aega mul loomulikult ei olnud ja nii asusingi järgmise juurde. Et sinu lugejal samasugust reaktsiooni ei tekiks, soovitan koduleht võimalikult lihtsalt ja selgelt struktureerida — nii, et vajalik info oleks kergesti leitav. Mina ise soovin ka kodulehe taga tegutseva isiku või ettevõtte kohta rohkem infot teada. Niisamuti eeldan, et blogi kodulehel võiks olla lähemalt lahti kirjutatud, millistele teemadele keskendutakse — seda ma ka tegin. Usun, et mida rohkem läbipaistvat infot jagada, seda tõenäolisemalt tekib sinu ja lugeja vahel usalduslik suhe..  

 

Kokkuvõttes on kodulehekülg justkui interaktiivne visiitkaart, mis kujundab sinu unikaalset nägu ja jutustab lugu. Kindlasti ei tohi kodulehe tähtsust alahinnata ja seda peab pidevalt arendama. Kas tunned juba inspiratsioonipuhangut ja oled valmis midagi erakordset looma? Soovitan sul siis kohe algust teha 😊!

 

Autor Monika Schults
Toimetaja Kadri Toomsalu