Eratreener Ketlin Kuuskne treenib ka mõtlema

Eratreener Ketlin Kuuskne treenib ka mõtlema

Kui paljud teist käivad jõusaalis ja tegelevad fitnessiga? Kui paljud kurdavad, et mitte miski ei tööta, ükskõik kui hästi ka plaane ei järgiks? Ketlin Kuuskne on eratreener, kes asutas ettevõtte nimega Prana Fit Mindset, mis keskendub lisaks füüsilisele ka vaimsele tervisele. Stress, ärevus ja negatiivsed mõtted on just need, mis hoiavad soovitud tulemusi tagasi. Noor ettevõtja on rõõmsameelne, särav, energiline ja pakub inspiratsiooni paljudele, ka minule, mistõttu olin ma väga põnevil, kui otsustasin teda intervjueerida.

 

1. Aitäh, Ketlin, et leidsid aega minuga rääkida! Kuidas sa kirjeldaksid oma tööd ja selle filosoofiat?

Minu missioon on aidata inimestel tunda end oma kehas hästi. Kasutan kolme komponenti — treeningud, toitumine ja sisemine eneseareng. Fookus on tasakaalukal ja tervislikul eluviisil. Ei poolda ühtegi äärmust ega suru peale “ühte ja õiget” lähenemist. Kogu tähelepanu on kliendil ning koostöö sisu ja pikkus kujuneb vastavalt tema vajadustele. Treeningud varieeruvad jõusaalipõhistest üldfüüsilise õuetreeninguni. Toitumise puhul eelistan anda lühikursuse. Soovi korral koostan toitumiskava. Põhiline on, et klient tunneks end hoituna ning saab igal hetkel kellelegi toetuda. Just viimane on puudu internetis pakutavatest toitumis- ja treeningkavadest.

 

2. Miks pakkus sulle huvi just see eriala?

Huvi tärkas mul juba teismeeas, mil hakatakse rohkem tähelepanu pöörama oma välimusele. Mul olid suured alaväärsuskompleksid. Kuna ma tol hetkel kedagi palgata ei saanud, hakkasin ise katsetama nii toitumise kui trenniga. Mitmeid kordi sai ka ämbrisse astutud, kuid õnneks suurt kahju ma oma tervisele ei teinud. Vanema ja targemana hakkasin koolitustel ja kursustel käima. Nimekamad neist on GluckerKollegi rahvusvaheline personaaltreeneri koolitus ja riiklikul tasandil EKFLi kulturismi- ja jõusaali treeneri koolitus. Hiljuti läbisin ka rahvusvahelise Life Coachi kursuse.

 

3. Mõned aastad tagasi olid sa ettevõttes Ensto Ensek AS osakonnajuhataja. Mis andis sulle julguse luua oma ettevõte?

Julgus tuli õppimiste tulemusena — tegelen palju enesearenguga. Leian, et kui ma ei tee täna ühtegi sammu, mis mind eesmärgi suunas viib, olen omadega eilses.

 

4. Mis annab sulle inspiratsiooni? Mis hoiab sind motiveerituna?

Mulle meeldib ütlus, et unistus peab olema selline, mida sa tahad kogu hingest — mida sa tahad sama palju kui elada. Oma unistused tuleb õigel kujul visualiseerida ning neid mõttes hoida. Ma tean, miks ma midagi teen. Kui tuleb jonnituju, siis küsin endalt, kas ma olen allaandja või võitleja.

Foto autor Ene Ritso

5. Su ettevõte keskendub ka vaimsele tervisele. Kuidas tekkis selline idee? Kuidas see kajastub su treeningutes?

Nagu sai mainitud ka varem, tegelen palju enesearenguga. Toitumise jälgimine ja regulaarne treening nõuavad vaimset küpsust ja tugevust. Juba oma treenerikarjääri algul tundsin, et soovin klientidele pakkuda midagi sügavatähenduslikumat. Möödunud kevadel käisin aga ise läbi päris raske teekonna ning sain sellest välja tänu life coach´ile. Siis mulle torgatas pähe, et see ongi see! Ma võtsin ette kursuse, ning lisades oma kogemuse, pakun sama abi ka oma klientidele.

See kajastub kõiges. Alustades viisist, kuidas me end kohtleme, endast räägime ning millised on meie uskumused — selle kõigega loome oma reaalsuse. Annan ka konsultatsioone, kus saan kõike individuaalselt õpetada.

 

6. Hoida eemale kõigist maiustustest, kiirtoitudest ja kookidest on keeruline! Mis on parim viis kiusatuste trotsimiseks?

Tegelikult on isutamiste põhjuseks millegi puudus — kas konkreetse toitaine või üldse energia puudus. Kui toitumine on tasakaalus, on keha õnnelik ja ei küsi igasugust jama. Kui kiusatused ka tekivad, siis on valik, kas kasvatad distsipliini või lubad endale väheke.

 

7. Milline näeb välja sinu tüüpiline päev kliendiga?

See on trikiga küsimus. Lühike vastus oleks, et ei olegi tüüpilist päeva, sest iga klient on erinev. On neid, kes tahavad treenida jõusaalis, teised jälle õues või hoopis oma kodus. Mõnega alustame toitumiskonsultatsioonidega, teisega hoopis nõustamisest, et üldine nägemus paika panna.

