Kalle Palling: “Vii end kurssi blokiahela tehnoloogiaga!”

Kalle Palling: “Vii end kurssi blokiahela tehnoloogiaga!”

Kohtusime Kalle Pallinguga ajaloolises Lutheri Masinasaalis Tallinnas, Äripäeva raadio salvestusruumis. Eesmärgiks oli planeeritavale Arvamusfestivali arutelule “Otsi lolli, kes ei kardaks kolli, kui on kollil krüptomaitse suus” esimene hoog sisse lükata. Arvamusfestival toimub 10–11. augustil Paides ja toob kokku eeldatavasti taas ligi 10 000 inimest üle Eesti. Kahe päeva jooksul toimub seal sadu arutelusid, leiab palju head toitu ja mõnusa seltskonna.

Milline on tuleviku valuuta? Mida me peame teadma krüptorahadest? Kuhu täna investeerida, et tulevikus oleks hea? Mida täna õppida, et tulevikus edukas olla?

Äripäeva raadio täispikka salvestust tuleviku raha teemal saad kuulata siit!

Videointervjuus andis Kalle Palling noortele soovituse esmalt ennast kurssi viia blokiahela tehnoloogiaga, mida saab kasutada mitte ainult rahamaailmas, vaid mistahes valdkonnas. Tehnoloogia võimaldab andmevahetust turvaliselt ja läbipaistvalt. Sama tehnoloogia peal põhineb ka krüptoraha. Küsisime Kalle Pallingult mõne küsimuse.

Mida peaks noor teadma krüptorahadest?

Ma arvan, et kõige olulisem — ja mitte ainult noortele — on end blokiahela tehnoloogiaga kurssi viia. See on uudne lähenemine andmete vahetamiseks. Blokiahela kaudu saab liigutada veel väga palju andmeid turvalisel ja läbipaistval viisil. Ja ma ennustan, et see tehnoloogia saab olema tulevikus üks enimkasutatavaid tehnoloogiaid üldse.

Millised on tänased ohud ja võimalused krüptoga raha teenimiseks?

Ma arvan, et ohud ja võimalused teenimiseks võrreldes täna teadaolevate konventsionaalsete valuutade või rahadega on täpselt samad. Kui hakkad kuhugi investeerima, on igal juhul vaja endale selgeks teha, millese investeerid ning mis on selle objekti üldised väärtused. Niisamuti tuleks läbi mõelda, kuhu tahetakse jõuda ja mis on lubadused tootluse osas. Ma arvan, et tänase investeerimise ja krüptomaailma vahelei ole mingeid sisulisi erinevusi. Ainus erinevus peitub tehnoloogias. Ühel puhul on andmete liikumise läbipaistvus oluliselt lihtsamini saavututav ja järgitav. Taustatööd tuleb teha mõlemal puhul. Soovitan mitte nii kergelt slogani-laadsete ütlemistega kaasa minna.

Kas krüptoraha on tuleviku valuuta?

Kindlasti on ta tulevikus üks osa sellest. Ja jällegi, me ei oskagi täna ennustada, milliseid lahendusi blokiahelale veel ehitatakse. Ettevõtjad, kes kasutavad ka oma muudes tegevustes blokiahelat või tegutsevad kommuuni baasil töötavas ettevõttes, kasutavad kindlasti krüptovaluutat. Tekib oma kommuuni sisene vääring, nimetatagu seda siis kuidas tahes. Selliseid lahendeid on juba väga palju. Näiteks meie lõunanaabritel on täitsa huvitav lahendus nimega Lympo, kus on nii, et mida rohkem sa spordid, seda rohkem kantakse sulle krüptoraha ehk ka tervisliku eluviisi eest on võimalik raha teenida. Blokiahel annab väga palju uusi võimalusi ja see ongi vast noorte jaoks kõige huvitavam.

Oma äri skaleerimine muutub tulevikus oluliselt lihtsamaks. Võib olla täna ei ole see veel piisavalt lihtne ja kättesaadav. Väikesel ettevõttel on blokiahela abil oluliselt lihtsam riskikapitali kaasata, kommuun on hästi suur ja seal ei ole piire. See on tänapäeva uuele põlvkonnale ehk kõige olulisem.

