Mo Almutawa — meister disainis!

Mo Almutawa — meister disainis!

Mohammad J. Almutawa on multidistsiplinaarne disainer, kellel on seitse aastat kogemust graafika-, toote-, teenuse- ja arhitektuuridisainis. Ta alustas oma karjääri Kuveidis, kust suundus töötama NADAAA heaks, mis on USA üks mainekamaid disainiettevõtteid. Nüüd elab ta Eestis ja töötab kunstilise juhina ettevõttes Brand Manual ning valgustab meidki brändiloomise tagamaadest!

Foto autor Kaie Böning-Almutawa

1. Mis on bränd ja milleks seda vaja on?

Bränd sisaldab elemente, mis määravad, kuidas organisatsioon või ettevõte ennast kliendile esitleb. See on nende identifitseerimisviis, ehitab lojaalsust ja lisab tootele väärtust. Näiteks Apple — neil on väga tugev bränd, mis ütleb, et nende tooted on värsked ja innovaatilised. Nad on ühed hinnatuimad maailmas, sest on brändi abil klientide usalduse võitnud.

2. Millest sa brändi loomist alustad?

Kindlasti uurimistööst! Järgin kindlat protsessi: avasta, defineeri, arenda, anna üle.

 

3. Nimeta mõni kuulus bränd, mille loomisega seotud oled.

Ma ei ole kindel, millest ma rääkida võin, sest mõned ei ole veel avalikustatud. Hiljuti disainisin Felixi tomatipüree pakendi, mis pole veel poeriiulitel, kuid ma olen selle üle üpris õnnelik. Ma olen kujundanud palju identiteete, kuid pole kindel, kas neid saab pidada kuulsaks. Olen samuti kujundust teinud Eesti presidendile. Viimati koostasin koostöös sotsiaalministriga konverentsi jaoks audiovisuaalse töö.

 

4. Kuidas sa otsustad, milliseid funktsioone oma tööle lisada?

Disainile ei lisata omadusi, vaid väärtusi. Võib ju leiutada purustamatu õllepudeli, millel on suurepärane funktsioon, kuid mis ei anna kliendi jaoks juurde mingitki väärtust. Samuti poleks pudeli purunematus tarbija jaoks otsustav faktor, kuna selline pudel oleks tavalisest palju kallim. Brändi loomisel on vaja mõista kasutaja vajadusi ning tõlgendada need millekski, millega tarbija saab lihtsalt kontakti.

 

5. Mis on sinu arvates brändiloomes järgmine suur trend?

Ma pole kindel. Raske on öelda midagi spetsiifilist, kuid arvan, et paljud brändid soovivad jääda asjakohaseks, omada üha kasvavat sotsiaalmeediavõrgustikku ja olla interaktiivne oma kasutajaskonnaga.

 

6. Millest inspiratsiooni leiad?

See tuleb erinevatest allikatest. Üldiselt leian seda uurimis- ja avastamisetapis.

 

7. Kuidas sa mõtteblokkidest üle saad?

Kindlasti rääkides teiste disaineritega, saades konstruktiivset kriitikat ja tagasisidet. Värskete silmadega oma töö üle vaatamine aitab lõhkuda selle piiratud nägemuse, mis aeg-ajalt tekib projektide väljatöötamisel. Nii näeb asju teisest perspektiivist!

 

8. Kuidas sa jääd organiseerituks, kui töötad mitme disainifaili ja ideega?

Meil on süsteem, kus failid on organiseeritud ja märgistatud nii, et neid oleks lihtne leida. Nii kaua, kuni kõik on otsinguga leitav ja õigesse formaati salvestatud, ei ole probleemi.

 

9. Milliseid küsimusi enne igat projekti esitad?

On tähtis küsida kõige kohta miks?, isegi kui arvad, et tead vastust! Seejärel kes? —kellele see suunatud on? Kes sellest kasu saab? Jne.

 

10. Mis on sinu lemmikosa päevast?

Hommikud. Ma tunnen end siis kõige produktiivsema ja värskemana, kuna mõtted ja ideed on juba öö läbi marineerunud.

 

11. Kuidas sa tead, millal projekt valmis on?

Enamikel juhtudel siis, kui see ärkab ellu! Projekt on lõpetatud, kui see on eesmärgipärases kasutuses, sest siis ei saa enam midagi muuta.

 

12. Kuidas käitud konfliktis, kus keegi sinu nägemusega ei nõustu?

Selge eesmärk aitab konflikte vältida, sest see käitub võrdlusalusena ja võimaldab hinnata, kas visioon on saavutanud oma eesmärgi või mitte. Ideedega peab suhtlema. Kui esineb siiski arusaamatusi, peab minema algusesse ning looma uue eesmärgi.

 

13. Kui mul oleks toode või ettevõte, millele ma sooviks brändi, mida ma tegema peaks?

Lihtne! Palka mind!

 

Suur aitäh, Mo, et nõustusid minuga seda intervjuud tegema! Disain nõuab rohkelt annet ja sul on seda tohutult!

Kui soovite oma ettevõttele brändi, minge aadressile https://thebrandmanual.com/.
Mo Almutawa isiklikke töid saab näha aadressil http://www.mjalmutawa.com/.

 

Intervjueerija Kerli Mark
Toimetaja Anna Leontjeva

Kuidas leida oma kutsumus? Videointervjuu Rauno Siguriga

Kuidas leida oma kutsumus? Videointervjuu Rauno Siguriga

 

Kohtusime Raunoga Arvamusfestivalil, kus ta osales YU Talent Media korraldatud arutelus “Otsi lolli, kes ei kardaks kolli, kui on kollil krüptomaitse suus.” Arutlesime teemal, milline saab olema tuleviku raha. Peale arutelu kutsusime Rauno YU välistuudiosse, et teha temaga videointervjuu ja kutsumuse leidmise teemal. Loe ja kuula! Inspiratsioonilaks garanteeritud!

