On saabunud aasta lühim ja valgem öö, aeg maagilisteks toiminguteks!

Jaanipäev on iidne suvepüha ja kahtlemata tähtsaim püha põhjamaa rahvastele. Jaanituli aga killuke päikesest endast, sümboliseerides suve algust nii Eestis, Soomes kui ka Rootsis. Jaanilaupäeval on kombeks käia saunas ja meeles pidada lahkunuid. Õhtul süüdatakse aasta olulisem tuli – jaanituli!

Jaanituld on algselt seostatud päikesepüha ja -kultusega. Vanarahva jaoks oli tuli aga kui maagia. Jaanitulele minek lubas head õnne kogu tulevaseks aastaks, minemata jätmine aga ebaõnne. Tulel usuti olevat puhastav ja tervendav toime! Üle põleva lõkke hüppamine lubas head tervist ja kui tüdrukud samal ajal oma kallimale mõtlesid, oli mehele saamine kindel. Jaaniööl kardeti nõidust ja kurja silma, majanurgad kaunistati nõiduse peletamiseks lilleõitega. Ajal, mil taeva ja põrgu väravad on valla päästetud, võidi kohtuda oma kadunukestega.

Sõnajalaõis

Sõnajalg

Kaunis õis, mis puhkeb jaaniööl lühikeseks ajaks ja annab oma noppijale rikkuse, õnne, kõigi lindude, loomade ja inimeste keele mõistmise võime, teadmised kõigi maailma asjade kohta. Sõnajalaõit tuli reegline otsida üksinda, seejuures ei tohtinud pöörata tähelepanu häältele enda ümber ega kohkuda ka kõige koledamatest olenditest, kes lähedale kippusid. Ei tohtinud ka hüüdmise peale ringi vaadata ega sellele vastata. Leitud õis tuli viia kohe metsast välja. Ka jaaniussikese kojutoomine tähendas head õnne!

Jaanitule juures on läbi sajandite tantsitud ja lauldud, sinna kutsuti alati pillimehi või ansambleid. Kui polnud pillimehi, siis mängiti ringmängulaule või lauldi niisama. Varasematel aegadel kuulus jaanitule juurde maadlemine, jõukatsumine, köievedu ja muud tavad, mida praegugi ametliku jaanitule korraldajad organiseerivad. Tule ääres maitsti pühadetoitu ja joodi jaaniõlut või kalja.

Kuna tegemist on aasta lühima ööga, siis oli tavaks olla päikesetõusuni ärkvel. Üldlevinud arvamuse järgi on suur õnn, kui jaaniööl ei saja. Jaanikastel on läbi paljude sajandite usutud olevat maagiline tervistav ja ilu andev jõud, mistõttu sellega pesti nägu. Veel sajand varem oli tava jaanikastes kukerpalli visata, mis pidi vältima seljahaigused – talurahva nuhtluse – ja aitama olla terve.

Näiteid Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti jaanilaulude viisidest leiad siit.

Jaanimood

jaanimood

Kuna jaanid on eestlastele tähtis püha, siis kindlasti kohtab siin-seal rahvarõivas pidutsejaid. Kellel aga puudub traditsiooniline riietus, siis selleks puhuks soovitan lillemustrilisi ja rahvuslike motiividega kleite, pluuse, pükse jne. Materjalina soovitan lina või puuvilla, hingab hästi ja on nahale õrn. Kõik see tekitab mõnusa etnohõngu. Kindlasti leidub Sinu garderoobis mõni lahe linasest riidest vestike või kleidike, talupojalikud püksid või pluus, neid oskuslikult kombineerides saab lõpptulem olema super!

Huvi korral kiika ka vanavanemate riidekappi, sealt võib avastada nii mõnegi laheda eseme. Rääkides aga traditsioonilisest riietusest – rahvarõivastest, siis siin on oluline, et need kantakse välja õigesti. Paikkonniti võivad rahvarõivad erineda, neli suuremat rühma: Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti, Lääne-Eesti ja saared. Ei ole sobilik kanda Põhja-Eestist pärit pluusi, kui seelik pärineb saartelt. Rohkem infot rahvarõivaste kohta leiad siit.

 

Toimetaja Reila Saarmäe

reila@yu.ee

 

Allikad: Jaanipäevatoidud. Eesti, Rootsi ja Soome kook ja kombed. Merrit ja Jaan Kiho. 2016

Jaanipäev – 24. juuni. Berta – Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas.

http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-jaanipaev.php

Rahvarõivad – http://rahvaroivad.folkart.ee/rahvaroivad