 

8. On sul jagada spetsiaalseid nippe, kuidas end vormis hoida, mille peale teised pole tulnud?

Konkreetne siht ja järjepidevus. Tuleb võtta lühiajalised eesmärgid, et siht oleks silme ees. Ei tohi lihtsalt mõelda, et nagunii soovin terve elu vormis olla, suva kui täna trenni ei tee — homme ju ka päev. Lühiajaline eesmärk tähendab ka seda, et iga päev oled motiveeritud, sest näed, kuhu liigud.

 

9. Sa jäid Eesti naiskulturistide seas wellness kategoorias, 4.-ks. Kirjelda seda kogemust! Mida see juurde andis?

Seda teekonda võtsingi kui projekti, millel on konkreetne siht ja täpne tegevusplaan. Iga päev, tund ja tegevus luges. Ma muidu pooldan tervislikku eluviisi, agavõistlussport seda kindlasti pole. Treenimine võistluseks andis palju kogemusi, eriti kuidas distsipliin proovile pannakse. See oli suur väljakutse, mida ma nautisin.

Foto autor Siim Kinnas

10. Kuidas sa suhtud veganlusse? On sul veganitest kliente?

Isiklikult arvan, et inimene on loodud segatoiduliseks, kuid ma ei suru oma hoiakust peale, kui see ei ühti kellegi teise arvamusega. Veganluse puhul annab ka tervislikult elada ja isegi lihast kasvatada, aga see nõuab suuremat teadlikkust. Ilma korralike teadmisteta liha menüüst välja jätmine võib organismile suure karuteene teha! Veganitest kliente mul veel ei ole, kuid ise tundsin vahepeal pärast võistlust, et soovin kergemat menüüd ning valisin vegan variandi.

 

11. Kui ma soovin kohe hakata tervislikult toituma ja treenima, millest ma alustama peaks? Kuidas vältida suurte muutuste tõttu tekkivat stressi?

Alustama peaks eesmärgi seadmisest — kui siht on silme ees, püsib ka tahtejõud. Soovitan leida tugiisiku (mõni spetsialist või sõbranna), kellele toetuda, kui distsipliin tahab alt vedada.

 

12. Kuidas sa inspireerid oma kliente, kes ei näe tulemusi või kaotavad motivatsiooni?

Ma selgitan, et tervislikud võtted ei annagi tulemusi üleöö, vaid nõuavad järjepidevust. Rõhun edule, mis on juba saavutatud — parem energiatase või magusaisude kadumine. Motivatsioonimeetodeid on palju. Kõik sõltub ka kliendi enda isiksusest.

 

13. Mis on tüüpilised vead, mida inimesed teevad, kui alustavad tervislikku toitumist ja treenimist?

Süüakse liiga vähe, puudub järjepidevus või distsipliin — pole sihtmärki.

 

14. On sul midagi lisada, mida lugejad teadma peaksid?

Jah. Kõige tähtsam on stressitase madalal hoida. Iga treeningrežiim ja dieet peab olema teostatav ja vastuvõetav. Armastagem ennast ja head asjad juhtuvad!

 

Aitäh veelkord Ketlinile, et ta nõustus mulle intervjuud andma! Kui teil on talle lisaküsimusi või soovite teda enda treeneriks, lisage Facebooki leht Prana Fit Mindset oma lemmikuks ja kirjutage talle.

 

Autor Kerli Mark
Toimetaja Mirel Püss

Tätoveerija Allan Tuul: “Ainus kindel asi on muutus.”

Tätoveerija Allan Tuul: “Ainus kindel asi on muutus.”

Saime Allaniga päikesepaistelisel lõunal Komas kokku ning rääkisime tööst, elust ja maailmast. Allan Tuul (30) on tätoveerija Eestist, kes on mööda maailma rännates kehadele joonistanud nii Austraalias, kui ka Balil. Selle aasta maikuus reisis ta nädalaks Šveitsi külalisartistiks. Allan, kunstnikunimega zero.kaos on praeguseks minule teinud neli tätoveeringut ning tõenäoliselt on tema nõela alt läbi käinud eestlasi veel omajagu. Tööd on stiilipuhtad ja väga isikupärased. Allan on spirituaalne ja sooja südamega inimene, käinud läbi heast ja halvast.

 

Kuidas lõpetaksid lause “Allan on inimene, kes … “?

” … on sündinud valele planeedile.” (Naerab) Ära seda kirja pane.

 

Kasutad ka nime Aeron, kuidas eelistad, et Sind kutsutakse — Allan või Aeron?

Mulle meeldib, kui inimesed mind kohe internetist üles ei leia, aga ma polegi kindel, kumba eelistan. Tegelikult olen ma ikkagi Allan. Samas pole ma kunagi tundnud, et see päriselt minu nimi oleks. Otsisin uut nime, teisalt tahtsin, et initsiaalid jääksid samaks … Ehk võtan mõlemad nimed.

Oled tätoveerinud aastast 2011. Kuidas selle vastu huvi tekkis?

