Tuleviku töökoha kuupalga sai Käti

Tuleviku töökoha kuupalga sai Käti

Palju õnne, Käti Erit!

Käti osales tuleviku töökoha kampaanias, kandideerides “digimatusetaliaja” ametikohale.

CV-Online’i loosiratas valis tuleviku töökoha esimese kuupalga ehk 899€ (neto) võitja välja kõige populaarsemale töökohale – digimatusetalitaja ametisse – kandideerinute vahel.

Loosi tahtel osutus võitjaks Käti, kes hetkel käib lühiajalistel tööampsudel, kuid päris töökohta veel ei oma. “Küll aga otsin tööd,” ütleb ta.

Käti kirjutas oma kandideerimise motivatsioonikirjas nii: “Sobiksin digimatusetalitaja ametisse, sest usun, et kui inimene on teise ilma lahkunud, tuleks temast internetti maha jätta sobilik pilt. Selle all mõtlen, et lahkunut google’dades ei tuleks esimese asjana ette pidudel tehtud piinlikud pildid või kommentaarid kümne aasta tagusest ajast.”

Jazz is in the air

Jazz is in the air

Kaanestaari konkurssi 3. hooaeg ja  5. nädal.

Jazzirütmide saatel.

Kaanestaari konkurssi 3. hooaeg ja  5. nädal.

Seekordne fotosessioon toimus jazzirütmide saatel. Koostöös Jazzkaare ja Eesti Jazzliiduga korraldasime kaanestaari konkursi viienda vooru pildistamise ülivinges Philly Joe´s jazziklubis.

Sandri fotopartneriks osustus Mihkel Mälgand, kes on nõutud ja hinnatud kontrabassi ja basskitarri mängija nii jazz kui ka popkoosseisudes. Sügisjazzi raames astus ta üles erikoosseisus Neli Kontrabassi, mis tõi fookusesse neli väga talendikat bassimängijat. Tallinn Music Weeki jazzi laval esineb ta uues duos koos Kadri Voorandiga.

Dorise fotopartneriks oli saksofonimängija Mairo Marjamaa, kes on silma paistnud juba varasest noorusest ning koos pianistist venna Holger Marjamaaga vallutasid nad juba siis Eesti jazziklubisid. Sel aastal aktiivselt alustanud Mairo Marjamaa Kvartett võeti Eesti Jazzliidu kontserdil väga hästi vastu ning sellega astutakse üles ka kevadisel Jazzkaarel.

Pianist Joel Remmel on pärit muusikute perest, tema isa Taavo ning vend Heikko on mõlemad suurepärased kontrabassimängijad. 2011. aastal pälvis Joel Noore Jazzitalendi auhinna ning omanimelise trioga on välja antud ka mitu albumit ja planeerimisel on uus looming. Joel teeb koostööd ka Eesti ühe nõutud naisartisti Maarjaga. Fotole jäädvustasime ta modell Anete Li´ga.

Modell Elina fotopartneriks oli väsimatu trummar ning Philly Joe´s jazziklubi üks asutaja Reigo Ahven. Reigo mängib arvukates jazzansamblites, popkoosseisudes, sealhulgas Lenna bändis ning viib läbi ka trummitöötubasid lastele. Muusikute ja muusikafännide poolt tuliselt armastatud Philly Joe’s jazziklubi pälvis 2016. aastal ka Jazziedendaja tiitli.

Fotosessioonil osalesid: modellid Doris, Anete Li, Elina ja Sander, Yes Right Models modellide mänedžer Alex Castaldi, Yes Right Models Balti- ning Skandinaaviamaade esindaja Polina Rubtsova, Yes Right Models noorfotograafid Anna Kuriljonok ja Diana Olesjuk ning videograaf Giamoco Brenna. Jumestajate tiimi moodustasid Egle Ainumäe, Zoja Nova, Triinu Halliste ning Max Factor. Seongumeistriteks olid Risto Pillaroo, Raimo Suviste, RandRilu salong ning Kevin Murphy.

Rõivabrändidest olid esindatud Vero Moda, Jack & JonesEsprit ning Kopli Vintaaž. Teemakohase stilistika eest hoolitsesid EKA moestilistika eriala esimese kursuse tudengid Kadri Vahar ja Margrit Malva.

Kaanestaari konkursi suur idee on anda võimalus noortele projektis ise käed külge panna. Modellide näol on tegemist new face´idega, kes pole täna veel seotud ühegi modelliagentuuriga, kuid kelle suur soov on valdkonnas end proovile panna. Kaamera taga toimetavad kirglikud algajad fotohuvilised, kes on valmis parima tulemuse nimel kasvõi öösel töötama. Jumestajad moodustavad aga andekad noored, kes soovivad oma portfooliot täiendada. Kõiki neid noori juhendavad oma ala professionaalid, eesmärgiga aidata teha enesekindlaid valikuid edukama tuleviku suunas.