 

Räägi palun pisut, kes sa oled ja kust sa tuled.

Olen sündinud ja kasvanud Kristiines, see oli vaikne Tallinna piirkond, kus sai tänavatel mängitud ja onne ehitatud. Turvaline ja hea lapsepõlv. Võib öelda, et mul on täiesti tavaline taust: lõpetasin keskkooli, peale seda läksin ülikooli. Ülikoolis tahtsin lihtsalt, et saaks asja tehtud, aga minu jaoks huvitav ja väga vajalik kogemus oli kaitsevägi. Leidsin selles tohutult palju. Võib-olla oli asi seltskonnas, minu meelestatuses või ülemates.

Peale kaitseväge sain aru, kes ma olen. Tekkis n-ö valgustatus ja , et minul endal on võim otsuseid teha ning oma elu muuta. Ma ei saa kedagi teist süüdistada, kui asjad ei lähe nii, nagu soovin. Peale seda tekkis murdemoment, hakkasin enda elu mõtet väga erinevaid teid pidi lahti harutama. Nüüdseks olen leidnud enda visiooni elust, samas meeldib vaadata teiste elusid ja ka läbi selle jätkuvalt enda elu mõtestada. Valemid ei ole universaalsed, kõik on väga individuaalne.

Täna töötan ärimaailmas rahvusvahelise kaubandusega ja investeerimisega ning püüan mõtteis poliitikaga kaasas olla.

 

Mainisid, et said n-ö valgustatud kaitseväes — kuidas see täpsemalt juhtus?

Ma ei oska seda kirjeldada, kuidas see täpselt juhtus. Mõnel õhtul olin toimkonnas, kus pidi öö läbi üleval olema, ja sel ajal oli aega enda mõtteid ja plaane kirja panna. Kindlasti avaldasid mõju ka füüsiliselt rasked hetked. Seal tekkisid  taipamise momendid, mida võib ka tavaelus raskel perioodil ette tulla. Näiteks depressiooni seljatades võib arusaamine, mida elult ootad, palju tugevamalt tabada.

 

Mis on suurimad takistused enda kutsumuse leidmisel?

Ühest küljest on minu meelest takistuseks see, et ollakse liiga pinnapealsed. See pole etteheide, vaid konks on ajastus, kus kõik käib väga kiiresti ja on üles ehitatud visuaali peale. Sul tekib ettekujutus, mis pole reaalsusega kooskõlas. Ja see loob valesid signaale, nagu näiteks, et olen edukas siis, kui saan palju like’e või palju tähelepanu. Müra ja infot on nii palju, et läbi hammustada ja filtreerida, mis sinu jaoks oluline on ja mis sinu puhul töötab — see ongi keeruline. Samas siin tulevad mängu eeskujud. Igal inimesel, ka minul, on eeskujud, kes on ajapikku minus usalduse tekitanud. Samas ei pea nendega alati nõustuma, aga enda jaoks saab üldpildi kokku panna.

 

Kuidas leida iseennast, kui oled kriisis ega tea, mida elult soovid?

Mina olen avastanud, et tuleb lihtsalt proovida erinevaid asju. Olen palju ameteid proovinud: olnud koristaja, töötanud ehitusobjektil, müünud erinevaid asju ja teinud väga lihtsaid töid. Proovimata jättes ei saa sa kunagi teada, mis sulle sobib. Paratamatult tuleb käia läbi teatud kadalipp. See ei ole lihtne selles virvarris. Aga ma usun, et igal inimesel on olemas mingi seesmine aimdus. See on ehk mattunud väga pikalt mingisuguse kihi ja probleemide alla. Keeruline ongi need ajaga ladestunud kihid eemaldada. Arvan, et aitavad teadlikkus ja süvitsi mõtlemine. Olen praktiseerinud mediteerimist ja üritanud kujundada lugemisharjumust ning olen avastanud, et õige raamat ja õige materjal leiab ise sinu juurde tee. Haarad sellest kinni, kui oled mõtestanud õigesti, sest alateadlikult tunned, et see on sulle vajalik. Võib juhtuda, et loed ehk väga huvitavat raamatut, aga ajastus on sinu jaoks vale. Pead tunnetama, sest informatsiooniallikaid on väga palju.

Soovitan lugeda endise ilukirurgi raamatut “Psühhoküberneetika”, kus tema patsiendid tegid operatsiooni läbi, aga sisemiselt midagi ei muutunud. Mõttemaailm ja tunnetus oli nende jaoks ikka samasugune, nagu varem. Seepärast hakkas raamatu autor tegelema mõttemaailma mutumisega ja lähenes patsientidele hoopis teistmoodi, et muuta nende mõttemaailma ja tunnetust iseendast. Kõik on reaktsioonide küsimus — mismoodi reageerime iseendale ja ümbritsevale.

 

Mida soovitad inimesele, kes leiab endas kunstniku kutsumuse, mis võib aga tähendada, et majanduslikult on keeruline hakkama saada?

Kui väga inspireerivalt rääkida, siis meie materiaalne maailm ongi kujundatud meie sisemuse poolt ehk kõik ümbritsev on manifesteeritud meie sisemaailma poolt. Inimesel peab olema julgus midagi muuta, siis see võibki reaalselt juhtuda. Tänapäeval räägitakse, et kapitalism on paha, aga tegelikult kunst on ka äri. Mul on üks väga hea sõber Berliinis, kuulen temalt, mismoodi kunstimaailm toimib: seal on kõva reeglite rikkumine ja nime tegemine, et muutuksid autoriteediks ja su töö oleks hinnatud. See kõik on jällegi sinu enda sisemaailma produkt. Kui mängida seniste reeglite järgi, ei oleks meil mingit edasiminekut ning arengut. Ja tulebki võtta julgus tunnetada, et just kunst on sinu jaoks õige. Ja kui raha kohe ei kaasne, siis ikka uskuda endasse, et leiad õige meetodi, ja varem või hiljem hakkab see sulle ka sisse tooma.