Huvi üleüldiselt kunsti vastu on olunud terve elu, aga ma pole nii suur kunstisõltlane, kes tunneks, et iga päev peaks joonistama. Umbes 20-aastaselt avastasin sellise teema nagu püha geomeetria ja tätoveeringud pakkusid huvi, kuid kohe ei tekkinud erilist sidet. Pigem otsisin, mida endale nahale tahaks teha ja siis juhuslikult sattusin geomeetriliste täpitehnikas tätoveeringute peale ja see oli automaatne sügavam äratundmishetk, mis tekitas tahtmise ära õppida, kuidas neid tehakse.

 

Milline on Sinu esimene tätoveering enda kehal?

Ma olin 17 ja üks tätoveerija, kes mu vennale tegi, polnud nõus alakale tegema, kuid ma tahatsin ikkagi lahe olla. Võtsin ühendust oma sõbraga kes, nagu ma teadsin, hobi korras vahel tätoveerib. Tegime ise tehtud masinaga, mänguauto seest võtsime mikromootori ja nõela asemel oli kitarrikeel läbi pastaka toru lükatud, vooluallikaks oli ümber ehitatud Nokia laadija. Selleks tätoveeringuks oli nii-öelda minu nimi hiina keeles. Otsisin netist nimegeneraatori ja vastavalt tähendusele valisin endale kõige sobilikuma nime.

Oma esimesed harjutused tegin iseenda kehale ning esimene, mille ma kellelegi teisele tegin, oli armastuse sümbol ja samuti hiina keeles.

 

Kuidas Sinu arust Eestis tätoveerimiskultuur viimaste aastate jooksul arenenud on?

On tekkinud väga palju uusi noori tegijaid, nii häid kui ka mitte nii häid. (Naerab) Arvestades, et Nõukogude Liidus oli tätoveerimine patt ja pättidele omane, siis praeguseks on Eestis tehtavad tööd maailma tasemel.

 

Kuidas näeb välja Sinu klassikaline tööpäev?

Ärkan, vahel jõuan kodus kohvi juua, ning alustan tööpäeva kella kaheteistkümnest. Üldjuhul eelistan tegeleda ühe kliendiga päevas, sest mulle ei meeldi liialt kiirustada ja ma ei taha, et oleks mingi ajaline piirang. Tahan teha piisavalt pause, kas siis kliendi või enda jaoks. Vahel on tööpäev kaks, vahel kaksteist tundi. Enamasti on kliendil disani osas midagi ette valmistatud, kui mitte paberil, siis vähemalt vaimselt, visioon. Mõnikord läheb ettevalmistuseks pool tundi, mõnel päeval kolm tundi, väga individuaalne.

Mis on seni olnud Sinu lemmikstuudio?

Igati lemmik on Bad Pen Pal Tallinnas — olen seal nii töötanud kui ka külastajana viibinud.

 

Milline on Su enda praegune stuudio?

Privaatne stuudio Tallinnas koos sõbra Sass Obuhoviga. Plaanin regulaarselt teha lühiajalisi tööotsi külalisartistina välismaal, kuid koduks jääb ikkagi Eesti.

 

Mis või kes Sind iga päev mõjutab?

Iga päev juhtub väikeseid kokkusattumusi, mis minu jaoks on pigem sünkroonsused ehk igapäevased väikesed imed. Kui hoida süda ja mõtted avatuna, siis ümbritsevad sind kogu aeg väikesed imed, mida märkad ainult, kui oled neile vastuvõtlik.

 

Mida Sa elus siiani enim kahetsed?

Mitte midagi, sest ma olen siin ja praegu täpselt see, kes ma olen, tänu sellele, mida olen läbi elanud.

 

Kas perfektsus eksisteerib?

Ideaalina, mille poole püüelda — kindlasti. Reaalselt, inimeste elus mitte.

 

Kui Su elu oleks film, mis oleks selle pealkiri?

Sellel polegi nime, sest elu ise on film ja meil kõigil on au olla oma filmi peategelane.

 

Do you serve money or money serves you?

Kui teha õigeid otsuseid ja elada südame järgi, siis teenib raha mind. Kui ma ei tööta kindlale eesmärgile keskendununa, teenin mina raha.

 

Mis on Sinu moto?

“Ainus kindel asi elus on muutus.” Inimesed, kes ei suuda seda aktsepteerida, kannatavad.

Hoia end Allani tööga kursis Instagramis ja Facebookis.

Intervjueeris Gerli Tooming
Fotode autor Ken Mürk
Toimetaja Kadri Toomsalu

 

Joonas Timmi: “Brändi inspireeris meid looma soov midagi päriselt ära teha.”

Joonas Timmi: “Brändi inspireeris meid looma soov midagi päriselt ära teha.”

 

Elisabeth Juusu ja Joonas Timmi on Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini tudengid. Koos on nad loonud brändi nimega SEEP. Nende käe all valmivad omanäolised särgid ja riidekotid, mis räägivad iseenese eest.

 

Kuidas leidsite tee kunstimaailma?

Elisabeth: Mu vend on maalikunstnik ning ka ülejäänud pere kunstilembene, nii on mind kogu elu ümbritsenud loomeprotsessi soosiv olustik ning seetõttu olen joonistanud nii kaua, kui mäletan.

Joonas: Huvi visuaalkultuuri vastu on minus juba lapsest saati, ise hakkasin midagisisukamat looma teismeeas.