Nostalgist

Nostalgist

NOSTALGIST

Nostalgist taaselustab pensioniealiste inimeste mälestusi. Selle asemel, et leppida tüüpilise pensionipõlvega ning veeta aega puhkekülas, kus kõik apartemendid näevad ühesugused välja, kasutavad jõukad eakad 2030-ndal aastal luksust elada ruumis, mis on inspireeritud nende lemmikajastust. Nostalgist taasloob eelistatud aja ja ruumi, mida vanurid soovivad uuesti läbi elada.

Eakad ei vaja suuri muutusi. Neil on kontroll oma elu üle ja kogemused, et otsustada, millisel eluperioodil nad kõige õnnelikumad olid. Nostalgist aitabki neil luua positiivseid efekte möödunud perioodist!

Olen kümme aastat sisekujundajana töötanud ja paraku sisekujunduse lähtekoht ei ole ainult soov, et meenutada vanu häid aegu. Pigem on soov siis tellida lihtsalt klassikalises stiili kodu, mis on ehe ja ajatu stiil ning mis ajas ei muutu . 2030 on juba nii lähedal, et ma ei kujuta ette, et oluliselt midagi sellise teenuse mudelis muutub.

Kadi Jair

Sisekujundaja, Sisekujundaja Kadi Jair OÜ

Suurandmetöötleja

Suurandmetöötleja

Suurandmetöötleja

Iga kord, kui inimene sooritab ostu internetis, logib end sisse sotsiaalmeedia kanalisse või avab külmkapiukse, et valada endale klaas piima, jätab ta endast maha käitumismustri. Tema eelistuste ja eelkõige identideedi kohta moodustuva info põhjal tekib võimas andmebaas. Suurandmetöötleja ülesanne ongi koguda, välja arvutada ja interpreteerida infot inimeste kohta ning muuta see ettevõtte jaoks väärtuseks.

Kui sulle meeldib teha suured liitideed lihtsaks ja arusaadavaks, siis on see positsioon just sinu jaoks.

See on väga kiiresti ja suurelt muutuv valdkond. Kui praegu on selline andmetöötlus, mis põhineb andmete digitaliseerimises ehk siis ankeedid, lepingud, ostuarved, viiakse alles digikujule. Tõenäoliselt 2030 on enamus andmed juba digitaalsed ning enamus andmetöötlust teevad juba robotid.

Millist haridust täna on vaja, et tulevikus olla suurandmetöötleja? Oleneb millist etappi ta tegema läheb. Andmetuvastajana võibolla seal ei olegi väga spetsiifilist haridust tarvis, kiirus ja täpsus on oluline. Kui aga juba analüütikat tarvis, siis tuleb kasuks tõenäoliselt programmeerimisoskus. Kes teab, mis võimalused 2030ndal aastal tehnoloogiliselt olemas on.

Allen Matt

Juhatuse liige, Nordis OÜ

Revailder

Revailder

Revailder

Talud on oma väärtuse kaotanud. Uued tehnoloogiad nagu akvapoonika (veeloomade kasvatamine veemahutites) ja hüdropoonika (taimede kasvatamine mullata) muudavad elu traditsioonilise põllumehe jaoks väga keeruliseks. Kogu maailm valutab südant keskkonna saastatuse pärast ning seetõttu on revailderi ametikoht lausa hädavajalik. Revailderi ülesanne on taastada maa-alad, mis inimeste poolt põhjustatud keskkonna kahjustuste tõttu on hävinenud. Revailder eemaldab tarad ja taastab lindude lennuvõimalused, kisub üles maanteed ja asendab need metsadega.

Kas sulle meeldib töötada kätega? Sind huvitab aiandus, keskkond ja loomakaitse? Siis on revailderi elukutse just sinu jaoks. Kõik traditsioonilised nõudmised talupidamisest on selle ametikoha juures vajalikud. Samas on ka metsiku looduse haldamine ülivajalik oskus. Revailderi töötasu ei määra mitte see, kui viljakas tema saak on, vaid see, kui terve ja mitmekesine tema maalapp on. Kuna revailder muretseb eelkõige ökosüsteemi tervise pärast, siis on sellel ametil töötajad edukad nii kõrbetes, kui ka metsades.

