Ilu & Mood Archives | Page 3 of 55

10 põhjust miks kodulehtede tegemise oskus on tulevikuoskus

by Marika Juusu | mai 6, 2020 | Avalehele, Blogimine, Elustiil, Ettevõtlus, Finants, Ilu & Mood

Olen turunduse valdkonna töötanud rohkem kui 15 aastat ning kõige väärtuslikumaks oskuseks pean kodulehtede valmistamise oskust. Loomulikult arvan vajalikuks ka reklaammaterjalide kujundamise, turundustekstide kirjutamise või reklaamikanalite analüüsimise oskust.

Siiski, kui peaksin täna nullist alustama, õpiksin esimese asjana ära kodulehtede tegemise.

Miks ma arvan, et kodulehtede tegemise oskus on tulevikuoskus?

Puhtalt enda kogemusele tuginedes võin leida vähemalt kümme põhjust. Arvan et see nimekiri läheks veelgi pikemaks, kui lisada siia ka teiste inimeste kogemused.

Kodulehe tegemise oskus on universaalne. Seda saad rakendada peale ettevõtluse ka teistes valdkondades. Näiteks CV tegemine, portfoolio loomine, ideede visualiseerimine ja esitlemine. Kokkuvõttes aitab see oskus kaasa kommunikeerimisele veebis, mis on vaieldamatult üks suurimaid vajadusi täna ja ka homme.

Võidad nii ajas ja kui ka närvikulus. See kõlab ehk uskumatult, et kuidas ise tehes on võimalik ajas võita? Väga lihtne! Olen olnud olukorras, kus kommunikatsioon teenusepakkujaga on võtnud päevi, et lõpuks mõned lihtsamad muudatused kodulehel sisse viia. Mõnikord ei tea isegi täpselt mida tahad või mis võimalusi üldse saadaval on. Mõnikord on teenusepakkuja lihtsalt nii hõivatud, et saaks kohe reageerida. Igal juhul tähendab see närvikulu ja vahepeal võib turundamise isu ära minna.

Kodulehtede tegemise oskus annab võimaluse enda idee selgemaks mõelda. Veebi ehitamise protsessis mõtled enda jaoks rohkem läbi. Näed kuidas tekst või pilt omavahel kokku mängivad ning seeläbi võivad tekkida täiesti uued mõtted, mis lõpuks käiku lähevad.

Pidev vajadus enda veebi edasi arendada. Koduleht on nagu Tallinna linn, mis ei saa kunagi valmis. Kui oskad ise veebi teha, saad iga kell vajalikke muudatusi testida ning neid ellu viia. Nii ei pea sa maksma sadu eurosid kellelegi, kes ainult lühiajalist abi pakub.

Minu jaoks võibolla kõige olulisem põhjus on sõltumatus. Ausalt öeldes, mulle väga ei meeldi oodata. Eriti kui on tegemist asjadega, mis juba eile tehtud pidid olema. Kodulehti ise tehes saan iga kell teha vajalikud muudatused ja mõjutada tulemusi kiiremini.

Võimalus tellida vabakutselistelt arendajatelt tükiti abi. Kindlasti tuleb ette asju, millega Sa ise hakkama ei saa, selleks on olemas Eestis vabakutseliste arendajate Facebooki grupp kus saab abi asjadega, millega ise hakkama ei saa.

Saad kasutada enda turunduseelarvet targemini. Miks mitte panustada raha hoopis reklaami? Muidugi alles siis, kui oled kindel, et koduleht on turunduslikult läbimõeldud ning ei hülga klikke, mis reklaamirahaga lehele toodi. Kodulehe valmis tegemine on üks asi, teine asi on sinna liikluse saamine. Vot just see viimane võib osutuda tõsiseks väljakutseks!

Kodulehe tegemine on lihtsam, kui oskad arvata. Tänapäeval on valmislahendused, drag and drop meetod ning palju muud, mis teeb kodulehtede tegemise väga mugavaks ja lihtsaks. Koodi tundma ei pea.