 

Kuidas kasvatad enesekindlust?

Tuleb uued väljakutsed vastu võtta ja panna ennast olukordadesse, kus varem olnud pole. Näiteks osalesin täna Arvamusfestivalil: sain kutse ja võtsin hea meelega vastu! Teadsin, et see on väga hea mõte. Aga kui hakkasin eeltööd tegema, siis tekkis paanikamoment, et millesse ma end üldse mässisin. Minu tüdruksõber ütles mõned julgustavad laused ja sain aru, et ma ei peagi kõike teadma, see on minu esimene kord ning on täitsa loomulik, kui ka vigu teen. Ikka on nii, et kui inimene väljub mugavusstsoonist, tekib vastureakstioon, sest vanasse süsteemi jääda on ikka mugavam. Muutusi aga kahjuks nii ei tule. Eks lihtsam on öelda kui teha, aga iga inimene peab ise leidma viisi, kuidas mugavusstoonist väljapoole samme teha, sest kui hirmust pisut üle olla, siis julgus ja enesekindlus kasvavadki. See võib olla kasvõi väga tavaline asi: rääkida poes võõra inimesega või jutustada kassiirile mõni nali. Kõige lihtsam ja elementaarne asi. Ja kui midagi nihu läheb, siis rahusta ennast sellega, et keegi ei mäleta seda homme.

 

Intervjueerija Marika Juusu
Toimetaja Kadri Toomsalu

August esitleb Kopenhaagenis uut kollektsiooni

August esitleb Kopenhaagenis uut kollektsiooni

Rõivabrändi August uue kevad-suvi 2019 kollektsioon esindab futuristlikku minimalismi, kus disainer mängib virtuaalsete illusioonide ja kogemustega. Peamine inspiratsioon pärineb 80-ndate sci-fi filmidest, kus segunevad unenäod ja reaalsus.

“Selle kollektsiooni eesmärk oli ühendada ultra-sportlikud detailid ja innovaatilised kerged materjalid ning koondada need kaasaegseks, ent samas sensuaalselt futuristlikuks tervikuks,” lisab Augusti disainer ja asutaja Äli Kargoja.

Enamik uue kollektsiooni kangastest pärinevad Jaapanist, Itaaliast ja Türgist. Kangastest on esindatud uudne cupro ja linase segu ning hõrk siidi ja orgaanilise puuvilla mikstuur. Läbipaistev hologrammi toonis kangas lisab kollektsioonile astraalse maailma hõngu. Bränd jätkab endiselt unikaalsete ja hoolikalt valitud jätkusuutlike kangaste kasutamist ning orgaanilisest puuvillast ja bambusest tooteid leiab ka selles kollektsioonis. Kõik tooted on disainitud ja toodetud Eestis.

Kollektsiooni saab näha Revolver messil Kopenhaagenis 8.–10. augustil ja septembris BERG showroom’is Pariisis.

August on 2014. aastal loodud rõivabränd, milles ühinevad looduslikud kangad ning innovatiivne rõivadisain ning mis on pälvinud tunnustust nii kodumaiste tarbijate kui ka Eesti Moedisaini Liidu poolt. Augusti loojaks on eestlannast rõivadisainer Äli Kargoja, kes omandas moedisaini alase hariduse Pariisis Studio Berçot moekoolis. Pärast kogemust Nicolas Andreas Taralise (Pariis) ning Maison Martin Margiela (New York) ateljeedes naasis Äli 2014. aasta märtsis kodumaale, et viia ellu oma visioon rõivadisainist.

Augusti loominguga on võimalik tutvuda brändi uuenenud kodulehel, e-poes ja Fahle maja stuudios.

Fotode autor Maiken Staak

Lisainformatsioon: contact@studio-august.com
www.studio-august.com
Facebook
Instagram

5 viga, mida praktika käigus vältida

5 viga, mida praktika käigus vältida

Edukas praktika võib päädida tööpakkumise ja kasulike kontaktidega, samas kui looderdava ja passiivse praktikandi ees võib tulevikus nii mõnigi uks sulguda. Sestap on tähtis endast praktikal hea märk maha jätta.

Praktikakogemus on täpselt nii kasulik ja huvitav, kui palju oled valmis sellesse ise panustama. Et tulemus vastaks nii sinu kui tööandja ootustele, toob Eesti Tööandjate Keskliidus parimate praktikantide konkurssi „Praktik Cum Laude“ vedav Anneli Entson välja viis olulist viga, mida tuleks tööpraktikal olles vältida.

Sa oled passiivne

Üks suurimaid vigu, mida praktikandid võivad teha, on loid suhtumine oma ülesannetesse ja kolleegidesse. „Ära karda oma ideid välja käia ning paku paberivirna alla mattunud kolleegidele abi. Tähelepanelikkus ja säravad silmad ei jää teistele märkamata, vaid kinnitavad, et panustad praktikasse täielikult ega tulnud vaid ainepunkte koguma,“ sõnas Tööandjate Keskliidu haridusnõunik. Tema sõnul on nii võimalik saada ka järjest vastutusrikkamaid ja huvitavamaid ülesandeid – tööandja on veendunud, et praktikant on nendeks valmis.