 

Mis motiveeris teid oma brändi looma?

Brändi inspireeris meid looma soov midagi päriselt ära teha. Algul puudus ühtne stiil ning enamasti ei jõudnud looming sahtlist kaugemale. Janunesime uue meediumi järele. Kangatrükiga olime mõlemad varem kokku puutunud ning selle tehnika puhul paelus meid mõte kasutada riidest kotte, T-särke ja muid rõivaid kui lõuendeid, mille kaudu jõuda inimeste riidekappidesse ja linnaruumi. Lisaks aitas brändiloomisprotess meil konkretiseerida oma disainlahendusi ning iseendas selgusele jõuda.

 

Kuidas käis brändi loomine? Sellega on päris palju tööd — idee, algatus, imago, disain, tootmine …

Meie üpris sarnase maailmatunnetuse tõttu tahtsime oma loomingut ühtsustada, joonistada sarnases stiilis ning luua ühtne identiteet. Sellest motiveerituna toimus brändiloome küllaltki iseenesest. Kui üks meist tuleb mõnele naljakale või tabavale mõttele, pakub tihtipeale teine välja viisi, kuidas see mõneks illustratsiooniks või tüpograafiiseks lahenduseks vormida ning särgile printida.

Meie kujutusstiil on jõudnud oma praegusele kujule soovist olla niivõrd minimaalne, et särgile või kotile prindituna oleks kujutatu kergesti hoomatav ka kaugelt ning lühikesel vaatlusel. Samuti on meie toodete värvivalik lakooniline. Valikus on musta ja valget värvi tooted, mida on võimalik teiste riietusesemetega lihtsa vaevaga kokku sobitada.

Tootmise poole pealt on SEEP hea näide sellest, kuidas ka kitsastes tingimustes on võimalik midagi ägedat luua. Nimelt sünnivad SEEPi särgid ja kotid meie 30-ruutmeetrises Seebi tänava kodustuudios.

 

Kuivõrd arvestate disainides trende?

Kuigi palju ikka, kuid mõjutused on üldjuhul pigem alateadikud. Disainides lähtume ennem kõhutundest.

 

Millised on teie lemmikud Instagrami kontod, kust trendidel silma peal hoida?

Me ei jälgi eriti moetrende, inspiratsiooni ammutame rohkem graafilise disaini ning illustratsioonimaailmas toimuvast. Mõned kontod Instagramis, mis meile meeldivad, on @pollynor, @prefuk, @mrzyk_moriceau, @patricksavile_official, @itsnicethat, @gooddayclub.

 

Mis on teie unistus SEEPiga?

Unistame oma disainipoe avamisest.

 

Kas tegutsete spontaanselt või on teil kindlad lühi- ja pikaajalised eesmärgid?

Eks mingid eesmärgid ja plaanid ole ikka, ilma ju ei saa, kuid tootekujundusprotsessis üritame säilitada ka piisava hulga spontaansust, sest tihtipeale viivad just juhuslikud mõttevälgatused huvitavate ideedeni.

 

Kus teie toodetega tutvuda saab?

Meie tegemistega saate kursis olla Instagramis @seepstudio kaudu ning tootesarjaga tutvuda kodulehel www.seepshop.com.

Augustiunetusel leiate meid Koidula pargist kunstiturult ning Mona Street Food hoovist.

Autor Marika Juusu

Fotode autor Elis Jurkatam

Toimetaja Kadri Toomsalu

Sandra Serena Sulin: “Unistused viivad sihile!”

Sandra Serena Sulin: “Unistused viivad sihile!”

Saku gümnaasiumi 10. majandusklassi õpilane Sandra Serena Sulin (16) on noor kunstnik, kes püüdleb oma unistuse poole saamaks ühel päeval tuntuks oma loominguga. Sandra on suurte tulevikuplaanidega tüdruk, kes viib lõpule kõik alustatu, ja teeb tööd, et jõuda soovitud eesmärkideni. Vaatamata noorele eale on Sandra saavutanud palju häid kohti kunstiolümpiaadidel nii maakonnas kui ka vabariigis ning avanud juba kaks isiklikku kunstinäitust. Lisaks kunstile tegeleb Sandra aktiivselt ka muusikaga, õppides Saku muusikakoolis juba teist lisa-aastat.

  1. Oled praegu oma kunstnikutee alguses. Kuidas ja millal avastasid, et just kunst on see, millega tegeleda soovid?

Juba lasteaias teadsin, et joonistamine sobib mulle hästi. Ma ei pannud kunagi pliiatsit käest ja nii see ongi läinud. Mulle meeldib joonistada ja konkreetselt ei olegi mõelnud, et just kunst on see, mida tahan teha kogu oma ülejäänud elu.

Sandra isikunäitus Saku gümnaasiumis. Foto autor Helin Sinisaar

  1. Millist tehnikat sa peamiselt oma loomingus kasutad?

Mulle meeldib katsetada erinevate tehnikatega. Vahepeal ma proovin näiteks akvarelli ja maalin natuke, aga peamiselt jään ikka musta tindi, värvipliiatsite ja vildikate juurde. Samuti meeldib mulle kollaažitehnika ja harilike pliiatsitega inimeste portreesid joonistada.