Veebilehtede tegemine on lõbus, sest näed kohe tulemust. Põllumehelt nõutakse kannatlikust, enne kui ta esimese tulemusi nägema hakkab. Kodulehe võid püsti panna ühe päevaga ja õhtul sõprade ees sellega uhkeldada.

Säästad reklaamiraha. Olgem ausad, ei ole ühtegi mõistlikku põhjust, miks sa peaksid suunama potentsiaalsed kliendid veebilehele, kus ta järgmise kolme sekundi jooksul lahkub. Reklaamiraha on läinud, aga klienti ei tulnud. Enne kui panustad reklaamirahale, tee palun enda veeb korda!

Kokkuvõttes soovitan, võta see aeg ja tee endale kodulehtede tegemine selgeks. Selleks võib kuluda vaid mõni päev, kui olulisemad asjad on selged ning saad edaspidi tasapisi ennast täiendada. Usu, see oskus tasub end üsna pea mitmekordselt ära!

Lõpetuseks üks hea uudis. Olen loonud privaatse Facebooki grupi, kuhu postitan TASUTA e-koolitusi, mis aitavad Sul turunduslikult toimiva kodulehega algust teha. Tutvu infoga ja saa osa tasuta e-koolitustest: https://prouaekspert.ee/kodulehtede-ja-kampaaniate-tegemine/

Mingeid kohustus sellega ei kaasne, tegu on testkoolitustega, seetõttu kogu kraam on piiratud aeg tasuta saadaval!

Loodan, et suutsin Sind veenda ühes vajalikus tulevikuoskuses ning võtad aja ning teed endale selle lihtsa asja selgeks.

Autor: Marika Juusu alias Proua Ekspert

Kuidas kodus olles enda juuste eest hoolitseda?

by Mariann Rückenberg | mai 5, 2020 | Avalehele, Elustiil, Ilu & Mood

Olukorras, kus salongid on kinni, võib olla parajaks väljakutseks olla enda juuste eest hoolitsemine. Juuksur Mariann Rückenberg jagab väga häid soovitusi.

Hoidu tegemast suuri muutusi!

Võib tunduda hea idee end spontaanselt blondeerida, juukseid trimmida või tukka lõigata. Plaanid ja teostus võivad minna aga vastuollu ning hilisemaid kahjusid (loe: rikutud ja mahalõigatud juuksed) on raske siluda.

Mida häda korral teha võib:

– Väljakasvu värvida
– Otsi trimmida

2) Vali šampoon ja palsam, mis just sinu juustega sobib.

Lähtu põhimõttest – šampoon on peanahale, palsam juuksepikkusele. Nad ei pea olema komplektina. Miks mitte kasutada kohevust andvat šampooni ja silendavat palsamit? Neid võib olla mitu erinevat korraga kasutuses. Jälgi võimalusel toodete kasutajasõbralikkust ja toimeaineid. Pea meeles, et juuksehooldusvahendid mõjutavad lisaks juustele ja peanahale ka sinu hormonaalsüsteemi ja tervist üleüldiselt.

3) Pea piiri viimistlusega.

Less is more! Kasuta maksimaalselt 1-2 toodet korraga. Kui kasutad liiga palju viimistlustooteid, lähevad juuksed kiiremini rasuseks. Ainult 1-2 pumbavajutust on piisav viimistluseks ( vaht, seerum, õli, soenguvedelik, sprei). Silendavad tooted on mõeldud pikkusele, kohevust tekitavad tooted juuksejuurtele.

4) Mõned nipid juuste seadmisel:

-lühemad salgud näo ääres teevad näojooned pehmemaks ja näo kitsamaks;
-kohev krooniosa ja kukal teeb nägu piklikumaks:
-lokid jätavad juustest kohevama ja paksema mulje;
-sirged juuksed on alati pikemad kui lokkis;
-Kui värv või lõikus on väljakasvanud, saad tähelepanu eemale juhtida juuste aksessuaaride ja punutistega.
Tee lohakas kalasaba, korja värskeid kevadlilli juustesse, naudi päikest ja tunne rõõmu kevadest kuniks sinu juuksur uuesti tööd alustab.