Sa ei küsi tagasisidet

Tagasiside küsimine on oluline nii isikliku tööalase arengu mõttes ja  annab ka tööandjale signaali, et oled huvitatud sellest, mida edaspidi paremini või teistmoodi teha, kuidas ettevõttele kasulikum olla. „Ainult omapäi tegutsedes võib oluline märkamata jääda – võib-olla oled mõnest ülesandest hoopis valesti aru saanud ja pead sellega siis uuesti alustama. Pikaajalise kogemuse ja praktiliste teadmistega kolleegidelt saad hindamatu väärtusega nõu, kui vaid seda küsid,“ tõdes Entson.

Sa ei võta praktikat tõsiselt

Parimate praktikantide konkursi projektijuhi sõnul tuleks praktikat võtta tööna. „Ole alati professionaalne ja täida oma ülesandeid kohusetundlikult ning täpselt. Ära hiline, jälgi oma riietust, käitumist ja kõnepruuki, et kolleegidele ainult heas mõttes silma jääda,“ soovitas ta.

Sa valid praktikakoha palganumbrist lähtudes

Kuigi töö eest tasu saamine võib tunduda igati õigustatud nõudmine, tuleb meeles pidada, et hästi korraldatud praktika on pigem põhjalik praktiline koolitusprogramm kui lihtsalt puhkusel olevate töötajate asendamine. „Praktikakoha valikul lähtu eelkõige sellest, kuidas kogemus sind erialaselt arendaks, mitte rahasummast lepingul või selle puudumisest,“ soovitas Anneli Entson. Tema sõnul on praktika suurepärane võimalus oma teadmisi päriselus rakendada, näha, kuidas tegelikult töö käib ning proovida, millised tööülesanded sulle kõige meelepärasemad on.

Sa annad kohe alla

Praktikal olles on loomulik ennast vahel ebakindlana tunda, aga sellest ei tohiks lasta ennast heidutada. „Praktika on õppimise koht ja seda teavad ka sinu juhendaja ja kolleegid. Kui oled endast parima andnud, oled igal juhul saanud väärt kogemuse isegi siis, kui praktika ei täida kõiki ootusi või kui suhted kolleegidega jäävad pigem jahedaks. Pealegi on parem teha vigu õppustel kui lahingus,“ tõdes Entson.

 

Tööandjad: kõige olulisem on kaasa mõtlemine

 

Annika Oruaas, DPD personali- ja CSR juht

Kõige paremad praktikandid on need, kes mõtlevad lahtise peaga kaasa ja on valmis igal pool käed külge lööma. Reeglina me leiame oma majas asjalikele praktikantidele alati ka püsiva töökoha, kuna DPDs käib värbamine ennekõike väärtuste järgi. Meie peamine väärtus on „teeme ära!“ suhtumine – praktikant, kes tuleb meie juurde ainult kooli jaoks „linnukest“ kirja saama, pikalt püsima ei jää.

 

Urmas Lehtsalu, Mereranna Põllumajandusühistu juhatuse liige

Meie eeldame, et praktikale tulijal on huvi ja eesmärgid, et ta soovib läbi praktilise tegevuse juurde õppida. Ta teab, mida sooviks näha ning läbi katsetada ja kogeda. Kui tekib olukordi, millest praktikant täpselt aru ei saanud, siis ta peab julgema ise infot otsida, teooriat uurida ja selgitada enda nägemust, kõrvutades seda juhendaja seisukohtadega selles küsimuses. Väga oluline on kokkulepetest ja tähtaegadest kinnipidamine ning kogu praktikaprotsessi analüüsimine ja reflekteerimine koos juhendajaga. Nii saavad paljud olukorrad lahti mõtestatud ning sellest õpib tegelikult nii praktikant kui ka juhendaja. Hea, aus ja vahetu suhtlemine loob koostöö mitte ainult tänasele praktikandile, vaid sillutab tee ka tulevastele praktikantidele.

 

Vaata ka Kaanestaari konkursi fotosid, kus tuntud Eesti blogijad katsetasid erinevaid ameteid!

Kalle Palling: “Vii end kurssi blokiahela tehnoloogiaga!”

Kalle Palling: “Vii end kurssi blokiahela tehnoloogiaga!”

Kohtusime Kalle Pallinguga ajaloolises Lutheri Masinasaalis Tallinnas, Äripäeva raadio salvestusruumis. Eesmärgiks oli planeeritavale Arvamusfestivali arutelule “Otsi lolli, kes ei kardaks kolli, kui on kollil krüptomaitse suus” esimene hoog sisse lükata. Arvamusfestival toimub 10–11. augustil Paides ja toob kokku eeldatavasti taas ligi 10 000 inimest üle Eesti. Kahe päeva jooksul toimub seal sadu arutelusid, leiab palju head toitu ja mõnusa seltskonna.

Milline on tuleviku valuuta? Mida me peame teadma krüptorahadest? Kuhu täna investeerida, et tulevikus oleks hea? Mida täna õppida, et tulevikus edukas olla?

Äripäeva raadio täispikka salvestust tuleviku raha teemal saad kuulata siit!

Videointervjuus andis Kalle Palling noortele soovituse esmalt ennast kurssi viia blokiahela tehnoloogiaga, mida saab kasutada mitte ainult rahamaailmas, vaid mistahes valdkonnas. Tehnoloogia võimaldab andmevahetust turvaliselt ja läbipaistvalt. Sama tehnoloogia peal põhineb ka krüptoraha. Küsisime Kalle Pallingult mõne küsimuse.

Mida peaks noor teadma krüptorahadest?

Ma arvan, et kõige olulisem — ja mitte ainult noortele — on end blokiahela tehnoloogiaga kurssi viia. See on uudne lähenemine andmete vahetamiseks. Blokiahela kaudu saab liigutada veel väga palju andmeid turvalisel ja läbipaistval viisil. Ja ma ennustan, et see tehnoloogia saab olema tulevikus üks enimkasutatavaid tehnoloogiaid üldse.

