Kahjuks ei peeta tänapäeval lauas käitumist enam oluliseks. Pigem on söömine rohkem nagu toidu narrimine ja kohati jääb mulje, et söömatus on noorte seas üldine tendents. Lauakombed ja viisakus on unustustehõlma vajunud. Olen arvamusel, et pereliikmed peaksid hakkama lapsele lauakombeid õpetama juba siis, kui laps alles õpib laua taga sööma.

Söögilaua taga

Söömaaja avab alati kostitaja ning seda alles siis, kui kõik külalised on paigas, toit on serveeritud ning kostitaja soovib head isu. Üllataval kombel tuleb viimasel ajal tihti ette seda, et külalised on nii näljased ja hakkavad kohe lauda istudes sööma, kuigi kostitaja veel jookseb ringi. Sellisel juhul on viisakas abi pakkuda. Kui sinu ja su kaaslase toidud jõuavad lauda eri ajal, peaks hiljem saabuva roa ära ootama juhul, kui tegu on külma toiduga. Sooja söögi puhul tuleb seda, kes toidu esimesena kätte saab, sööma julgustama.

Salvrätt tuleb panna sülle kohe pärast lauda istumist. Valge laudlina rõhutab sündmuse pidulikkust ja ametlikkust. Ladlina peab olema hoolikalt triigitud, see väljendab austust ja lugupidamist külaliste vastu.

Söögilaua ääres ei mängita, vaid süüakse, seda peaks eriti tähele panema lapsevanemad. Meeles tuleb pidada, et ka toiduga ei mängita ega täis suuga ei räägita. Suutäied peaksid olema piisavalt väikesed, et kui keegi kõnetab, jõuaks ka vastata. Toitu pole ilus narrida, seega kõik, mis endale taldrikule tõstetakse, süüakse ka ära. Pigem on mõistlik tõsta korraga vähem, kui jätta taldrikule järele. See kole komme paistab eriti välja Rootsi lauas, kus on kiusatus kõike kohe ja korraga proovida. Alati saab juurde tõsta! Eri roogasid süüakse eraldi taldrikutelt. Vahel mõned, eriti vanemad inimesed, nõuavad lausa tungivalt, et nende taldrik alles jäetaks, ja keelavad pesta. Aga kokk on näinud roogadega palju vaeva ja mis kasu on sellest, kui kõik maitsed lõpuks segunevad.

Kõik vaagnad tuleb saata endast vasakule. Salatilehti ei lõigata tükkideks, vaid keeratakse kahvli ja noa abil rulli. Kui taldrikul on toit liiga kuum, siis ei ole viisakas jahutamiseks toidu peale puhuda. Kui pakutakse kastet, siis seda pannakse lihale (sealhulgas ka kalale), kuid mitte kartulitele, riisile ega mujale.

Kui parajasti söögiriistu käes ei hoia, peaksid käed nähtaval olema. See tähendab seda, et käsi ei asetata sülle, vaid randmed toetatakse lauaservale. Küünarnukkidega lauale toetamist peetakse väga ebaviisakaks.

Selleks, et lauakaaslasega oma toitu jagada, tuleb kasutada leivataldrikut või tõsta pisike portsjon tema taldrikule. Ebaviisakas on vehkida kahvlitäie toiduga üle laua kasalase poole või õngitseda palakesi oma söögiriistadega teise taldrikust.

Joogi joomine 

Enne kui võtad joogilonksu, peab suu tühi olema, ja enne kui klaasi huultele tõstad, tuleb pühkida huuled salvrätiga puhtaks, muidu jääb klaasiservale ilutsema rasva- või toidurant. Kannuga lauale toodud tee või kohvi väljavalamine jääb kannule kõige lähemal istuja ülesandeks, kusjuures meeles tuleb pidada, et enda tassi või klaasi jätab valaja alati viimaseks. Kui klaasid on tagurpidi keeratud, siis tuleb oodata, kui kelner need ümber keerab. Ise sobib klaasid ümber keerata siis, kui laual seisab ka kann vett.

Klaase ei hoita kunagi ülaservast, vaid klaasi jalast. Esiteks ei lähe siis jook klaasis soojaks ja teiseks ei jää klaasile inetuid sõrmejälgi. Kui klaas on ilma jalata, siis tuleks hoida seda pigem vasakus käes, eriti kui tegu on vastuvõtu või peoga. Nõnda ei pea külalisi külma käega tervitama. Kui lüüakse kokku, siis tuleb kokkulööjale silma vaadata. Vanatarkuse kohaselt nendele, kes silma ei vaata, tuleb õuele ebaõnn.

Juua tuleks väikeste lonksude kaupa ja veiniklaase täidetakse mitte rohkem kui kolmandiku ulatuses. Alati saab juurde kallata! Viisakas pole kedagi alkohoolseid jooke jooma sundida, isegi mitte leebelt. Karskus on igati lubatud.

Magusa söömine

Magustoitu hakatakse sööma alles siis, kui kõik lauasolijad on põhiroa lõpetanud. Torte, kooke ja kringleid serveeritakse lahtilõigatult. Torti süüakse pigem tordikahvli kui lusikaga. See komme on tulnud eelkõige sellel sajandil – eks me ikka teame oma vanemaid või vanavanemaid, kes torti pigem lusikaga sõid. Ennekõike on see esteetiline reegel. Magustoite võib süüa dessertlusikaga. Kõvasid kooke võib süüa käest. Kringleid, rosina- ja teisi saiu, mis võivad süües pudeneda, murtakse palakaupa.

Lõpetamine 

Noorele põlvkonnale ei tohiks jääda mulje, et nõusid pesebki ainult nõudepesumasin – seda tuleb tihti teha ka ise.

Kui soovitakse söömisse pausi teha või kedagi kõnetada, asetatakse söögiriistad taldrikule risti, kahvliselg ülespoole. Pärast sööki asetatakse  kahvel ja nuga kõrvuti taldrikule põiki, kahvliselg allapoole ja noatera kahvli poole pööratud. Märgiks, et olete käiguga lõpetanud, asetatakse kahvel ja nuga kõrvuti diagonaalselt üle taldriku. Etiketikohaselt ei tohi ühtki kasutatud söögiriista panna otse lauale, see kehtib ka teelusika puhul. Huulte puhastamisel ei tohiks nühkida rätikuga üle näo, vaid tuleks õrnalt tupsutada.

Kui eine on lõpetatud, näeb etikett ette, et keegi ei aseta salvrätti lauale enne võõrustajat. Sellest nõudest ei peeta küll enam eriti rangelt kinni, kuid konservatiivsemas seltskonnas einestades tasub seda siiski meeles pidada. Salvrätt asetatakse alati lauanõudest vasakule poole. Pärast sööki ei visata seda kunagi taldrikule, isegi kui tegu on pabersalvrätikuga.

Kui midagi pakutakse, on viisakas tänada. Ka toidukorra lõppedes on viisakas öelda aitäh, aga see pole range reegel.

Kui sööma on kutsunud mees, siis tellimuse esitab ja arve maksab üldjuhul tema. Tellimuse esitamisel ole viisakas ja sõbralik, leppige eelnevalt kokku, kes mida süüa soovib.

Rangelt etiketi järgi söömine on peen kunst. Tegelikult ei ole selles aga midagi liiga keerulist. Korralikud lauakombed peaksid olema elementaarne osa elust ning koos hea kasvatusega kaasa antud.

Foto: Virge Viertek

Jälgi Janari tegemisi SIIN