Oma nippe jagas Nõmme Ilukeskuse juuksur Mariann Rückenberg.

Fotod: gipghy.com ja pexels.com

Eesti Jazziauhindade jagamine toimub esmakordselt digitaalse otseülekandena

by Marika Juusu | apr. 17, 2020 | Avalehele, Disain, Elustiil, Ettevõtlus, Ilu & Mood

Aprill on rahvusvaheline jazzikuu ning traditsiooniliselt ka festivali Jazzkaar toimumisaeg. Seoses eriolukorraga maailmas jagatakse kodumaa olulisimad jazziauhinnad sel aastal 26. aprillil, nii nagu algselt planeeritud. Digitaalne otseülekanne Jazziklubist Philly Joe’s algab kell 19.00. Eesti Jazzliidu ja Jazzkaare poolt välja antavatele Eesti Jazziauhindadele saab kaasa elada Delfi portaali ja Jazzkaare Facebooki vahendusel.

Eesti Jazziauhindu antakse välja 14. korda viies kategoorias: Aasta Jazzmuusik, Aasta Jazziedendaja, Aasta Jazzansambel, Noor Jazzitalent ning Aasta Jazzihelilooja. Sündmus toimub sümboolses paigas – 2016. aastal Aasta Jazziedendaja auhinnaga pärjatud pealinna ainsas jazziklubis Philly Joe’s. Kohapeal viib õhtut läbi Eesti armastatud näitleja ja jazzisõber Sergo Vares, kes teeb võitjad teatavaks ning helistab kõigi kategooriate võitjatele virtuaalselt – nii jagub põnevust kõigi säravate nominentide ja heade vaatajate jaoks viimase sekundini. Kuid mis oleks jazzklubi muusikata? Nii pannakse klubiruumis muusika helisema ning otseülekande vaatajate ja kuulajate rõõmuks kõlavad klubilavalt ka muusikapalad.

Igakevadine oodatud suursündmus, Eesti Jazziauhindade jagamine, viiakse sel korral läbi turvalise eriformaadina. Auhindade eesmärk on toetada ja tunnustada väljapaistvate saavutuste eest muusikuid, noori talente, heliloojaid, ansambleid ja jazzivaldkonna edendajaid. “Usun, et Eesti Jazziauhindade jagamine on oluline motivaator seni aset leidnud sündmuste keskel ja võimaldab meil välja saata ühiskonnale olulise sõnumi kultuuri edasikestvusest ning väärtustest, mida selle kaudu loome. Seetõttu otsustasime jätkata plaani meie aasta kõige olulisemate auhindade väljaandmisel ning õnnitleda vääriliselt meie laureaate ja loodetavasti seeläbi leevendada meie artistidele osakssaanud kriitilist olukorda,” tutvustab Eesti Jazzliidu tegevjuht Ave Tölpt auhindade olulisust.

Aasta Jazzmuusik pälvib auhinnaks 3500 eurot koostöös Eesti Autorite Ühingu ja Viru Keskusega; Noore Jazzitalendi võitjat premeeritakse reisiga Euroopa suurimale jazzifestivalile North Sea Jazz – auhinna on välja pannud Telliskivi Loomelinnak; Aasta Jazzheliloojale on preemiaks 2000 eurot koostöös Eesti Autorite Ühinguga; Aasta Jazzansamblit tunnustatakse 1000 euroga koostöös eraisikust jazzisõbraga ning Aasta Jazziedendaja saab auhinnaks kõige nutikama Jura ENA8 Full Metropolitan Black espressomasina festivali peatoetajalt JURAlt ning vabapääsme Jazzkaare ja Eesti Jazzliidu kontsertidele aasta jooksul. Kõik võitjad pälvivad jazziteemalised taiesed hinnatud skulptorilt Tiiu Kirsipuult.