Millised on tänased ohud ja võimalused krüptoga raha teenimiseks?

Ma arvan, et ohud ja võimalused teenimiseks võrreldes täna teadaolevate konventsionaalsete valuutade või rahadega on täpselt samad. Kui hakkad kuhugi investeerima, on igal juhul vaja endale selgeks teha, millese investeerid ning mis on selle objekti üldised väärtused. Niisamuti tuleks läbi mõelda, kuhu tahetakse jõuda ja mis on lubadused tootluse osas. Ma arvan, et tänase investeerimise ja krüptomaailma vahelei ole mingeid sisulisi erinevusi. Ainus erinevus peitub tehnoloogias. Ühel puhul on andmete liikumise läbipaistvus oluliselt lihtsamini saavututav ja järgitav. Taustatööd tuleb teha mõlemal puhul. Soovitan mitte nii kergelt slogani-laadsete ütlemistega kaasa minna.

Kas krüptoraha on tuleviku valuuta?

Kindlasti on ta tulevikus üks osa sellest. Ja jällegi, me ei oskagi täna ennustada, milliseid lahendusi blokiahelale veel ehitatakse. Ettevõtjad, kes kasutavad ka oma muudes tegevustes blokiahelat või tegutsevad kommuuni baasil töötavas ettevõttes, kasutavad kindlasti krüptovaluutat. Tekib oma kommuuni sisene vääring, nimetatagu seda siis kuidas tahes. Selliseid lahendeid on juba väga palju. Näiteks meie lõunanaabritel on täitsa huvitav lahendus nimega Lympo, kus on nii, et mida rohkem sa spordid, seda rohkem kantakse sulle krüptoraha ehk ka tervisliku eluviisi eest on võimalik raha teenida. Blokiahel annab väga palju uusi võimalusi ja see ongi vast noorte jaoks kõige huvitavam.

Oma äri skaleerimine muutub tulevikus oluliselt lihtsamaks. Võib olla täna ei ole see veel piisavalt lihtne ja kättesaadav. Väikesel ettevõttel on blokiahela abil oluliselt lihtsam riskikapitali kaasata, kommuun on hästi suur ja seal ei ole piire. See on tänapäeva uuele põlvkonnale ehk kõige olulisem.

 

Toimetaja Kadri Toomsalu

 

Kodulehekülg on sinu interaktiivne visiitkaart

Kodulehekülg on sinu interaktiivne visiitkaart

Kui oled blogile sobiva platvormi välja valinud, on aeg kodulehekülge üles ehitama asuda. Minu valikuks osutus WordPressi keskkond, kuna see tundus konkureerivatega võrreldes kergemini hallatav, isegi kodulehe loomisest ja kodeerimisest eelnevaid teadmisi omamata. Samuti oli mulle meelepärane, et WordPressis on palju erinevaid kujundusteemasid, mille vahel valida ja mida saab enda vajaduste järgi kohandada. Enne aga, kui sobivat teemat valima asud, mõtle läbi, millist visuaalset identiteeti sa luua soovid. Nagu ühes varasemas artiklis kirjutasin, on blogi sinu bränd. Mõistlik on juba kodulehekülge luues oma brändi kujundamisele mõelda, nii säästad tulevikus aega ja raha. Jagan sinuga, millele enne kodulehekülje loomist keskendusin. Loodan, et see aitab sind oma blogi kodulehekülje planeerimisel.

Foto autor Igor Miske.

  1. Vali brändi värvipalett, mida järjepidevalt kasutad

 

Mul oli esialgne visioon, millises stiilis kodulehte soovin, olemas, kuid tarvis oli kõik detailid omavahel hästi sobituma panna. Brändingus tasub järjepidev olla ja kõikides kanalites ühesugust joont hoida — nii on sinu bränd kergesti äratuntav. Värvipsühholoogia on brändi kujundamisel oluline tegur ja hea võimalus isikupärast kuvandit luua. Kui tead, millist sõnumit soovid värvide abil visuaalselt edastada, tuleks täpsed toonid, mida järjepidevalt kasutada, paika panna. Abivahendina võid kasutada inspiratsioonitahvlit, nagu mina tegin — kogusin erinevaid pilte, mis minu blogi idee ja visiooniga sobivat tundusid ning kõnetasid. Inspiratsiooni ja ideid ammutasin Pinterestist, kust lisaks muule kasulikule infole leiab väga palju visuaalset materjali, sealhulgas brändingu stiilinäiteid. Samuti kasutasin abivahendina Canva poolt koostatud värvide kombinatsioone. Huvi korral leiad need siit. Põhivärvid valisin lähtuvalt blogi nime tähendusest ja sõnumist, mida soovin edasi anda. Lisavärvide valikul oli minu jaoks oluline, et need põhivärvidega hästi sobituksid ja neid toetaksid. Valitud värvikombinatsioone saad kasutada järjepidevalt nii kodulehel, sotsiaalmeedias kui ka mujal.

Foto autor Ravali Yan.