Autor Sandra Serena Sulin

Autor Sandra Serena Sulin

  1. Kas originaalseid töid on raske välja mõelda? Kas ideed otsa ei saa? Mis on sinu inspiratsiooniallikas?

Inspiratsiooniallikas on kõik mind ümbritsev: loodus ja igapäevased esemed. Ideed kuigi lihtsalt ei tulegi, aga siis, kui mingi kindel asi jääb ette ja sellest hakkab idee arenema, on originaalseid töid ka päris lihtne teha.

Autor Sandra Serena Sulin

  1. Kirjelda oma loomingut kolme sõnaga.

Eriline, sügavamõtteline, minulik.

Autor Sandra Serena Sulin

  1. Räägi natuke oma näitustest. Mis? Kus? Millal?

Minu esimene näitus oli ühisnäitus koos Monica del Nortega, kes on eestlasest kunstnik Hispaanias. Näitus oli 2017. aasta märtsis Monica kodukoha lähedal Manilvas Hispaanias. Monica andis selle võimaluse ja tahtis minuga koostööd teha. Teine näitus on minu isikunäitus ja see on veel praegugi üleval Saku gümnaasiumis. Näitus avati 2017. aasta detsembris.

Väike osa Sandra kunstinäitusest Hispaanias. Foto autor Sandra Serena Sulin

  1. Mis on sinu jaoks kõige raskem ja kõige lihtsam näituse tegemise juures?

Kõige lihtsam on ilmselt piltide joonistamine, kõige raskem aga õigete raamide ja kohtade valimine.

 

  1. Oled väga edukalt tegelenud ka kromaatilise kandle mänguga. Kui suurt rolli lisaks kunstile mängib sinu elus muusika?

Muusika mängib üldiselt väga suurt rolli. Ma kuulan muusikat, mõtlen muusikast ja see huvitab mind väga.

 

  1. Millised on sinu kunstiga seotud plaanid lähitulevikus?

Mul on 2. juulil tulemas isikunäitus Kiisa rahvamaja raamatukogus ja see võetakse maha augusti lõpus. Hetkel käib selleks ettevalmistamine ja piltide joonistamine.

 

  1. Mis on sinu unistus ning kuhu tahaksid kunstiga jõuda?

Minu unistus on see, et inimesed ostaksid mu pilte ning et ma inspireeriksin inimesi joonistama ja sügavamalt mõtlema. Kindlasti sooviksin arendada inimeste teadlikkust uuemast kunstist. Tahaksin jõuda maailmas igale poole. Tore oleks, kui kunagi saaks vaadata nimekirja, kus on kirjas näiteks Berliin, Los Angeles ja New York.

Sandrat saab jälgida tema Instagramis @sandra.art.s.

 

Autor Helin Sinisaar
Toimetaja Merily Šmidt

 

Videointervjuu noore fotograafi Karmen Kikasega

Videointervjuu noore fotograafi Karmen Kikasega

Intervjuu noore ja andeka fotograafi Karmen Kikasega.

Kirjelda ennast kolme sõnaga.

Uudishimulik, omanäoline, julge.

Kuidas jõudsid pildistamiseni?

Sahtlis oli vana Nikoni kaamera, vaatasin, et töötas. Käisime sõbrannadega insta-shoote tegemas ja nii see kõik algas. Hiljem tundus, et see on hobi, millesse on mõtet rohkem investeerida.

Kuidas läheb sinu arvates Eesti sisuloojatel?

Blogijad, fotograafid, videograafid – nad teevad kõike hästi professionaalselt ja läbimõeldult. Mulle väga meeldib nende stiil ja olek.

Millist muusikat sa kuulad?

Kas ma võin nimetada artiste, kelle laulud mulle tohutult meeldivad? Kuulan kogu aeg Haimi, Tom Odelli, Vaiko Eplikut, Erki Pärnoja ja muid selliseid tegijaid. Aga kui anda konkreetne pala, mida võiksite kuulata, siis näiteks midagi stiilset ja lahedat: Haimi “Pray to God.”

Kas kool takistab loovust?

Ma arvan, et see on iga inimese enda sättida, kas ja kuidas takistab. Meil on võimalik käituda nii, et ei takistaks või vastupidi. Ma olen siiani suutnud oma aega planeerida nii, et takistaks võimalikult vähe.

Kes sind inspireerib?

Inimesed, kes teevad oma tööd südamega. Fotograafia kontekstis näiteks Sandra Palm või Stina Kase.

Kui sul oleks võimalik pildistada ükskõik keda või mida, siis millise valiku teeksid?

Kui “keda”, siis pildistaksin fotograafe, tooksin nad kaamera tagant välja. Tahan näidata inimestele, kes on selle laheda kunsti taga. Aga kui “mida”, siis valiksin mõne huvitava riigi ja arhitektuuri. Tahaksin ka mõnele Eesti riidebrändile pildistada, näiteks brändile August.

Milline on olnud sinu parim ja halvim kogemus seoses fotograafiaga?