Kõigi nominentidega tutvu Jazzkaare kodulehel. Jazziauhindu annavad välja Eesti Jazzliit ja festival Jazzkaar koostöös eraisikust jazzisõbraga, Eesti Autorite Ühingu, Eesti Päevalehe, Viru Keskuse, JURA, Telliskivi Loomelinnakuga. Ülekannet aitavad teostada jazziklubi Philly Joe’s meeskond ning Babahh Media. Ela kaasa ja naudi kvaliteetset muusikat Delfi portaali ja Jazzkaare Facebooki vahendusel.

31. Tallinna Rahvusvaheline Festival Jazzkaar toimub 9.-15. oktoobrini 2020 üle Eesti ja 3. novembril Alexela Kontserdimajas. Sügisesse kolinud festivali Jazzkaar 2020 programmiga saab tutvuda siin. Eesti Jazzliidu üle-eestiline 17. hooaeg alustab kontsertidega septembrist, programmiga saab tutvuda alates maist nii kodulehel kui ka sotsiaalmeedias.

Festivali peasponsorid on JURA, Jazz Pesulad ja Eesti Päevaleht. Aastatoetajad on My City Hotel, BMW, Tallink ja Aktaprint. Legendaarse jazzlaulja Dee Dee Bridgewateri kontserti esitleb Viru Keskus. Festivalikeskust aitavad püstitada Prike, Telliskivi Loomelinnak ja Fotografiska Tallinn. Toetavad Reval Café, Overall, MyFitness, Kodupaber, NOBE, ERR ja Eesti Autorite Ühing. Oma maade muusikuid aitavad Eestisse tuua Norra Suursaatkond ja Rootsi Saatkond. Festivali toetavad Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Tallinna linn ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.

Moedisainer Perit Muuga esitleb oma uut kollektsiooni “Põhjavalgus”

by | nov. 11, 2018 | Avalehele, Disain, Foto, Ilu & Mood

Perit Muuga uus kollektsioon ´´Põhjavalgus“ on inspireeritud põhjamaade pikkade pimedate talveööde müstilisest valgusest. Kangaste abstraktsed mustrid peegeldavad virmaliste lummavat ilu. Ka Periti rõivastelt tuntud hundid on seekord läinud kosmosesse rändama. Kasutatud materjalid on kehahellitavalt pehmed ja mugavad. Soojad kampsunikangad, luksuslikud sametid ja sillerdavad litrid loovad küllusliku ja põneva terviku. Kollektsioonist leiab nii igapäevaseks kandmiseks sobivaid riideid, kui ka tõeliselt pidulikke õhtukleite, samuti isikupäraseid naturaalsetest kividest ehteid.

Kollektsiooni esitlus toimub 14. novembril Triinude Toiduministeeriumis aadressil Masina 20, Tallinna bussijaama lähedal.

Uksed avatakse kell 18.00, show algus 19.00.

Laulab imeline Laura Põldvere.

Müstilise LED tulede showga esineb Kelfirius.

Üritus on tasuta.

Palume eelnevalt registreerida perit.muuga.fashion@gmail.com.

Kollektsiooniga tutvumise salongiõhtu toimub 20. novembril kell 17.00-20.00 aadressil Masina 22, Tallinn.

Uudo ja Sissi laulavad taas ühel laval

by | okt. 9, 2018 | Avalehele, Elustiil, Ilu & Mood, Kultuur, Muusika, Persoon

Sel laupäeval Tartu Kaubamaja keskuses toimuval Moekuulutaja üritusel astuvad üles ka “Eesti otsib superstaari” saate võitja Uudo Sepp ning teisele kohale tulnud Sissi Nylia Benita. See on esimene kord, mil noored peale saatesarja lõppu taas koos lavale astuvad.