 

  1. Logo on sinu unikaalne allkiri

 

Logo väljatöötamine on väga oluline protsess, mistõttu soovitan põhjalikku eeltööd teha. Logo on sinu unikaalne allkiri, mille abil saad oma brändi identiteeti kujundada. Logo kujundamisel on oluline läbi mõelda, milliseid värve ja fonte kasutada ning kas ja milliseid elemente lisada. Mul oli küll esialgne ettekujutus, milliseid detaile logol kasutada tahaksin, kuid konkreetse idee visandamiseks kasutasin taas Pinteresti abi. Otsisin erinevaid brändingu ideid ja näidised, mis minu blogi visiooniga võiksid haakuda. Kuna ma graafilise disainiga nii sina peal ei ole, ja nagu öeldud, ei tasuks logo alahinnata, kasutasin seekord kõrvalist abi. Pärast mitmeid katsetusi ja detailidega mängimist, jäin lõpptulemusega väga rahule. Kui soovid iseseisvalt logo kujundada, aga professionaalseid disainimise programmi ei valda, soovitan proovida veebipõhist tasuta kujundusprogrammi Canva, kust leiad erinevaid logopõhjasid. Algajatele on logo loomisest hea ülevaade siin. Canva on väga hea tööriist erinevate infomaterjalide ja kujunduste loomiseks, näiteks sotsiaalmeedia postituste tarbeks. Seda on väga lihtne kasutada ning soovi korral saad oma brändi lehe luua, et kujundamine veelgi hõlpsam ja kiirem oleks. Selle võimaluse kasutamise eest pead maksma, aga kui soovid järjepidevalt oma brändi kujundada, tasub see ennast ära.

 

  1. Kodulehe ülesehitus olgu võimalikult selge

 

Kui kodulehe struktuuri planeerima asusin, monitoorisin erinevaid veebilehekülgi, muuhulgas loomulikult erinevaid blogisid — et näha, millist ülesehitust ja alamlehekülgi kasutatakse. Minu huvi ei olnud sugugi kedagi kopeerima hakata, aga milleks jalgratast leiutada, kui see juba olemas on? 😊 Kohtasin ideede otsinguretkel väga erineva ülesehitusega veebikodusid, mille hulgas oli palju meeldiva ja loogilise struktuuriga lehekülgi. Mõne puhul tekkis aga tunne, et mõistmaks, kuhu sattunud olen, pean terve kodulehekülje sisu läbi lugema. Sellist aega mul loomulikult ei olnud ja nii asusingi järgmise juurde. Et sinu lugejal samasugust reaktsiooni ei tekiks, soovitan koduleht võimalikult lihtsalt ja selgelt struktureerida — nii, et vajalik info oleks kergesti leitav. Mina ise soovin ka kodulehe taga tegutseva isiku või ettevõtte kohta rohkem infot teada. Niisamuti eeldan, et blogi kodulehel võiks olla lähemalt lahti kirjutatud, millistele teemadele keskendutakse — seda ma ka tegin. Usun, et mida rohkem läbipaistvat infot jagada, seda tõenäolisemalt tekib sinu ja lugeja vahel usalduslik suhe..  

 

Kokkuvõttes on kodulehekülg justkui interaktiivne visiitkaart, mis kujundab sinu unikaalset nägu ja jutustab lugu. Kindlasti ei tohi kodulehe tähtsust alahinnata ja seda peab pidevalt arendama. Kas tunned juba inspiratsioonipuhangut ja oled valmis midagi erakordset looma? Soovitan sul siis kohe algust teha 😊!

 

Autor Monika Schults
Toimetaja Kadri Toomsalu

Kuidas mõjutab rahasse suhtumine igapäevaelu?

Kuidas mõjutab rahasse suhtumine igapäevaelu?

Suur osa Eesti inimestest elab palgapäevast palgapäevani. Igal kuul pangaarvele laekuv töötasu on paljudele ainukeseks sissetulekuallikaks. Kui tihti oled kuulnud kedagi lausumas, et raha ei ole kõige olulisem? Ometigi on see üks suuremaid stressiallikaid ja pingete põhjustajaid! Minagi ei pidanud mõnda aega tagasi raha eriti tähtsaks. Kui aga paar aastat tagasi teema vastu rohkem huvi hakkasin tundma , sain aru, kui palju see tegelikult igapäevaelu mõjutab. Raha on otseselt heaoluga seotud ning paraku on tihti argine reaalsus see, et rahapuuduse tõttu tuleb paljust loobuda.

Olen pärit suurest perest, kus raha oli pigem ellujäämisvahend mitte viis, mille abil unistusi realiseerida. Kasvasin üles teadmisega, et raha ei korjata puu otsast ja täiskõhutunde nimel tuleb paljust muust loobuda. Raha läks alati kiiremini välja, kui sisse tuli ja elamiskulude katmiseks kasutati ka võõrast ressurssi. Palju on juhuseid, kui kehvas finantsseisus inimene võidab loteriiga suure rahasumma , kuid aasta-paari pärast on veel vaesem kui enne. Mõni aasta pärast Eesti krooni taas kasutusele võtmist juhtus see ka meie perega. Olin tollal liiga noor, et seda mõista, kuid mäletan väga hästi, kuna olin just kooliteed alustamas. Tänu sülle langenud suurvõidule said vanemad lubada mulle ning mu õdedele-vendadele kõige ilusamaid riideid, mida suutsime poest välja valida. Mäletan siiani eredalt, kui õnnelik ma oma uues kleidis ja roosades kingakestes olin. Nagu öeldakse — anna vaesele rikkus ja varsti on ta veel vaesem kui enne. Nii paraku ka juhtus. Ühel hetkel oli meil justkui kõik olemas, järgmisel ainult võlad … Kui ise oma raha ei juhi, kontrollib see hoopis meid.