 

Toimetaja Kadri Toomsalu

 

Kuidas mõjutab rahasse suhtumine igapäevaelu?

Kuidas mõjutab rahasse suhtumine igapäevaelu?

Suur osa Eesti inimestest elab palgapäevast palgapäevani. Igal kuul pangaarvele laekuv töötasu on paljudele ainukeseks sissetulekuallikaks. Kui tihti oled kuulnud kedagi lausumas, et raha ei ole kõige olulisem? Ometigi on see üks suuremaid stressiallikaid ja pingete põhjustajaid! Minagi ei pidanud mõnda aega tagasi raha eriti tähtsaks. Kui aga paar aastat tagasi teema vastu rohkem huvi hakkasin tundma , sain aru, kui palju see tegelikult igapäevaelu mõjutab. Raha on otseselt heaoluga seotud ning paraku on tihti argine reaalsus see, et rahapuuduse tõttu tuleb paljust loobuda.

Olen pärit suurest perest, kus raha oli pigem ellujäämisvahend mitte viis, mille abil unistusi realiseerida. Kasvasin üles teadmisega, et raha ei korjata puu otsast ja täiskõhutunde nimel tuleb paljust muust loobuda. Raha läks alati kiiremini välja, kui sisse tuli ja elamiskulude katmiseks kasutati ka võõrast ressurssi. Palju on juhuseid, kui kehvas finantsseisus inimene võidab loteriiga suure rahasumma , kuid aasta-paari pärast on veel vaesem kui enne. Mõni aasta pärast Eesti krooni taas kasutusele võtmist juhtus see ka meie perega. Olin tollal liiga noor, et seda mõista, kuid mäletan väga hästi, kuna olin just kooliteed alustamas. Tänu sülle langenud suurvõidule said vanemad lubada mulle ning mu õdedele-vendadele kõige ilusamaid riideid, mida suutsime poest välja valida. Mäletan siiani eredalt, kui õnnelik ma oma uues kleidis ja roosades kingakestes olin. Nagu öeldakse — anna vaesele rikkus ja varsti on ta veel vaesem kui enne. Nii paraku ka juhtus. Ühel hetkel oli meil justkui kõik olemas, järgmisel ainult võlad … Kui ise oma raha ei juhi, kontrollib see hoopis meid.

Elu jätkus vanaviisi ja paraku ei õppinud minu vanemad sellest loost midagi. Erilisi soove mina ega õed-vennad neile ei esitanud, kuna saime üldjuhul vastuseks, et raha ei ole. Niisiis pidin oma soovide realiseerimiseks üsna varases lapsepõlves kõikidest taskuraha teenimise võimalustest kinni haarama. Alustasin marjakorjamisest. Tänu sellele õppisin üsna kiiresti raha väärtust hindama ja sain aru, et üle oma võimete ei ole mõistlik elada. Kahjuks ei olnud mul ühtegi head eeskuju, kellelt rahatarkust omandada. Olen alati pigem tagasihoidlikult elanud, kuid sellegipoolest ei ole mul enamasti olnud vaba raha, et endale midagi lubada, säästudest rääkimata. Nii tundsingi paar aastat tagasi, et olen väsinud pidevalt oma heaolu arvel ohvreid tooma. Avastasin, et olin hakanud ka oma lapsele sama lugu rääkima, et meil ei ole ühe või teise asja jaoks raha. Tundsin, et raha juhib mind, mitte vastupidi. Hakkasin mõtlema, mida saaksin muuta, et oma rahaasjadega paremini toime tulla. Mõistsin, et pean alustama suhtumisest rahasse, kuna olin omaks võtnud uskumuse, et raha ega rikkus ei ole olulised.

Hakkasin kujutlema, milline oleks elu, kui saaksin teha valikuid oma soovidest lähtuvalt ega peaks pidevalt raha pärast muretsema. See omakorda võimaldaks elu rohkem nautida ja lähedastega koos olla. Milline on sinu suhtumine rahasse ja kuidas see sinu igapäevaelu mõjutab?

 

Autor Monika Schults
Toimetaja Triinu Mölder