Lisaks publiku poolt armastatud superstaaridele esinevad üritusel ka väikesed lauljad – Uudoga koos laulavad Laulukarusselli võitja Krislin Sallo ja “Väikeste hiiglaste” saatest tuntud Gloria Raudjärv. “Ootan juba väga nii Sissi kui tüdrukutega esinemist – nendega koos laval olla on au ja meeletu rõõm!” tunnistab Uudo. “Esitlusele tuleb kindlasti uus singel “Sinule” ja muud kaasahaaravad lood.”

“Ootan Tartus esinemist juba väga!” rõõmustab ka end rahva südametesse laulnud Sissi. “Seal on nii äge rahvas, kes elab alati kaasa – viimati esinesin seal jõulude ajal, seega on viimane aeg jälle tartlaste ees üles astuda.”

Moekuulutaja üritus toimub Tartu Kaubamaja keskuses sel laupäeval 13. oktoobril ning on kõigile tasuta. Lisaks muusikale saab Moekuulutajal nautida värskeid moetrende tutvustavaid moeetendusi, teiste seas ka EKA moetudengite poolt bambuslehvikutest valmistatud moeskulptuure.

Kell 13-15 ootab festival “Avatud mänguväljad” kõiki lapsi 3. korrusele Lastemaailma ette meisterdama ja mängima. Toimuvad ka Jomon-Shindo näidistreeningud ning mitmesugust meelelahutust leidub kogu perele.

Moekuulutaja üritus on kõikidele tasuta. Vaata lisainfot www.tartukaubamaja.ee

Millist tüüpi pesuvahendit oma kehale valida?

by | sept. 26, 2018 | Avalehele, Elustiil, Ilu & Mood

Duši all käimine on igapäevane toiming ja erinevate kehapesuvahendite valik poelettidel nii kirju, et tihti haarame harjumuspärase või esimesena kätte sattuva vahendi järele. Tegelikult tuleks aga pesuvahendi valikule rohkem tähelepanu pöörata, et oma nahale ja soovidele kõige sobivam leida.

Dove’i brändijuht Paula Elksne annab järgnevalt ülevaate erinevate pesuvahendite omadustest, et leiaksid just oma kehale õige toote.

Luksuslik mousse

Tavapäraste pesuvahendite uus ja luksuslikum alternatiiv on kreemjas ja õhuline mousse, mis sobib hästi nii kuiva kui tundliku nahaga kimpus inimestele, sest teeb keha puhtaks õrnalt, kuid tõhusalt. “Mousse’ide koostisest võib leida näiteks ka argaani-, roosi- või kookosõli, mille kasulikud omadused taastavad naha niiskustasakaalu, ennetavad kuivust ja jätavad keha pärast pesu lausa siidiseks,” selgitab Elksne. Tihke mousse sobib niisutava koostise tõttu hästi ka raseerimiseks. Elksne sõnul tuleb aga mousse’i puhul meeles pidada, et pudelit tuleb enne kasutamist loksutada.

Pilvpehme vaht

Dušivaht on samuti uut tüüpi õrnatoimeline pesuvahend, mis sobib hästi neile, kes hindavad kiirust ja kasutusmugavust, aga tahavad siiski kogeda midagi uut. Kui teised pesuvahendid tuleb enne nahale kandmist vahule hõõruda, saab juba vahu kujul vahendit kohe kasutada ja ka kiirelt maha loputada. “Dušivahu peale kandmine on kui pilvpehme pai ning nahk on pärast pesemist puhas ja niisutatud,” lisab Dove’i brändijuht.

Harjumuspärased dušigeel ja -kreem

Elksne sõnul sobib tihkema konsistentsiga ja jahutava efektiga dušigeel kasutamiseks soojemas kliimas, eestlased peaksid vaatama aga siidise tekstuuri ja toitva toimega dušikreemide poole. “Pesuvahendi koostisosadest otsi glütseriini, mis aitab niiskust lukustada nii et nahk ei hakka pärast pesemist kiskuma ega hiljem kuivama,” soovitab Elksne.