Elu jätkus vanaviisi ja paraku ei õppinud minu vanemad sellest loost midagi. Erilisi soove mina ega õed-vennad neile ei esitanud, kuna saime üldjuhul vastuseks, et raha ei ole. Niisiis pidin oma soovide realiseerimiseks üsna varases lapsepõlves kõikidest taskuraha teenimise võimalustest kinni haarama. Alustasin marjakorjamisest. Tänu sellele õppisin üsna kiiresti raha väärtust hindama ja sain aru, et üle oma võimete ei ole mõistlik elada. Kahjuks ei olnud mul ühtegi head eeskuju, kellelt rahatarkust omandada. Olen alati pigem tagasihoidlikult elanud, kuid sellegipoolest ei ole mul enamasti olnud vaba raha, et endale midagi lubada, säästudest rääkimata. Nii tundsingi paar aastat tagasi, et olen väsinud pidevalt oma heaolu arvel ohvreid tooma. Avastasin, et olin hakanud ka oma lapsele sama lugu rääkima, et meil ei ole ühe või teise asja jaoks raha. Tundsin, et raha juhib mind, mitte vastupidi. Hakkasin mõtlema, mida saaksin muuta, et oma rahaasjadega paremini toime tulla. Mõistsin, et pean alustama suhtumisest rahasse, kuna olin omaks võtnud uskumuse, et raha ega rikkus ei ole olulised.

Hakkasin kujutlema, milline oleks elu, kui saaksin teha valikuid oma soovidest lähtuvalt ega peaks pidevalt raha pärast muretsema. See omakorda võimaldaks elu rohkem nautida ja lähedastega koos olla. Milline on sinu suhtumine rahasse ja kuidas see sinu igapäevaelu mõjutab?

 

Autor Monika Schults
Toimetaja Triinu Mölder

Kuidas luua edukat brändi? Stuudio Nahk rajaja Karin Kallas jagab kogemusi.

Kuidas luua edukat brändi? Stuudio Nahk rajaja Karin Kallas jagab kogemusi.

Karin Kallas. Foto autor Davide Annibale.

 

Soojal suveõhtul sain Tallinna vanalinnas pesitsevas kohvikus kokku Karin Kallasega, et rääkida ettevõtlusest. Tutvusime 2017. aasta septembris Disainiööl, kui sattusin tema Müürivahe stuudiosse. Olin hämmastunud, sest tooted olid viimistletud viimse detailini ja disain oli minimalistlik, kuid silmapaistev. Muidu küllaltki valiva ja kriitilise pilguga inimesena oleksin sealt endagi üllatuseks nii mõndagi soetada tahtnud. Taas kohtudes jõime Kariniga kohvi ning rääkisime brändi loomisest, üles ehitamisest, turundusest ja kõige sellega kaasnevast.

Algus

Stuudio Nahk teeb kvaliteetseid nahkkotte ning -aksessuaare. Hetkel Tallinna vanalinnas Müürivahe 17-1 aadressil paiknev stuudio loodi 2012. aastal. Karin on õppinud EKAs nahakunsti ning lõputööks tegi ta jalatsikollektsiooni. Projekt oli seotud Stuudio Nahaga ning sellest hakkasid edasi arenema kottide ning aksessuaaride ideed. Taoline ettevõtmine nõuab aega, pühendumist ning kindlat visiooni.
EKAs õppides sai Karin praktikale Ivo Nikkolo brändi juurde, mis laiendas tema arusaama erialast. Eestis suure brändi juures õppides on võimalus saada meeletult kogemusi, tutvusi ning teatud aspekte võib teise nurga alt nägema hakata. Olles õppinud ja elanud erinevates Euroopa linnades, on Karinil nii mõndagi jagada. Näiteks kolis ta aastaks Itaaliasse teadmisega, et läheb õppima nahakunsti. Ta võeti kooli vastu, kuid kohale jõudes teatati, et sellist eriala pole ning ta suunati hoopis moe erialale. Olgugi et kõik ei läinud plaanipäraselt, selline kogemus paigas, mis on tuntud moe Mekana, tuleb alati kasuks ja on väga arendav. Itaalias veedetud aasta õpetas, kuidas moetööstus tegelikult toimib ja milliseid termineid kuskil kasutatakse. Ainult raamatust õpitust alati ei piisa, kogemus on tohutult oluline.

 

Stuudio Nahk käevõrud Metal. Foto autor Getter Kuusmaa.


Stuudio Nahk

Disainerkotid ja -aksessuaarid sünnivad Tallinna vanalinnas ning mida kantakse üle maailma. Stuudio on alguse saanud väikesest ideest ning teoks saanud sihikindlalt vaeva nähes. Kõik hakkas kasvama, kui tiim suurenes ja esimene stuudio renditi: siis tekkis võimalus millelegi konkreetsele keskenduda. “Korraldasime tööjaotuse ning tekkis suurem vastutus. Kõike ei ole võimalik ega mõtet üksinda teha,’’ ütles Karin.“Ühel hetkel kirjutas meile kunagine loomeinkubaatori pood Zero, et soovib meie tooteid enda kaupluse tootevalikusse.’’ Alguses oli Karin väga skeptiline ega uskunud eriti, et keegi võiks tema tooteid osta. Varsti tuli neilt aga uus kõne, sest mitmed Stuudio Naha tooted olid välja müüdud ning sooviti kaupa juurde. Juurde tootmiseks tuli appi elukaaslane, kes on hoopiski õiguse ja riigiteaduse taustaga ega tea nahast suurt midagi, kuid ulatas sellegipoolest abikäe. Ta õppis lõikeid tegema ning tiim oligi kohemaid suurem ja tugevam. Hiljem tulid appi ka praktikandid.