 

Mida aeg edasi, seda suurem nõudlus sellise ametikoha järele tekib. Loodusressurss ei ole piiritu ja kui vaadata viimaste aastate tententsi siis kasutatakse seda aina ebasäästlikumalt. Kuidas elada oma elu nii, et ka keskkonnal oleks võimalikult vähem valus. Kasvavale põlvkonnale on seda väärtust kergem külge haakida, kui hakata neid harjumusi muutma täiskasvanul. Vaadates kui kiiresti on viimastel aastatel arendatud keskkonnasäästlike mootorite tehnoloogiat autonduses siis loodan, et kõik läheb paremuse suunas,

Alati võib aga tekkida huvigruppe, kes vastupidiselt käituvad, On erinevad koolkonnad ja liikumised ning oleneb, kes kõige kõvemat häält parasjagu teeb, nii ka teised järgi tulevad. Eesti näitel, Rail Baltic on justkui hea asi, aga kas ta ikka on vajalik? Mis saab siis, kui viiekümne aasta pärast liiklus käib läbi õhu, tunneli ja magnettorude. Suur keskkonna kahju tehtud aga tagantjärgi suurt muuta enam ei saa. Loodus on pekkis. Ilmselt on tarvis suuremat visiooni ja hinnangut.

Puhast ja säästvat loodust väga piiramatus koguses enam ei ole. See kahaneb hirmuäratava kiirusega. Kui midagi nüüd kohe ei muuda, siis on tulevastel põlvedel väga nukker elu.

Valdo Jahilo

Tuleviku töökoha kuupalga sai Käti

Digi-matusetalitaja

Ma arvan, et 2030 on see kindlasti teemaks. Siiamaani see teema mureks pole ostutunud. Ikka on olnud keegi lähedastest, kes on asjad korda ajanud. Aga tulevikus on see pigem tarkvaraline lahendus, kui matusebüroo teenus.

Digihaud, mis siis silub ja kustutab jäljed ka digimaailmas. Ma arvan, et tulevikus saab see olema kahe kliki küsimus. Luuakse vastav platvorm, mis selle asja ära teeb. Ei usu, et füüsilist inimest siia vahele vaja on. Täna on nii, et kui tahad kustutada facebooki kontot, pead teadma kas paroole või siis pöörduma surmatunnistusega facebooki poole, palvega konto kustutada. See on pigem lepinguliste ning tarkvara lahenduste teema.

 

Tarko Tuisk

Tegevjuht, MT Memoris OÜ

Digimatusetalitaja

Inimesed võivad ju surra aga andmed mitte. Kogudes kokku ja toimetades seda tohutud digitaalset pärandust, mis inimesest alles jääb, ei ole lihtne ülesanne. Digimatusetalitaja töötab koos lähedastega, et koostada lahkunust identiteet, mis elaks edasi.

Rada, mida mööda me igapäevaelus käime, ei avalda online ´is selle inimese palet, kes ta tegelikult on või mida ta päriselt soovib, et temast mäletatakse. See piinlik selfi mis sa tegid või nipsakad kommentaarid tšätis, elavad igavesti. Nagu öeldakse, võtab 20 aastat aega et luua reputatsiooni ja ainult üks hetk et see kaotada.

Digimatusetalitaja lõikab eelnimetatud mittesoovitud momendid lahkunu virtuaalsest pärandist välja. Digimatusetalitaja töötab läbi kogu andmebaasi, sealhulgas kodulehe, tšätid, e-postid, sõnumid ja sotsiaalmeedia postitused eesmärgiga luua auväärne ja asjakohane portree lahkunust, et pilt temast elaks edasi.

Digimatusetalitaja eesmärk ei ole mitte kustutada ära kogu tõendusmaterjali inimese piinlikest hetkedest, vaid pigem anda inimlik kontekst, mis toob mahajäänud andmed elu taha. Matusetalitaja peab olema suuteline tekitama empaatiat, kaastunnet ja tähelepanu.

Robot-nõustaja

Robot-nõustaja

Robotite nõustaja

Kui sa leiad, et robotid on ühiskonnale abiks ja vajalikud, oskad neid seadistada ja tunned nende mehhanismi, siis oled just õige inimene sellele ametikohale. Aastal 2030 mängivad robotid meie eludes suurt rolli, osutades abi kodutöödes ja pakkudes erinevaid teenuseid. Nad maksavad endiselt kõrget hinda, mõned tõeliselt tasemel mudelid võivad maksta sama palju, kui hea auto. Seepärast on robotiomanikel tarvis nõuandjat, kes aitaks neil roboti, kui koduabilise valiku osas langetada tark otsus. Robottehnoloogia on muutnud inimese igapäevaelu. Mõned robotid on nagu inimesed, oskavad autot juhtida ja süüa teha. Teised on seadistatud rohkem rutiinsete ülesannete täitmiseks, nagu näiteks kuivatama ja pühkima, tolmuimejat kasutama või lemmiklooma eest hoolitsema. Igal juhul on kodurobotite näol tegemist koduabiliste või hoolepakkujatega. Robotid tuuakse koju ka sel põhjusel, et nad hoolitseksid eakate pereliikmete eest. Robotnõustaja ülesanne on aidata perekonnal valida, mis tüüpi robotit neil tarvis on, ning vaadelda, kuidas nad vastastikku teineteisega hakkama saavad.  Kui robot ei sobi perekonda, siis aitab robotnõustaja leida olukorrale parima lahenduse.