Klassikaline ent tõhus seep

Seep on klassikaline puhastusvahend, mida paljud mäletavad oma lapsepõlvest. Seebi valikul tuleb Elksne sõnul aga taas jälgida koostisosi, sest osad seebid võivad nahka oluliselt kuivatada. “Valida tuleks seep, mille koostisest ¼ on niisutavat kreemi, et nahk jääks pärast dušši niisutatud ja särav. Tavalised seebid jätavad küll naha krudisevalt puhtaks, kuid võivad samas muuta kuivaks ja karedaks,” räägib Elksne.

Ilunipid! Nõuandeid juuste tervise ja sära taastamiseks

by Ramona-Luisa Soro | sept. 12, 2018 | Avalehele, Elustiil, Ilu & Mood

Kas oled hiljuti märganud lõhkisi juukseotsi? Või on sinu juuksed oma sära ja tugevuse kaotanud? Jagame sinuga kolme efektiivset nippi, mis taastavad juuste sära, tervendavad ning tugevdavad juukseotsi.

Nende õpetuste abil saad ise valmistada kodustest vahenditest juuksesprei ja juuksemaski. Lisaks jagame veel erinevaid näpunäiteid.

Juuksemask kodustest vahenditest – tõepoolest!

Kodus olemasolevatest asjadest annab leiutada nii mõndagi kasulikku. Vaja läheb kahte toorest muna ning oliiviõli. Esmalt tuleb koostisosad omavahel segada ning määrida juuksed seguga kokku. Soovitatav on lasta maskil juustes olla kogu öö. NB! Tasub kasutada vannimütsi ja pearätikut! Juuksed tuleb hiljem jaheda vee ja šampooniga ära pesta. On loomulik, kui juuksed on isegi pärast pesemist ning ära kuivamist maski tõttu õrnalt rasvased. See tuleb juustele ainult kasuks! Mask toidab ning lisab juustele läike.

Isetehtud juuksesprei – selle valmistamiseks läheb vaja kookosrasva ja tühja spreipudelit. Vala pudelisse leiget vett (mitte tulist, aga ka mitte külma!). Lisa kookosrasv, raputa ja loksuta, et pudelis olev omavahel seguneks. Seejärel pritsi juustesse (seda ei pea välja pesema). Sprei niisutab juukseid ja lisab juustele loomuliku läike.

Vähem on rohkem – loomulikult tuleb juukseid maskitada, ent sellega ei tasu kunagi liiale minna. Liigne maskitamine põhjustab juukse ületoitmise ning juuksed muutuvad raskeks. Selle tagajärjel vajuvad juuksed ligi pead ja hakkavad kiiremini rasvaseks minema.

Peanaha massaaž – peanahka masseerides paraneb vereringe, mis toimetab hapnikku ja olulisi toitaineid karvanääpsudesse ning võimaldab kasvada tervetel juustel. Lisaks aitab massaaž laiendada ka veresooni ning massaažil on lõõgastav toime.

Autor Ramona-Luisa Soro

Toimetaja Anna Leontjeva

Kuidas said alguse tänapäevased levinud käsitöötehnikad?

by Liisa Ady Oks | sept. 12, 2018 | Avalehele, Disain, Ilu & Mood, Rõivadisain

Paljud peavad käsitööd vaid vanaemade harrastuseks. Aina enam võib moelaval aga näha kootud-heegeldatud-tikitud esemeid, alustades kampsunitest ja lõpetades käpikutega. Sealjuures võiks küsida – kuidas need käsitööliigid sinna jõudsid?

Kui rääkida kudumise ajaloost, tuleks alustada hoopis nõelkudumisest ehk nålbinding‘ust. Viimane termin pärineb Skandinaaviast, millega tehnikat tänapäeval enim seostatakse. Eriti rikkalik valik nõeltehnikaga seotud sõnu pärineb Soomest: neulakinnastekniikka ‘nõelkootud kinnaste tehnika’, kinnasneula ‘nõelkudumise nõel’, karjalakeelne nieglomus ‘nõelkootud ese’ jne. Kõige vanem säilinud nõelkootud ese on pärit Iisraelist umbes aastast 6500 eKr. Katkeid on pärit ka Taanist ja Hiinast. Hiinast leitud Tarimi jõe valglasse umbes 1000 aastat eKr maetud surnute seljas olid nõelkootud riided. Hiljem oli käsitööliik levinud üle maailma – Peruusse, Egiptusesse, Inglismaale ja mujale. Tänapäeval viljeletakse nõelkudumist endiselt Venezuela Pemoni indiaanlaste seas.¹

