11. oktoobril algas 2017. aasta sügise üks tähtsaimatest moeüritustest: Tallinn Fashion Week. Neli päeva kaunist moodi ja silmailu, kus Eesti tippdisainerid ja brändid oma loomingut tutvustasid. Nendest 18 olid juba oma loomingut publikule näidanud, kuid laupäeval 14. oktoobril oli veel viimasel neljal võimalus vaatajaskond ahhetama panna. Üritus toimus sel aastal Telliskivi Vaba Lava hoones.

Mina käisin reedel 13. oktoobril vaatamas järgmiste brändide kollektsioone: BonBon Lingerie, Nymf, Katrin Aasmaa, Diana Arno ja Tiina Talumees. Viimane on mu enda üks lemmikutest.

Juba alguses majja sisse astudes tundsin seda glamuuri ja uhkusehõngu, mida eelnevatel moeshow’del ei ole tavaliselt. See, kuidas inimesed olid vaeva näinud oma välimuse ja riietusega, samuti perfektne valgustus, mis tõi selle vibe’i, et oled uhkel üritusel. Ajasin küll rinna kummi teiste ees, kui esireas sain istuda ning kõiki kollektsioone enda nina all näha.

Päev hakkas pihta kell 18.30 BonBon Lingerie ja Nymf’i kollektsioonidega, millest esimene on pesubränd ja teine moestuudio. Disaineriteks olid Helen Valk-Varavin ja Triin Kärblane.

BonBon Lingerie oli sel korral oma kollektsiooni teinud koos Marilyn Kerroga ja toonud selle justkui šiki võõrastütre teemana välja. Pesu ei olnud armas, malbe ning täis sitsi ja satsi, vaid range, kaval ja tujukas. Tagantjärgi mõeldes peegeldas see täpselt Kerrot. Väga huvitavad olid rinnahoidjad ja topid, mida Marilyn isiklikult pintsaku all pluusi asemel kandis. Megakihvtid olid ka üleni mustad terava nina ja peenikese kontsaga saapad või siis beežid või mustad kingad koos beežide võrksukkadega. See tegi pesukollektsiooni kohe huvitavamaks.

Järgmisena tuli Nymf, kes oli, kui ma õigesti aru sain, oma inspiratsiooni saanud Idamaadest. Mustrite põhjal tundus, et täpsemalt Indiast, mida oli väga osavalt kasutatud. Samuti olid narmad ja pisikesed detailid lindude, lehtede ja lillekestega. Vaga huvitav oli näha kollektsiooni nii-öelda kodukleitidest kuni pulma- ja õhtukleitideni välja, mis näitas väga täpselt disaineri läbimõtlemist.

Nymf’i juures häiris kollektsiooni pikkus ja modellide hoiak. Kui muidu oleksin eelnevatel päevadel tahtnud , et oleks olnud vaatamiseks rohkem riideid, siis sel korral küll seda tunnet polnud. Samuti jäi kohe silma see, et  kui eelnev modell oli fotograafi juures ära käinud, siis tehti tulevase modelliga silmside.

Kell 20.00 algasid  Katrin Aasmaa ja Diana Arno show’d.

Aasmaa üllatas mind väga positiivselt. Olin juba varem kuulnud, et ta kavatseb midagi väga teistsugust teha. Meeste kollektsioon oli uudse lähenemisega ning need rõivad olid väga omamoodi. Kiledetailid oli justkui kirsiks tordil ning see, et peaaegu kõik mehed olid pikkade juustega, tegi kõik veel huvitavamaks. Touch’i andsid juurde ka pisikesed venepärased karukestega märgid riietel ning samuti ka modellide justkui portselannuku või mannekeni hoiak. Huvitav oli ka see, et mehed kandsid huuleläiget, mis tõi neile juurde veidi Katrini naiselikkust.

Diana Arno oli oma kollektsiooni jätnud üsna lihtsaks. Eriliseks tegid selle vaid kaelaehted, mida pigem saaks chokeriteks nimetada. Samuti mustad saapad, millest tanksaapaid oli kõige rohkem näha. Diana alustas oma kollektsiooni justkui väga lihtsate mustritega ja lõigetega, kuid mida rohkem aeg lõpu poole jõudis, seda rohkem oli kleitides näha keerukust ning krutskeid. Väga huvitav oli kleit, mis oleks justkui paksudest narmastest tehtud. Lihtsad värvid, lõiked ja mustrid järsku muutusid keerukateks ning kirjudeks. Pikkuse poolest olid mõlemad väga normaalsed ning tundus, et show sai isegi veidi varem läbi kui pidi.

Päeva viimane oli Tiina Talumees, kelle show hakkas kell 21.30 pihta.

Selle aasta põhivärviks oli tal elegantne must. Põhiliselt valitsesid roosilised mustrid, eriti uhked olid need rõivad, kus oli tervet roosi kujutatud. Ühine tunnusjoon oligi elegantsus. Värve kasutas Talumees vähe peale musta, kõigest veripunast, erksat roosat ja beeži, vahel harva ka oranži. Samuti oli lisaks naiste kollektsioonile veel paar üksikut komplekti meestele, mis olid väga šikid. Kui kollektsiooni korraga vaadata, siis tekkis kohe silme ette mõne kuulsa moepealinna linnapilt: New York või Rooma. Väga kihvtid olid kleidid ja paar üksikut kitlit, mis olid kas üleni pitsist või siis täiesti võrgumaterjalist.

Sellisel kõrgklassimoetoonil lõppes kolmas päev ning laupäeval juba uuesti sama suure hooga. Mulle väga meeldis ja esimesest reast sai kohe täiesti teise pildi võrreldes publiku seas olemisega. Päev hakkas veidi negatiivsel toonil, kuid lõppes imeliste emotsioonidega. Tore oli rääkida juttu ning istuda kõrval Eesti ja mujal maailmas olevate moetegijatega, mis pani mind ka end tundma kui kõrgklassi inimene. Soovitan kõigil kellel vähegi huvi moe vastu, minna meeldivat show’d vaatama! Olen isegi vaimustunud kollektsioonist, mis juttude põhjal oleksid pidanud olema igavad.

Fotod: Erlend Štaub

Lislotte Minejev
Ma armastan kirjutamist ja moodi sama palju kui smuutit ja sushi`t. Lisaks jumaldan ma teatrit, tantsimist, muusikat ja suurlinnasid — minu süda kuulub New Yorgile. Mind piinab ajapuudus ja uudishimu kõike uut ja huvitavat proovida.