Kuidas leidsite enda tee feminismini ning kuidas jõudis asi veebiväljaande Feministeerium loomiseni?

Mulle on topeltstandardid ja ebaõiglane kohtlemine noorest peale silma jäänud, aga murdepunktiks võib vast pidada hetke 10 aastat tagasi, kui otsustasin juuksed lühikeseks lõigata ja kogesin igapäevareaalsust seetõttu teisiti.( Pikem kogemuslugu siin artiklis.) Teadlikult tajusin feministliku hoiakut enda mõttemaailmas paar aastat pärast juukselõikust, kui veetsin vabatahtliku programmi raames aasta Madriidis. Kohtasin seal vägevaid feministe, kes ja elavat sotsiaalpoliitilist liikumist, mis mõtestasid igapäevaseid personaalseid ja poliitilisi küsimusi feministlikust perspektiivist.  

Eestisse naastes hakkasin otsima kohalikku skeenet ja leidsin feministliku kultuurifestivali LadyFest Tallinna tegijaid, muuhulgas Aet Kuusiku ja Brigitta Davidjantsi. Feministeeriumi tiimi kutsus meid kuus aastat tagasi Kadi Viik. Teda häiris pikka aega, et naiste häält polnud ühiskonnas kuulda. Soolisest võrdõiguslikkusest ja feminismist räägiti riigiametnike ja organisatsioonide tasemel, aga puudu oli platvorm, kus saavad sõna erinevad feministid ja feminismi suunad. Nii alustasime neljakesi – Kadi Viik, Aet Kuusik ja Brigitta Davidjants ja mina – Feministeeriumi veebiväljaandega, mis tähistas sel aasta viiendat tegutsemisaastat. Praegu töötab toimetuses eestikeelse lehe toimetajatena Kadi Viik ja Aet Kuusik, venekeelse lehe toimetajana Tanja Muravskaja ja projektijuhi-korraldajana mina.

Mis on Teie jaoks feminism?

Seda pole võimalik teha, aga proovime nii, et loed veebiväljaannet.

 

Mis fraas, sõna või lause ärritab Teid enim, kui juttu tuleb feminismist?

Kui inimesed alustavad oma arvamuse avaldamist lausega “Ma pole feminist, aga…” ja millele järgneb ilmselge feministlik seisukoht.

Tänapäeval tunnevad aina nooremad neiud, et ei vasta ilustandarditele, mis ühiskond loonud on. Miks on need standardid nii ranged ja mõjutavad juba väga noorte neidude enesehinnangut

Toimetaja Aet Kuusik on kirjutanud kehapositiivsusest, mille idee lähtub arusaamast, et ilu on konstruktsioon ning et see konstruktsioon ei tohiks rikkuda inimese võimet tunda enesekindlust või eneseväärikust, sõltumata sellest, millise kehaga on tegemist. Noorena oleme igasugustele sõnumitele vastuvõtlikumad. Pealegi tuleb reklaam ka aknast ja uksest sisse pidevalt. Kahjuks on nii, et kui ümberringi ei kõla alternatiivseid kehapositiivsemaid hääli, siis jääbki mulje, et on üks õige standard ning et seda saavutamata pole me kunagi piisavalt head.

Kuidas saab üks noor tütarlaps olla üle meediamaastikul levinud ilustandarditest?

Mina soovitan võtta hetke ja vaadata kriitilise pilguga üle, milliseid inimesi ja organisatsioone sotsiaalmeedias jälgid. Tarbime igapäevaselt nii palju sõnumeid ja visuaale, vahel isegi aru saamata, et üks või teine paneb meid halvasti tundma. Küsi endalt, kes tekitab sulle tunde, et sa pole piisav, et sul on midagi puudu või et sa jääd millestki ilma. Eemalda julgelt need allatirijaid ja otsi juurde teisi, kehapositiivsemaid eeskujusid. 

Tihtipeale on just noortel millegipärast arusaam, et feministid on tusased ning vihkavad mehi. Miks selline arusaam on levinud?

Kahtlustan, et samal põhjusel miks on selline arvamus teisteski vanusegruppides levinud. Enda keskkoolikogemuse peale mõteldes ei meenu just palju hetki, kus võrdsest kohtlemisest, süsteemsest ebavõrdsusest ja ebaõiglusest tähenduslikult ja mõistetavalt räägitud oleks. Vanemate eeskuju mõjutab ka kindlasti suhtumist, kuid mulle on jälle jäänud mulje, et Eesti noored on juba palju teadlikumad erinevatest teemadest, kaasa arvatud feminismist ja sellest mis selle point on. 

Kuidas suhtute lausesse “ Mehed ei saa olla feministid”?

Ikka saavad. Minu partnerid on olnud ja on feministid. Oluline on, et inimene on valmis tegema vajalikku mõttetööd, et mõista ühiskonnas levinud ebavõrdsust ja ebaõiglust ning reflekteerima enda positsiooni suures pildis. Meestel võib olla seda keerulisem teha, kuna nad pole kogenud sellist, igapäeva pisiasju mõjutavat ebavõrdsust omal nahal ning kui on, siis tihti jääb puudu vestluskaaslastest, kellega neid kogemusi mõtestada. Pingutada tasub, sest tulemuseks on kõigile mõnusam elu.

Ehk said nüüd mõtted selgemaks ja loodan väga, et tekkis ka sügavam huvi uurida Feministeeriumi veebiväljaaannet. Lisaks sellele soovitab Nele Laos uurida ka Bitch Media veebiväljaannet,Ann Friedemani uudiskirja Debuki blogi. Kui lugemisest juba väsimus tekib kuula  Feministeeriumi ” Ära kaaguta!” ning Guilty Feministi podcast’i.  Kui oled aga rohkem intagrammi inimene leiad mitmeid influentsereid kasutades hastage. Näiteks, #sexistads  #bodypositive  #bodyneutrality  #bodykindness #uglymakeuprevolution

Feministeeriumi kollektiiv nende 5. sünnipäeva peol. Vasakult: Nele Laos, Kadi Viik ja Aet Kuusik. Pildilt puudub Tanja Muravskaja.
Feministeeriumi kollektiiv nende 5. sünnipäeva peol. Vasakult: Nele Laos, Kadi Viik ja Aet Kuusik. Pildilt puudub Tanja Muravskaja.