1. Kuidas ja millal oli Sinu esimene kokkupuude poksiga?
Esimene poksitreening võis mul toimuda kusagil 8-9 aastaselt, kui isa mind erinevatesse trennidesse pani. Tegelesin samal ajal ka judo ja maadlusega. Tõsisemalt hakkasin aga poksiga tegelema 15 aastaselt, kui tulin kohe esimesel aastal noorte Eesti meistriks.
2. Mida Sa teed täna paremini kui enne oma karjääri algust?
Täna saan ma pühenduda enda treeningutele igapäevaselt. Mul on eratreenerid nii jõusaalis, kui ka poksisaalis ning tänu neile on mu treeningute efektiivsus kõvasti paranenud.
3. Kas Sa kardad midagi?
Ma arvan, et iga inimene kardab midagi. Üks hirmudest on mul kõrgus. Benji-hüpe ja langevarjuhüpe oleksid minu jaoks väga suur eneseületus.
4. Milline näeb välja Sinu treeningnädal?
Esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel on mul hommikuti jõusaali- ja õhtul tehnikatrennid. Teisipäeviti ja neljapäeviti on hommikuti jooks ja õhtuti tehnika. Nädalavahetustel on tavaliselt üks jooksu- ja tehnikatrenn lisaks.
5. Millist rolli mängib Hyperice Vyper ja Hypersphere Sinu treeningus?
Kuna mu randmed ja käed saavad stabiilset tugevat koormust, siis ma kasutan peale treeninguid alati hyperice külma, et kätt rahustada ja kiiremini treeningkoormusest taastuda. Massaažirulliga saan kiirelt peale treeninguid masseerida lihaseid ja tänu sellele on üldkehaline taastumine parem.
6. Millised on Sinu tulevikuplaanid?
Hetkel toimubki üleminek amatöörpoksist profipoksi. Tahaksin oma debüüdi teha võimalikult kiiresti, et ei tuleks väga pikka võistluspausi. Hetkel aga oleneb kõik sellest, kui kiirelt ma käevigastusest taastun ning saan oma käega kõvasti lööma hakata. Hetkel saan teha parema käega kergeid lööke kotile ja lapadesse.
Jälgi Raini fännilehte Facebookis
Fotod: Kristiin Kõosalu