Toredaid kogemusi on hästi palju, iga pildistamine on omanäoline ning lahedate emotsioonidega. Halbadest meenuvad näiteks need korrad, kui olen pidanud õues käreda pakasega pildistama ja käed külmetavad. Või siis näiteks mõned festivalid, mis kestavad kella kolme või neljani öösel ja siis on vaja kiiresti pildid valmis töödelda. Kell seitse hommikul saab magama, magan kolm tundi ning pean uuesti pildistama minema. Samas ei tegeleks ma selle hobiga, kui mul ei oleks rohkem paremaid kui halvemaid kogemusi.

Mis on sinu fotode eesmärk?

Emotsiooni tekitamine. Ja mul ei ole vahet, kas emotsioon on positiivne või negatiivne, peaasi et foto paneb inimese mõtlema ja ta ei keriks seda lihtsalt edasi.  Soovin, et foto tekitaks mingi tunde või mõtte.

Kas mustvalge või värviline?

Mustvalge on šikk ja äge, aga ma arvan, et värviline toob rohkem ideed ja emotsiooni välja.

Vaata videot ja kuula Karmeni põnevaid lugusid.

Autor  Kaisa Nele Hendla

Toimetaja Merily Šmidt

Superstaarihakatised Merepäevadel

Superstaarihakatised Merepäevadel

Jaagub Tuisk.

14. juulil 2018 toimus Tallinna Merepäevade raames meeleolukas kontsert Haven Kakumäe sadamas. Kontserdil esinesid osalejad saatest “Eesti otsib superstaari”: Helis Järvepere-Luik, Anette Maria Rennit, Merilin Mälk, Hele-Mai Mängel, Jaagup Tuisk, German Pinelis, Jüri-Saimon Kuusemets, Kaarel Orumägi ja Carlos Ukareda. Juba esimesel minutil selgus, et kunagistest rivaalidest on saanud sõbrad, kes naudivad koos esinemist. Kontserdi kava koosnes nii soolonumbritest kui ka duettidest, lõpus esitati üheskoos Karl-Erik Taukari laul “Seitsme tuule poole”, mille ajal kutsuti ka publikut kaasa laulma, see lõi väga ühtse tunde ning pani kontserdile mõnusa punkti.

 

 

German Pinelis.

Merilin Mälk.

Anette Maria Rennit.

Kontserdi esimese dueti esitasid Merilin ja Anette Maria, kelle jõulised hääled sobisid imehästi kokku. Merilin oma teravama ja kõrgema ning Anette Maria madalama ja sumedama häälega tasakaalustasid teineteist. Tüdrukud esitasid Bon Jovi loo “Livin’ on a prayer”. Meeldivalt üllatas aga German, kellel on veel vähe esinemiskogemust, kuid oli näha, et ta nautis laval olemist ning publikuga suhtlemist, mõjudes energilise ja enesekindlana. Suure aplausi osaliseks sai Anette Maria, kes laulis Guns N’ Rosesi “Sweet Child O’ Mine”. Anette esitus koos Kaarel Raua kitarrisoologa andis edasi tõeliselt head energiat ning tema rokilik tämber sobis sellise lauluga kui valatult. Silma paistis ka Jaagupi ning Carlose duett, kus Jaagup mängis klaverit. Looks olid nad valinud oma lemmiklaulu “Just the way you are”, mis on Bruno Marsi lugu. Poiste hääled sobisid suurepäraselt kokku ning tekitasid mõnusa bruno-marsiliku meeleolu.

Carlos Ukareda (vasakul) ja Jaagup Tuisk (paremal).

Huvitavalt oli kaks lugu kokku miksinud Hele-Mai, kes esitas ühes loos Shawn Mendesi “In My Blood” ja David Guetta ning Usheri koostöös valminud “Without You”. Põnev oli jälgida Helise ja Hele-Mai duetti, kus tüdrukute olemus ja häälte kokkusobivus moodustasid tervikliku esituse.

Hele-Mai Mängel.

Helis Järvepere-Luik (vasakul) ja Hele-Mai Mängel (paremal).

Kaarel Orumägi (paremal).

Kolm noort artisti pakkusid kuulamiseks ka omaloomingut. Kaarel Orumägi esitas enda loo “Sinu jaoks”. Publikut võlusid tema lavaline olek ning kõrge vokaaltehniline tase. Esmaesitlusele tuli Carlose kirjutatud lugu “Better man”. Tema hingestatud esitus tekitas kuulajates omamoodi rahuliku atmosfääri. Muidugi ei puudunud õhtust Jaagupi uus singel “Käes nüüd aeg”, mida oli elavas esituses väga huvitav ja kaasahaarav kuulata. Suurepäraselt komponeeritud laul pälvis ka suure aplausi ja lükkas publiku käima.
Õhtu lõppes ilusa päikeseloojanguga Haven Kakumäe sadama jahtide taga.

Kolme artistiga õnnestus teha ka väike intervjuu.

  1. Milliseid uksi on superstaarisaade sulle avanud?

Merilin: On tulnud huvitavaid pakkumisi, näiteks sain ühe väikse rolli Urmas Eero Liiva õudukasse. Olen kogu aeg mõelnud ja unistanud mingisugusest rollist, aga ei arvanud, et see nii kiiresti tuleb. Ja üleüldse on olnud rohkem tegemist.