Foto: Pexels.com

Kuna Soomes polnud muinasajal tavaks surnuid põletada ning sealne pind ei säilita tekstiile hästi, pärinevad esimesed nõelkootud esemed umbes esimesest aastatuhandest pKr – kindakatked Eurast, Maskust, Köyliöst ja Kekomäkist ning kaks erinevat kinnast Tuukkalast. Järgmised vanimad kindad on säilinud aga 19. sajandist. Joutsenos pidid abielluda soovivad paarid tasuma kas rahas või nõelkootud kinnastes, kusjuures varrastel kootud kindaid ei aktsepteeritud.¹ Põhjus võib seisneda selles, et nõelkootud pinda on peaaegu võimatu harutada. Naised, ja isegi mehed, ei teinud mitte ainult halle töökindaid, vaid ka valgeid peokäpikuid, mida kaunistati punaste ja roheliste silmuste, narmaste (Lääne-Soomes) ja lõngaripatsitega (Ida-Soomes) ning mida oli kombeks tänutäheks kinkida. Pühapäevakinnasteks peeti mustvalgete või ümarate dekoratsioonidega labakuid. Tehti ka jouhikaid ehk mõne looma tugevatest karvadest kalameeste töökindaid, kusjuures Lääne-Karjalas pidid mehed need ise tegema.

Parikkalas eeldati 19. sajandi lõpul, et hästi varustatud majapidamises on 20 paari nõelkootud sokke-kindaid. Nõelu hoiti väga ja pärandati edasi. Selles tehnikas kootud esemeid enamasti ei müüdud (igaüks oskas neid isegi teha), ent oli ka erandeid. 20. sajandi alguses läks nõelkudumise piir läbi Sipoo, Tampere ja Kokkola, kusjuures piirist ida pool oldi tehnikaga tuttavad ja lääne pool oli ainus nõelkudumise pidepunkt Ålandi saared. Piir liikus aina ida poole ning teise maailmasõja ajal tunti selliseid kindaid juba Karjala kinnastena. Kuigi kudumine ja heegeldamine muutus järjest populaarsemaks ning nõelkudumise oskus hakkas ununema, oli nõeltehnika kuni 1950. aastateni siiski vägagi populaarne. Edaspidi aga võtsid kaks eelmainitud tehnikat Soome käsitöömaailma üle ning nõelkootud labakud jäid vaid metsatööliste ja põhjapõdrakasvatajate kanda, kes hakkasid varsti veekindlaid poekindaid eelistama.¹

Eesti maalamba säilitus- ja aretusseltsi andmetel pärinevad Eesti vanimad nõelkootud tekstiilikatked 12.–13. sajandist ning kuigi aja jooksul vajus tehnika unustusse, säilitasid sedasorti kindad pulmarituaalides siiski koha. Eesti matmispaikadest leitud nõeltehnika fragmendid on enamasti korrutamata jämedast villasest lõngast, ent Soomega on üks suur erinevus: kui Eesti kindakatketel on tugevad vanutamisjäljed ning rahvapäraselt kutsuti nõelkindaid viltideks või viltkinnasteks2, siis Soomes 1957. aastal läbi viidud uuringus selgus, et peaaegu keegi labakuid ei vanutanud.¹ Muidugi võib olla ka nii, et sadu ja sadu aastaid tagasi muudeti ka Soomes kindaid vildiks, lihtsalt enam mitte. Eestis on talletatud kümmekond 18. ja 19. sajandist pärinevat nõelkinnast.² Eesti muuseumide andmebaasist MUIS märgusõnadega “nõelkinnas” ja “nõelkindad” otsides välja tulevad esemed näevad põhjanaabrite omadest välja küll tagasihoidlikumad, ent mitmel paaril võib märgata värvilisi randmeosi ning Soome laadi alustamist. Tänapäeval on nii Eestis, Soomes kui ka mujal nõelkudumise vastu taas huvi tärganud. Korraldatakse kursusi ning koolitusi, et seda käsitööliiki elus hoida.