Ei kujuta ette, kui robotid hakkavad koristama. Siis peab olema küll väga hästi seadistatud robot, kes arvestab erinevate nüanssidega. Iga kodu on unikaalne ning väga erinevate vajadustega.

Vanurid vajavad eelkõige suhtlemist ja neile meeldib meenutada varasemaid aegu. Kas robotid suudavad nendega empaatiliselt suhelda?

Võibolla on see tulevane põlvkond, kes on harjunud omavahel ekraanide vahendusel suhtlema ja nende jaoks on see täiesti mõeldav, et robot tuleb nende kodu koristama ning neid hooldama.

Sirje Talvistu

Tegevjuht, Koduhooldus OÜ

Prügidisainer

Prügidisainer

Prügidisainer

Keskkonda ohustavad jäätmejaamad on muutnud toodete korduvkasutuse juba tänapäeval igati normaalseks. Sellegipoolest tugineb korduvkasutus ideel, et asjad mida me toodame, muutuvad paratamatult prügiks. Uus korduvkasutuse normatiiv, mis 2030-ndal aastal populaarseks saab, on uuskasutamine. See tähendab, et kasutamiskõlbmatutest toodetest valmistatakse uusi parema kvaliteedilisi produkte. Vanadest hambaharjadest saadakse näiteks breketid, ajakirjadest valmistatakse uued rõivamaterjalid, potid-pannid leiavad uue elu taimerestidena.

Prügidisainerite eesmärk on välja töötada raiskamisvaba tootmine ning erinevate käsitööprotsesside kaudu kindlustada edukas uuskasutus. Nad leiavad erinevaid loomingulisi võimalusi, muutes vana täiesti uueks kõrgekvaliteetseks tooteks.

Mänguasju, rõivaid ja mööblit valmistavad ettevõtted palkavad prügidisainereid selleks, et ümber mõelda materjalide kasutus. Ümber disaintakse näiteks plastikkotid, kaupadele märgitud hinnasildid, paberile trükitud infojuhendid jne, jne. Tuleviku majanduses, mis on üles ehitatud keskkonnasõbralikkusele, mängib prügidisaineri amet üliolulist rolli.

Iseenesest see amet on ka täna juba täiesti olemas. Võib öelda, et moelooja Reet Aus ´ i näol on tegemist prügidisaineriga. Tema teeb ju rõivajääkidest uusi riideid.

Ma arvan, et tulevikus ostetakse prügi otse tarbijalt. See tähendab, et sul on võimalus viia jäätmed kogumiskohta või poodi tagasi ning sulle makstakse selle eest. Prügi ja ressursi vahe ongi see, et täna peavad inimesed prügi äraviimise eest ise maksma, mistõttu viiakse seda tihti metsa alla. Kui aga tarbijale makstakse, et ta oma jäätmed ära annab, siis muutub prügi ressursiks.

Suuremad ettevõtted juba liiguvad selles suunas. Näiteks NIKE pakub vanade jalavarjude eest soodsamalt uusi. Sarnast tehnikat kasutavad teiste seas ka Apple, Nikon ning autotööstus. See on juba tasapisi juurdunud meie igapäeva ellu.

Kuidas muuta seda mõtteviisi, et prügist saab ressurss? Ühtepidi on see teavitustöö, aga teistpidi ka oskus neid materjale kasutada. Teine asi on see, et sellest ei taheta eriti rääkida. Prügikogujatel on kasulikum, kui inimesed maksavad neile, mitte vastupidi. See on selline hästihoitud saladus, paratamatult hakkab see aga muutuma.

Kokkuvõttes on aastal 2030 kindlasti prügidisaineri töökohti, aga kuidas neid nimetatakse on iseasi. Ma tahaks väga loota, et 15 aasta pärast on prügi ressurss ning inimesed vaatavad sellele uue nurga alt.

 

 

Eva Truuverk

Teeme Ära Sihtasutus

Prügidisaineri amet 2030-ndal aastal on väga reaalne ja tegelikult ju juba olemas. Küll vist taaskasutuse ja uuskasutuse disaini nime all. Enamus disainereid nii Eestis kui mujal juba kasutab materjale, mis muidu läheksid äraviskamisele.

Nii moes, arhitektuuris, kui tarbedisainis. Rootsi juba hiljuti kuulutas, et prügi on otsas!

Ka suured brändid, nagu näiteks Ikea, toodavad plastikpudelitest mööblit või näiteks Adidas teeb ookeanis ulpivast kilest jooksutosse. Prügidisainer, kui amet, on täiesti reaalne ja kõikvõimalikud disaini- ja kunsti õppeasutused kindlasti toetavad seda.

Kadri Vahar

Stilist-tudeng