Hele-Mai: Ma arvan, et kõige rohkem on see aidanud luua tohutult olulisi kontakte. Vähestele kukkusid pakkumised peale saadet ise sülle. Küll aga kui enne saadet oli väga raske ennast ise pildile saada, siis nüüd on see palju lihtsam. Mul on justkui silt küljes “Eesti otsib superstaari finalist” ja seetõttu tuntakse minu vastu palju suuremat huvi kui varem. Seega võiks hoopis öelda, et suur osa uksi on tänu saatele nüüd minu jaoks paokil.

Anette Maria: Esmane on uks iseendasse kõik, mida laval teen või kuidas laulan, on mulle endale suur üllatus. Sain tohutult enesekindlust, näiteks julguse suhelda muusikamaastikul tuntud inimestega, kelle ees tundsin varem aukartust.

 

  1. Nüüdseks on superstaarisaatest juba paar kuud möödas. Kas oled peale saadet enda juures avastanud mõne uue iseloomujoone, millest enne ei olnud teadlik?

Merilin: Olen hakanud rohkem seiklema ja julgen proovida uusi asju, mida armastan.

Hele-Mai: Uusi iseloomujooni kui selliseid ma avastanud ei ole. Seevastu tean, et üks iseloomujoon on palju arenenud. Olen õppinud ennast oluliselt rohkem kehtestama ma ei pelga avaldada enda arvamust, kui usun millegi õigsusse, seisan kindlalt selle eest. Esimest korda peale saadet juhtisid sellele tähelepanu just minu sõbrad.

Anette Maria: Et minus eksisteerib enesekindlus ja isekus.

 

  1. Mis on avaliku esinemise juures kõige raskem ja mis kõige lihtsam?

Merilin: Kõige raskem on see, kui ei jõua kohaneda või kui laval juhtuvad heliäpardused. Kõige lihtsam on muusikat nautida ja näidata, et tegu on päriselt elava esitusega. Läheb sassi, siis läheb, see ongi live.

Hele-Mai: Praegu on mul mingi täiesti irratsionaalne hirm sõnade unustamise ees. Mis kõige hullem, see süveneb iga live’iga. See on juba veidi naljakas. Aga kõige lihtsam on, ma arvan, nautida. Kui live’is saab teha muusikat, mis tuleb südamest, siis on elavas esituses kontsert parim asi, mida muusikule kinkida.

Anette Maria: Minu jaoks on kõige raskem enda esitusega rahule jääda. Kõige lihtsam on valida esinemisriideid.

 

  1. Milline on on olnud sinu positiivseim kogemus fännidega?

Merilin: Armastan, kui fännid julgevad tulla ja vestelda ning tekib side. Mulle meeldib ka kingitusi ja lilli saada, tunnen, et lilled on hea suhte sümbol.

Hele-Mai: Kuna minu jaoks juhtub seda hetkel veel harva, siis on kõik kohtumised ja kogemused väga erilised. Mõned fännid kirjutavad Instagrammi “Tere hommikust” või “Head ööd”, see on näiteks väga armas. Või üleeüldse see, kui tullakse juurde ja palutakse pilti või autogrammi. Minu jaoks on see ikka veel uskumatu ja teeb südame alati väga soojaks.

Anette Maria: Iga positiivne kogemus fänniga annab palju ja teeb südame soojaks.

 

  1. Millised oleksid paar julgustavat sõna noortele, kes sooviksid samuti lauljakarjääri alustada?

Merilin: Ma ei oska inimesi julgustada, arvan, et peab ise tundma, milleks võimeline oled ning julge olema ja tundmatus kohas vette hüppama. See on edu saladus, kui sul pole midagi kaotada.

Hele-Mai: Vahel tunnen, et vajan veel ise ka neid soovitusi. Mingit salaretsepti kahjuks olemas ei ole, aga ma arvan, et kõige tähtsam, mis mina õppinud olen, on see, et ainult helesinisest unistusest suurtel lavadel olla ei piisa. Niikaua, kui ei tegutse, ei ole ka tulemusi.

Anette Maria: Go and put yourself there, ära karda või hoia end tagasi. Alguses haara kinni igast võimalusest tähelepanu saada ja näidata, mida sa oskad, kuid ära eneseuhkust kunagi kaota.

 

  1. Millised on hetkel kolm parimat lugu sinu playlist’is?

Merilin:
“Love Story” — Tony Range
“Wavin’ Flag” — K’NAAN
“Break Your Heart” — Taio Cruz

Hele-Mai: Minu lemmikud muutuvad vist tõepoolest kogu aeg. Merepäevade kontserdi proovides tuletas Carlos Ukareda mulle meelde, kui väga ma kantrimuusikat kunagi armastasin. Sellest ka minu praegune esikolmik:
“Faith to Fall Back On” — Hunter Hayes
“Breathe” — Faith Hill
“Red Dress” — Lucy Hale, Joe Nichols

Anette Maria:
“Ocean” Martin Garrix, Khalid
“Mina ka” Nublu, Reket
“WATEVA” Ber Zer Ker

 

  1. Kuna praegu on käimas merepäevad kui saaksid olla meresõiduk, siis milline oleksid ja miks?

Merilin: Tahaksin olla kummipaat, sest minule endale on need väga südamelähedased: head mälestused.

Hele-Mai: Ma arvan, et tavaline kalapaat ilma igasuguse mootorita. Kui tahad kuskile jõuda, pead sõudma ja ise vaeva nägema.