Kavandid

“Ma ei tee kavandeid,’’ ütles Karin ja naeris. “Analüüsin ideid pikalt. Vahel kritseldan midagi mõnele paberile ja panen kindlasse kohta. Hiljem üle vaadates teen lõpliku otsuse, kas idee on piisavalt hea või mitte. Vahel ei meeldi mulle mõni vana idee üldse, teinekord mõtlen, miks mõni juba ellu viidud ei ole.” Istusime kohviku õuetoolidel ning Karin ütles äkitselt, et tema jaoks on linnapildis kõndivaid kotte rohkem kui inimesi. Ta paneb alati inimeste käekotte esimesena tähele. “Paljud Stuudio Nahk tehtud kotid kannavad inimeste nimesid, sest see seob paremini. Mõned nimed on tulnud ka tuttavate või sõbrannade järgi. Kotti vaadates mõtlen, et see sobiks just talle.’’

 

Kott Bianca. Foto autor Getter Kuusmaa.

 

Tootmine

Enamik nahast tuleb Itaaliast ja Hispaaniast. Olenevalt tootest on ka erandeid: materjal tarnitakse vastavalt tooteiseloomule ja värvitoonile. “Uue toote puhul alustan mõõtudest, lõigetest ja materjialist. Esimese prototüübi püüan alati teha nii hea, et selle saaks vähemalt selle ülesse pildistada. Väikesed tehnilised vead lihvin edaspidise järeltöötluse ja viimistluse käigus. Teeme praegu näidiseid, et tootmist kolida. Tahaksime Itaaliasse minna, sest seal on vastav kultuur ja oskused. Otsime kohta, kus oleks parem masinapark, sest see annaks meile võimaluse panustada rohkem aega turunduse ja müügi arendamisse. Mitte et meile ise teha ei meeldiks, vaid pikas perspektiivis on oluline mõelda ka iseendale. Vahel toodamegi ette, saaksime tootmispausi lubada ja veidi puhata.”

Müük

Eelmisel aastal müüdi kõige rohkem kaupa just enda stuudiost, sel aastal aga erinevatest butiikidest ja poodidest. “Kotti on enamasti lihtsam müüa kui riideid,” nendib Karin. “Internetipood on tore, kuid kui tegemist on kalli tootega, siis ei ole inimesed eriti usaldavad. Mõnes riigis, näiteks Lätis, ei ole internetikaubandus sugugi populaarne. Müük sõltub palju ka sellest, mis hetkel moes on, see käib lainena. Kogu senine kaubandusmudel on kokku kukkumas ja vananenud ning seetõttu on kõik ettevaatlikud.”

Praegu läheb ekspordiks umbes veerand toodangust. “Me pole veel jõudnud eksporti nii palju panustada, kui võiks. Alates selle aasta jaanuarist oleme sellele rohkem rõhku pannud. Palkasime müügijuhi, kes just välismaa klientidega tegeleb. Tahame oma tooteid müüa butiikides, kuid keeruline on õiget kohta leida. Kohati on see justkui katse-eksitusmeetod. Müügijuht on praeguseks saatnud umbes nelisada kirja ja saanud ainult kolm positiivset vastust. Põhilisteks vastusteks on kas A — nad ei võta kaupa, sest tootevalik on juba piisavalt suur või B — neil on praeguse hooaja kaup juba tellitud ning peab ootama kuni uuesti tellima ja valima hakatakse. Moemaailmas peab kogu aeg sihtima õiget kuud ja hetke. Muidugi on ka öeldud, et neil on juba sarnane bränd sees, mis on tuntum ja müüb seega paremini. Panime oma asju ka USA platvormile müüki, kuid seal oli populaarne ainult üks toode — sülearvuti kott — muu paraku ei müünud. Vahepeal oli tunne, et keegi ei taha meid. Alguses läks kõik südamesse, aga pärast kasvas paks nahk. Kulus viis kuud enne, kui midagi looma hakkas.”

Kott Lola. Foto autor Getter Kuusmaa.

Stuudio Nahk on kaalunud ka messidel eksponandina osaleda, kuid liikvel on teooria, et samal messil peaks käima vähemalt kolm aastat järjest. “Süsteem on järgmine: esimesel aastal oled uustulnuk, teisel vaadatakse, et oled veel elus ning kolmandal aastal usutakse, et kui toimid, teed ajad asja järelikult hästi. Meie eelistame siiski kauplustede juurde jääda, kuid peamiselt täiustame ikka enda brändi ja poodi, meie vundamenti. Päris oma asi tagab meile sõltumatuse ning võõraste poodide juurdehindlus on meeletu, ligi pool hinnast. Muidugi on veel üks võimalus show room’ides eksponeerida.”

Noorele loojale

“Nooremale endale annaksin nõu mitte kõike ise teha. Ära ürita teha kollektsiooni miljonist tootest, vaid leiuta paar kindlat mudelit, viimistle ning tooda vajadusel erinevaid värve. Ära otsi inspiratsiooni Pinterestist, vaid tänavatelt, loodusest ja mujalt päris maailmast. Kellegi pealt maha ei ole mõtet teha. Igal pool on nii palju crap’i. Kui midagi teed, siis ole ainulaadne (pardon my French)! Kui sulle miski huvi pakub, siis avasta kohe ja varakult. Ära mine ülikooli ajal tööle baari vms, mine huvialaga klappivasse keskkonda. Kui mood, siis näiteks Zara. Julge küsida! Kõike ei saa ise teada ning alati on hea konsulteerida asjatundjaga.”

Kuidas alustada

“Eestis on palju asutusi, kes toetavad noori hakkajaid tegijaid. Tehakse koolitusi ning workshop’e. Meie käisime ka paljudel koolitustel, alustades turunduse ja brändinguga ning lõpetades esinemisega. Käisime loomeinkubaatori suvekooli seminaril õppimas, kuidas ennast müüa, sest see on oluline osa kunstimaailmas hakkama saamisest. Selles aspektis tasub alati vaadata, kuidas teised teevad, ning praktika õpetab meeletult.”



Autor Gerli Tooming
Toimetaja Triinu Mölder
Video autor Getter Kuusmaa