Iga eelneva lõigu juures võis märgata varraskudumise võitu nõelkudumise üle. Nii see tõesti oli. Varraskudumise tekke kohta pole kuigi palju andmeid. Arvatakse, et see arenes välja nõeltehnikast Rooma-aegses Egiptuses, kus valmistati sukki ja sokke. Paiku ja aegu on siiski raske tuvastada, sest leiukoht ei tähenda katke pärinemist just sealt ning tihti on katkeid keeruline dateerida. Esimesed dateeritavad kudumid on 13. sajandi Hispaania padjad ning Egiptuse sokid. Kudumise ajaloo uurija Richard Rutt on väitnud, et vanasti kooti vaid ringselt, ning kuigi varem võidi pahempidiseid silmuseid kandade tarvis kududa, hakati neid kaunistusena kasutama alles 16. sajandi keskosast alates. 19. sajandiks oli tasapinnaline kudumine muutunud täiesti tavaliseks.⁴ Tänapäeval toodetakse kudumeid masinatel, ent kudumine on laialt levinud harrastus igal pool üle maailma ning pea iga kultuuri tähtis osa. Kusjuures kudumistehnika variatsioone on sadu ja need erinevad regiooniti. Eestist on pärit näiteks Haapsalu pits ja spetsiifilised kirikinnaste ja vitste tüübid. Viimastel aastatel on moelavale jõudnud tuhandeid eriilmelisi kudumeid, mis on inspiratsiooni andnud ka harrastajatele.

Heegeldamine on eelnevast kahest tehnikast oluliselt noorem. Alles 16. sajandil arenes see selliseks, nagu me seda praegu tunneme. Heegeldamise algupära kohta on kolm teooriat: tekkimine Araabias ja levik mööda kaubandusteid, arenemine Lõuna-Ameerika suguharudes (riitustega seotud käsitöö) või tekkimine Hiinas (sealt pärineb iidseid heegeldatud nukke). Üsna kindel võib aga olla faktis, et see käsitööliik arenes välja tambour’i nimelisest tikkimistehnikast ning levis Euroopas 19. sajandil pitsitegemisviisina, aidates iirlastel üle elada näljahädad.⁵ Pikkamööda jõudis heegeldamine ka Eestisse (kindarandmete, kottide ja tekiservade tegemiseks) ning muutus aastakümnete jooksul vähem filigraanseks. Tänapäeval on heegeldamine kudumise kõrval maailma levinuimaid käsitöötehnikaid, millest on samuti tohutult piirkondlikke variatsioone. Heegeldamist on oma kollektsioonides kasutanud näiteks Dolce&Gabbana, Rodarte6, Moschino, Versace ja Chanel.⁷

Kõik need käsitöötehnikad on pika ajalooga, ent on siiski jõudnud tänapäeva ning lausa moelavale. Ärgem siis pidagem neid iganenuks, vaid imetlegem nende ilu ja tegelegem nendega, laskmata neil unustusse vajuda.

1 http://www.en.neulakintaat.fi/17

2 http://kultuur.ee/kursus/luutootleminejanoeltehnika/

3 http://www.aianduskool.ee/noeltehnika-algajatele/

4 http://kcguild.org.uk/sharing-knowledge/history-of-hand-knitting/

5 https://www.crochet.org/page/crochethistory

6 http://www.capewools.co.za/article/10-fashion-designers-who-put-crochet-on-the-runway

7 https://hubpages.com/style/10-Famous-Fashion-Designers-Who-Have-Put-Crochet-on-the-Runway