Anette Maria: Kõrgklassi jaht, mis muu!?

 

Küsisin igalt lauljalt ka personaalse küsimuse.

 

  1. Merilin, sulle väga meeldib Rihanna. Kui te oleksite parimad sõbrannad, siis mis oleks see ühine tegevus, mida kõige tihedamini koos teeksite?

Merilin: Ilmselt oleks meie ühiseks tegevuseks pidutsemine, reeglitest mitte kinni pidamine ning arvan, et võtaksin ta enda stilistiks.

 

  1. Hele-Mai, oled kirjutanud ka omaloomingut. Kuidas sinu lood valmivad ja kas plaanid neid ka avalikustada?

Hele-Mai: Omaloomingut kirjutan täpselt nii, et kust tuul, sealt meel. Ma ei ole suutnud veel enda laulukirjutamisharjumusi korrapärastada ning seetõttu valmivad minu laulud enamasti väga kaootiliselt. See on ka kindlasti üks põhjus, miks hetkel minu loomingut nõnda vähe avalikustatud on. Loodan siiralt, et leian peagi selle enda kõla ja meeleolu ning siis saan lugusid ka internetiavarustesse postitada.

 

  1. Anette Maria, õpid Tallinna tehnikaülikoolis juurat ja rahvusvahelisi suhteid. Kui sul oleks võimalik laulmisega rahvusvahelisi suhteid parandada, siis kuidas seda teeksid?

Anette Maria: Laulev revolutsioon.

 

Teksti ja fotode autor Helin Sinisaar
Toimetaja Elisabeth Kaukonen

Lola ja Pepe

Lola ja Pepe

Lola ja Pepe on kaks imearmsat prantsuse buldogi. Lola on musta värvi ning Pepe pruun. Neil on Instagramis 37 000 jälgijat üle maailma. Viimsis koos oma peremehe ja perenaisega elavad koerad.  torkavad silma oma andekusega. Nimelt on nad nii hästi treenitud koerad, et alluvad käsklustele ja püsivad paigal kuni neid pildistatakse.

“Lola endale hoidjat otsimas”

“Nädal oli nii raske, et Lola ja Pepe otsustasid reedel veidike lõõgastuda”

“Pepe üllatas perenaist … “

Külastasin koeri ja pean tunnistama, et perenaine on teinud väga head tööd. Lola ja Pepe on väga sõnakuulelikud prantsuse buldogid. Nagu kuulsustele, saadetakse ka Lolale ja Pepele palju kinke (nt toitu, riideid, mänguasju ja pilte). Nad on tõepoolest ühed kõige armsamad ja sõbralikumad koerad, keda tean. Tegin nendega koos ise ka paar klõpsu.

“Terekest”

“Bossid”

Lola ja Pepe tegemisi saate jälgida Instagramis @lola_pepe_frenchies.

 

Autor Sigrid Tamme
Fotode autor Liina Tuulik
Toimetaja Piret Lepik

Fitloora: “Minu motivaatoriks olen mina ise.”

Fitloora: “Minu motivaatoriks olen mina ise.”

Fitloora ehk Laura Liisa Leosk on fitness-blogija ja youtuber. Ta peab oma blogi Instagram’is, kus teda jälgib 21 000 inimest, Youtube’is on tal aga 12 000 tellijat.

Miks otsustasid blogi pidada Instagram’is?
Mulle meeldib pilte teha ja story’de puhul saavad fännid kiiresti infot tarbida — ei pea selleks 30 minutit tekstipostitust lugema.

 

Mis sa arvad, kuidas selline jälgijate arv on teoks saanud?
Järjepidev sisu tootmine ja oma niši leidmine.

 

Milliseid videoid sa peamiselt Youtube’i postitad?
Vlogid, haul’id, samuti videoid trenni ja toitumise teemal.

Sa võitsid blogiauhindadel juba neljandat aastat järjest spordi- ja trenniblogi kategooria, mis emotsioonid sind valdavad?
Olen väga õnnelik ja tänulik.

Kui sa parasjagu blogi või Youtube’iga ei tegele, siis millised hobid sul veel on?
Teen trenni, olen peikaga, käin sõpradega väljas ja vaatan sarju.

 

Kui palju seod treenimist oma blogi ja/või Youtube’iga?
Kajastan treeninguid iga päev oma Instagram’i story’des ja vahel ka Youtube’is.

 

Kuidas  kirjeldaksid oma elustiili?
Tervislik, aktiivne, ‘do-more attitude’.

 

Kes on sinu motivaator?
Mina ise.

Processed with VSCO with preset

Kas ja kui tihti fännid sind ära tunnevad ja tulevad pilti või autogrammi küsima?
Jah, iga päev.

 

Soovime Fitloorale edu blogi- ja Youtube’i maastikul, treenimises ja kõiges muus.

Saate ka ise Fitloora tegemistel peal hoida sotsiaalmeedias:
Instagram: https://www.instagram.com/looraxo/
Youtube: https://www.youtube.com/channel/UC12-Ab2xrFbqv1QJXPY13vw.

 

Autor Merit Mäekalle
Fotode autoriõigus Lausa Liisa Leosk
Toimetaja Elisabeth Kaukonen